Eneseabi
Tehispäike peidab riske
Eha Laanepere

Solaariumi soovitatakse tihti selleks, et päikesevaene aeg üle elada. Erakliiniku Kordamed nahaarst Sergei Maltsev tõdeb aga, et tehispäevitusega saadav psühholoogiline ja iluefekt ei kaalu üles tõsiseid haigusriske.

Lõunamaa rahvaste nahk reageerib päikesekiirgusele sel moel, et naha pigmendirakud ehk melanotsüüdid hakkavad tootma melaniini ja nahk hakkab pruuniks minema.
Meie esivanemad aga elasid metsade rüpes, mistõttu meie kahvatu nahk on päikese vastu peaaegu kaitsetu. Valge läbipaistva naha all on palju väikseid veresooni, millele vähegi tugevam UV-kiirgus pääseb hõlpsasti ligi. Lisaks on dr Maltsevi hinnangul eestlaste nahal palju sünnimärke, kust võib kurjakuulutav melanoom ehk pigmentkasvaja oma haaret alustada. Doktori tähelepanekut mööda on sama sünnimärgirohke nahatüübiga rahvas ukrainlased, aga seletust sellele fenomenile tänini ei teata.

Poolt ja/või...
Miks siis üldse räägitakse päikese mõjul tekkivatest õnnehormoonidest, positiivsest mõjust psüühikale, päikese võimest toota D-vitamiini? Dr Maltsevi sõnul on kõik need väited õiged, ainult et solaariumis või lauspäikese käes on kiirgusannused liiga suured. Jah - päikest on meie kliimavööndis nii vähe, et iga (tehis)päikesekiir tõstab kohe tuju. Jah - päikese mõjul suudab meie organism valmistada kaltsiumi omastamiseks vajalikku D-vitamiini. Aga sama mõju on ka vitamiinidražeedel. Toiduainetega me D-vitamiini kuigivõrd ei saa, sest paljudes igapäevatoitudes seda lihtsalt pole. (Küll aga näiteks päevalilleseemnetes, nisuidudes, avokaados, loomamaksas, rasvases kalas, munakollases ja teadagi kalamaksaõlis. - Toim.) "Tegelikult piisab päevaks vajaliku D-vitamiini koguse saamiseks, kui viibida valgel ajal väljas kümme minutit katmata näo ja labakätega," kinnitab nahaarst.

...pigem vastu
Paraku on solaariumi riskantsete toimete loetelu positiivsetest palju pikem.
Lisaks melanoomi ehk pigmentkasvaja ohule toob (tehis)päikesega liialdamine kaasa erinevaid haigusi. Olgu nimetatud ohatis ja mitmesugused põletikud. Näiteks võivad päikesekiirguse mõjul ägeneda kroonilised munasarjapõletikud ja teised naistehaigused.
Üldteada peaks olema päikesekiirte nahka kuivatav toime. Eriti kiiresti hakkab nahk otsese päikesekiirguse mõjul vananema neil, kel on vanust üle 30. Nii et naine (aga ka mees), kes tahab vananemist edasi lükata, peaks hoiduma solaariumist, kaitsma end suvel hoolsasti päikesekaitsekreemiga ja kandma laiaäärelist mütsi.
Ultraviolettkiirte mõju jääb nahka n-ö tallele. Jäme punane nina vanematel meestel ei ole mitte alkoholismi, vaid elu jooksul saadud ülemääraste päikesedooside tagajärg.
Samuti tekivad nahale päikesele avatud piirkondadesse aja jooksul inetud pruunid plekid. (Dr Maltsev ise on kirglik purjetaja, kes on oma nägu aastakümneid merel olles hoolikalt päikese eest kaitsnud. Paraku unustas ta kaitsta käsi ja tagajärg on nüüd pruunide plekkidena kätel näha. Kõigil purjetajatel soovitab ta kindad kätte tõmmata ja teeb seda nüüd ka ise.)

