Mis on mis
Selgitab HARRI JÄNES
Vabad radikaalid

Vabad radikaalid on keemiliselt üliaktiivsed aatomid ja molekulid, mille välimisel elektronkihil asetseb paaritu arv elektrone. Seetõttu on need äärmiselt reaktsioonivõimelised. Vabu radikaale tekib kehas keemiliste reaktsioonide käigus. Nende iga on äärmiselt lühike - millisekundist mõne sekundini, kuid selle aja jooksul jõuab vaba radikaal rünnata teisi molekule, andes tõuke uute vabade radikaalide tekkimiseks.
Vabu radikaale satub organismi toidu ja õhuga, neid sisaldab tubakasuits. Radioaktiivne ja ultraviolettkiirgus (liigne päevitamine!), samuti mõned ravimid (paratsetamool, osa antibiootikume jt) soodustavad vabade radikaalide tekkimist kehas.
Inimese tervise seisukohalt on väga olulised hapniku vabad radikaalid, näiteks superoksiidi ja hüdroksüüli radikaal, rasvhappe alkoksüradikaal, lämmastikoksiidi radikaal jt.

Hapniku vabu radikaale on vaja
· vererõhu reguleerimiseks (veresoonte lõõgastamiseks)
· keha kaitsvate õgirakkude ehk fagotsüütide tegevuseks
· kehavõõraste ühendite kahjutuks tegemiseks
· põletikunähtude pidurdamiseks
· rakkude jagunemiseks jne.
Kasulike radikaalide tekitamiseks kulutatakse 3-5% sissehingatavast õhuhapnikust.
Kuid vabad radikaalid võivad biomolekule, rakke ning kudesid ka kahjustada. Nad mõjutavad geenide ehitust. Kõikide vabade radikaalide koosmõju organismile on hakatud nimetama OKSÜDATIIVSEKS STRESSIKS.
Vabad radikaalid on osalised
· veresoonte lubjastuse
· südameinfarkti
· ajuinsuldi
· vähktõve
· Alzheimeri ja Parkinsoni tõve - ühtekokku umbes 50 haiguse tekkimises.
Oksüdatiivset stressi põhjustavate stressorite, st hapnikku sisaldavate vabade radikaalide tegevust organismis reguleerivad ja tõkestavad keemilised elemendid on ANTIOKSÜDANDID. Nende vähesust või puudumist peetakse mitte üksnes haigestumiste, vaid mõnede uurijate arvates ka üheks vananemise põhjuseks.
Antioksüdantide hulka kuuluvad
· C-, A- ja E-vitamiin
· beetakaroteen ehk beetakarotiin
· ubikinoon ehk koeensüüm Q
· seleen
· glükoos
· kusihape
· mitu ensüümi
· vereplasmavalgud jt ühendid.
Ükski neist ainetest, mida naljatamisi nimetatakse ka radikaalikustutajateks, ei ole olulisem kui teised, sest organismis tegutsevad need koos.
Kõige paremini rahuldab antioksüdantide vajaduse MITMEKESINE TOIT.

Lihaste pingus
Inimesel on üle 600 luustikule kinnituva lihase, mis kokku moodustavad 40% kehakaalust. Luustikulihased alluvad tahtele ja nende ülesandeks on liigutuste sooritamine vastavalt vajadustele. Liigutusteks ja kehaasendi säilitamiseks lihased tõmbuvad kokku või lõtvuvad. Kuid peale selle on lihased ka pidevas mõõdukas pingeseisundis ehk toonuses. Erinevalt lihase tööst ei kaasne lihase toonusega väsimust.
Haiguste tagajärjel võib lihase või lihasterühma toonus kas suureneda või väheneda, isegi puududa (atoonia). Kuid tahteliselt ei saa kõiki lihaseid korraga täielikult lõõgastada kahel põhjusel.
· Esiteks peavad lihased iga hetk olema stardivalmis (teatava pinge all) kiireks kokkutõmbumiseks, st liigutusteks.
· Teiseks on lakkamatu lihaste pingus vajalik Maa raskusjõu ületamiseks. Kui kõik lihased kaotaksid toonuse, siis inimese keha variseks kokku.
Lihaste normaalset toonust aitavad säilitada sportlikud harrastused ja kehaline töö.

Loe edasi Kodutohtrist!