JAANUAR '2004

Mart Ustav - mikromaailma virtuoos
Kati Murutar

Keemiku haridusega molekulaarbioloog Mart Ustav on pühendanud oma elu siitilma väikseimate osade uurimisele. Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi juhataja on tahtnud ja ka saanud teada, kuidas maailm molekuli- ja geenitasemel töötab ning kuidas suhelda viirustemaailmaga. Professoril ja tema töögrupil on laboris HIV-vaktsiin valmis, selle efektiivsust on tarvis veel mõne aasta jooksul testida.
Mart Ustav soovitab geneetiliselt muundatud põllukultuuridesse suhtuda samamoodi nagu koeratõugude või roosisortide aretamisse: aastasadu on sorte, liike ja tõuge kujundatud geneetiliselt sobivate omaduste väljavalimise teel.

Miks kehatemperatuur tõuseb
HARRI JÄNES


Palavik on valu kõrval kahtlemata tuntuim ja tähtsaim haigusnäht, kuid mitte iseseisev tõbi. Kehatemperatuuri tõus annab märku, et organism on asunud ennast kaitsma. Seetõttu pole põhjendatud palaviku alandamine iga hinna eest. Küll tuleb seda teha kõrge, juba ohtlikuks muutuva palaviku puhul.
Soojus tekib kehas keemiliselt - lihastes, maksas ja suuremates näärmetes toimuva intensiivse oksüdatsiooni tagajärjel. Liigne soojus antakse ära nahas laienenud veresoonte kaudu, nahalt aurava higi ja väljahingatava õhuga.

Kui lapsel on palavik
Eha Laanepere

Järjekindlalt püsib arvamus, et parimad palavikku alandavad meetodid on kraadimine ja kiirabisse helistamine. Üldjuhul pole palavik eluohtlik seisund, küll aga võib maimukese äkiline palavikutõus ema päris abituks ehmatada. Seda enam tasub teada, mis juhul kutsuda kiirabi ning millal ja kuidas lapse heaks ise kiiresti tegutsema asuda. Palavikus laps on nukker vaatepilt, mis tihtipeale vanemate loogilise mõtteviisi pea peale keerab. Sestap tasuks kõrva taha panna kiirabiarst Mare Liigeri tähelepanekud. Tegelikult ei ole palavik halb, vaid näitab seda, et organism võitleb pisikutega. Palavik läheb halvaks siis, kui tõuseb üle 38 kraadi. Enne seda ei pea palaviku vastu midagi ette võtma, isegi siis mitte, kui tegemist on päris titakesega.

Ravi
Kui maks teeb muret
Eha Laanepere

Arstile minnakse tihti jutuga, et ilmselt on maks haige, sest paremal pool kõhus valutab. Sageli pole sellisel valutamisel maksaga pistmist, pigem tuleb kahtlustada mõnda muud seedetrakti häda. Millal aga tõbi on tõesti maksa kallal ja mida siis teha, selgitab Lääne-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog Triin Remmel.
"Maks ei valuta, sest maksakoes pole närvirakke. Need on olemas ainult maksakapslis - kui see venib suureks, võib tõesti valu teha. Nii et kui ükskord valutama hakkab, siis on see juba raske maksahaigus. Kui maks on terve, siis seda käega katsudes ei tunne. Kui arst sõrmedega kompides maksa üles ei leia, pole valu paremal pool roidekaare all kindlasti maksavalu," sõnab dr Remmel.

loe edasi Kodutohtrist...

Huvitav teada
Uue aja söömishäire
Väliskirjandusest refereerinud Marika Vingissar

Uue toitumishäire nimi on ortoreksia, ja sundmõtteks on ülitervislik toitumine. Nõrgal kujul on ortoreksia küllaltki levinud, kuid raskel kujul on see eluohtlik seisund.
Dieedil oleva inimese suurim mure on tavaliselt see, kuidas püsida dieedi raamides ja järgida toiduvalikut. Söömishäire seisukohalt on kõiksugu dieetides murettekitavaim, kui inimesed järgivad liiga orjalikult mingi kindla dieedi nõudeid. Igasugustes dieetides tuleb tavaliselt välja jätta mingi kindel põhitoiduaine. See viib omakorda selleni, et mõeldakse tavalisest rohkem toidust ja söömisest. Kõik sellised toitumisteooriad, kus on ranged reeglid, viivad ortorektilise mõtteviisini ja põhjustavad toitumishäireid.

loe edasi ajakirjast...

Proviisor soovitab
Et seedimine käiks kergemini
Proviisor AINO ITRA

Kerged seedehäired (düspepsia), ebameeldiv täiskõhutunne, iiveldus ja puhitused võivad tekkida siis, kui toitumisharjumusest tingitult või mõnel muul põhjusel süüakse korraga liiga palju, liiga kiiresti või/ja liiga rasvast toitu. Sel juhul on seedehäirete põhjuseks rasva puudulik lõhustumine seedekulglas.
Rasvu lõhustab maksas tekkiv sapp. Kui toit on liiga rasvarohke ja raskestiseeditav, ei jätku toidurasvade lõhustamiseks sappi, toit ei seedita täielikult ja tulemuseks on seedehäired. Ka kõhunäärme poolt eritatavate seedeensüümide hulk võib olla teatud juhtudel vähene, näiteks eakatel, seedekulgla koormamisel rohke ja raskestiseeditava toiduga, mõnede haiguste korral jm. See omakorda on seedehäirete põhjus. Seedeensüümide vähesuse korral saab abi arsti määratud seedeensüüme sisaldavaist retseptiravimeist. Vabamüügist on võimalik osta maksatalitlust soodustavaid ja sapiteket ergutavaid taimseid preparaate.

loe edasi ajakirjast...