Liialduse lõiv
Inimestel, kes solaariumiga, samuti kodu- või lõunamaal päikesevõtuga ilmselgelt liialdanud, tulevad aastate pärast, tavaliselt 40-55selt nahale helepruunid maksaplekkide moodi käsnjad laigud, mida nimetatakse päikesekeratoosiks. Tegemist on aastate jooksul päikese toimele allunud nahapiirkondade marrasknaha sarvestumisega, mis võib muutuda koguni pahaloomuliseks. Eriti rohkesti moodustub selliseid käsni allergiliste inimeste nahale.
"Päikesekeratoos ei ilmne mitte kohe, vaid olenevalt inimese vanusest umbes 10-15 aasta pärast," rõhutab dr Maltsev. Tema vastuvõtul käivad selle probleemiga eelkõige 50-55aastased daamid. Üks tema raskemaid patsiente, kes selle häda all kannatab, on keskealine naine, kes üritas Saksamaal suure raha eest laserraviga päikesekeratoosi laikudest lahti saada. "Praegu on tal haavandid naha peal üle keha ja mina püüan iga hinna eest välja uurida, kas nende all on pahaloomulisi protsesse. Saksa arst, kes sellist lohakat tööd tegi, lootis vist ainult sellele, et ta seda patsienti enam kunagi ei näe," ütleb dr Maltsev.
Päikesekeratoosi-vastast laserravi on võimalik saada ka Eestis, kuid ainult erakliinikus, kus see pole sugugi odav lõbu.

Kõikvõimas päikeseusk
Dr Maltsev ei oskagi solaariumidele leida muud positiivset mõju kui psühholoogiline: pimedal aastaajal aitab tehispäike tõrjuda stressi ja tõsta tuju - ja inimese usk päikese kõikvõimsusesse on võimas. "Solaariumist on aga paraku rohkem kahju kui kasu," kinnitab nahaarst.
Pool sajandit tagasi, kui meil siin polnud saada ei korralikku sööki ega vitamiine, olid tuberkuloos ja rahhiit laialdaselt levinud. Kuurortides, sanatooriumides ja lasteasutustes leidus lisaks primitiivsete lampidega solaariumidele ka UV-kiirgusega kvartslampe. Nende valguses pidi päevitusriietega, kiirguse kaitseks mustad prillid ees, mõned minutid seisma. Eesmärk oli stimuleerida organismi D-vitamiini tootmist. "Minagi soovitasin kunagi lastele rahhiidiprofülaktikaks UV-kiirgust," sõnab staažikas doktor. "Sellest paistis olevat kasu, aga see kasu oli kaheldava väärtusega."
"Praegu on rahhiidi ja teiste haiguste ärahoidmiseks olemas vitamiinid ja muud vahendid. Profülaktikaks pole vaja nahka pruunistada, vaid õigesti süüa-juua ja võtta õigeid vitamiine."
Tehislambid imiteerivad päikesevalgust päris hästi, aga kuna ka päike ise toob kaasa ebameeldivusi, siis ei ole neist vaba tehispäikegi. "Kui nahk hakkab solaariumi või päikese mõjul enda kaitseks melaniini tootma," selgitab dr Maltsev, "siis kestab see protsess kaks nädalat. See tähendab, et isegi ühekordne solaariumiskäik sunnib nahaalused veresooned häireolukorda tervelt kaheks nädalaks. Samas pole ühest päevituskorrast selleski mõttes kasu, et nahka pruuniks ei saa."

Kainet mõistust!
Niisiis soovitab dr Maltsev üldjuhul solaariumi vältida ja suvelgi päikest võtta varjus, sest sinnagi peegeldub piisavalt päikesekiiri. Ka nahk pruunistub, kuigi muidugi mitte niivõrd kui lauspäikese käes. Lõunamaal puhkust nautides ei tohi unustada end päikese eest kaitsmast.
Samas toonitab doktor suviste õhuvannide kasulikkust, kui hoiduda otsesest päikesekiirgusest. Õhuvanne võiks julgemalt teha ka oma kodus talvisel ajal, muidugi juhul, kui tuba on piisavalt soe ja kui napp riietus kaaskondseid ei häiri.
Kes aga kuidagi ei raatsi solaariumist loobuda, võiks esmalt konsulteerida nahaarstiga. Tuleks hinnata, kui hele ja tundlik on nahk ning kui palju on sellel sünnimärke.
Tehispäikese alla minnes on vaja kainet mõistust, päikesekaitsefiltriga kreemi ja ka oma vanust ei tohi ära unustada.

Loe edasi Kodutohtrist!