Molekulaarbioloog Mart Ustav teeb teadust terve inimkonna heaks - et aidsi vastu arstim saaks. 12















Kodus koos lastega võimeldes püsib terve nii ihu, hing kui pererõõm. 24
















Loomatohter on hingetohter nii nelja- kui kahejalgsele. 44















Mesi on magusaim ravim ja tervistav maius. 58

KUI KÜLM NÄPISTAB
Kahejalgne ja neljajalgne
Jaanus Järva

Kui paluda inimestel öelda esimene sõna, mis neil seostub talvega, siis kahel kolmandikul on selleks "külm" või "külmatunne". Ent just tänu külmale saame nautida talvemõnusid, mida lõunamaalastel pole käepärast: suusatada, kelgutada, sõita lumelauaga või püüda jää alt kala. Et neid mõnusid nautida, peame end kaitsma külmetumise eest.
Loodus on inimese disaininud elama eelkõige troopilises kliimas. See, et meie kauged esivanemad otsustasid ühtäkki rännata põhja poole, oli ilmselt suur üllatus ka Emakesele Loodus. Vastupidiselt loomadele on meil hästi arenenud soojakao mehhanismid: higistamine, soojendava karvkatte ja talveks rasvakogumise võime puudumine jne. Troopikas on ainult higistamine hädavajalik, kõik teised on ebavajalikud. Ka inimeste silindriline kehakuju soodustab soojakadu, mitte selle akumuleerimist. Et soojakadu vältida, oleks meil vaja muutuda ümmarguseks ja palju lühemaks. Kuna koos põhja poole rändamisega hakkas arenema ka inimese aju, siis kompenseerime oma füüsilised puudujäägid külmas elamiseks käitumuslike harjumustega, nagu söömine, joomine, tule, tuulevarju ja riiete kasutamine.

loe edasi ajakirjast...

Küsi meilt
Kõikuv vererõhk

A.V Tallinnast: Tarvitan vererõhurohtusid, kuid ikkagi rõhk kõigub - kord on kõrge, kord jälle madal. Millest see võib tekkida? Vastab Perearst Eha Tamleht

Vererõhu kõikumine teatud määral on täiesti füsioloogiline, sest vererõhk sõltub päevaajast ning psüühilisest ja kehalisest koormusest. Vererõhu väärtused on kõige kõrgemad (normaalse vererõhu korral) varasel ennelõunasel ajal ning hilisel pealelõunal, kõige madalamad aga öisel uneajal. 20%-l arsti juures mõõdetud kõrgenenud vererõhuga patsientidest on väljaspool arstipraksist vererõhuväärtused normaalsed, siin toimib nn "valge kitli fenomen". Kui vererõhu kõikumised päevasel ajal on siiski liiga suured, on selle põhjuseks närvisüsteemi pinged või sümpaatilise närvisüsteemi labiilsus. Närvisüsteemi tasakaalustamiseks tuleb muuta töö ja puhkuse vahekorda, parandada vereringet ravikehakultuuriga, ka uneprotseduuridega. Enesetunne peab olema pingevaba, rahulik, mõnus. Tähelepanu tuleks pöörata ka söömisele - rohkem söögikordi ja vähem korraga süüa on tervislikum. Peale selle peaks ehk reguleerima ka tabletivõtmise kordade arvu, sest kõikidel tablettidel ei ole 24tunnist toimeaega.

Punane ninaots
A.T. Kärdlast: Miks muutub ninaots punaseks?

Ninaotsa punetuse korral võib tegemist olla mitme probleemiga, nagu näiteks seborroiline dermatiit, mitmed kroonilised üldhaigused jt. Kuid kõige tavalisem põhjus on teleangiektaasia, mis oma olemuselt on kapillaaride püsiv laienemine. Veresoonte seinad nõrgenevad ja kaotavad oma sitkuse ega ole võimelised normaalselt toimima, vereringe aeglustub ja ainevahetus nahas nõrgeneb. Kui nahal esineb selliseid laiendeid palju, räägime kuperoosa-nahast. See algab tavaliselt naha punetusena, mis pikapeale jääb püsivaks. Hiljem võivad ilmneda selged punased jooned ja spiderid (üksikud tähekesed).

loe edasi ajakirjast...

Kodutohtri jaanuarinumbris:

Tooteuudised 6
Uudised 7

Uudishimu 8
Lugeja sõna 10
Silmaring
Mart Ustav - mikromaailma virtuoos 12
Sinu keha
Miks kehatemperatuur tõuseb 18
Kiirelt abi
Kui lapsel on palavik 21
Täpsustust ja täiendust 36
Eneseabi
Võimleme koos perega 24
Jõudu vaikusest ja valgusest 30
Vananeda rõõmuga!? 34
Sinu laps
Lapse pildil pere pale 26
Ravi
Kui maks teeb muret 38
Huvitav teada
Uue aja söömishäire 42
Kahejalgne ja neljajalgne
Aroomteraapia hobustele! 44
Kui külm näpistab 46
Proviisor soovitab
Et seedimine käiks kiiremini 48
Küsi meilt 50
Kodutohtri ravimtaimla

Aedmonarda 53
Sookail 54
Väärt raamat
Geen ja geniaalsus samast tüvest 55
Tervislik toit
Vürtside kuningas ingver 56
Kui on jänu, vesi on mesi 58
Jõudehetk
Ristsõna 60
Naergem terviseks 61
Järjejutt
Teateid haiglarindelt 1. 62
Kodutohtri 15. sünnipäeva mäng 65