Mõni aasta tagasi rajati Eestisse erakliinikud, kus sünnitamist kiputi pidama rikaste pirtsakuseks ja ülinõudlike kapriisiks. Tänaseks on lapse ilmaletoomine erakliinikus üha loomulikum valik. See on elu tähetunni väärtustamine, mitte snobism.

Noor tartlanna Marlene, kes sai poja emaks Tartus Elité erakliinikus, jutustas, et kuna naistekliiniku sünnitusosakond oli pilgeni täis, ehmatas tulevane isa ennast peaaegu lifti tagasi: võõraste naiste valuhääled võtavad põlved nõrgaks ka siis, kui oled oma naisele kaasaelamiseks valmis. Sünnitamiseks perepalatit ei jätkunud, mistõttu kõnniti kahekesi mööda koridori ja maha saama mindi suurde sünnitussaali. Polnud ka ühtki vaba sünnitusjärgset perepalatit, hea, et ema üldpalatissegi koha sai - tänu sellele, et mitmendat korda sünnitanud läksid võimalikult ruttu koju.
Elité juhataja, katseklaasilaste hulgi-isana legendaarseks saanud Andrei Sõritsa ütleb, et lisaks praegusele beebibuumile täidab keskuste haiglaid ülemäära ka see, et suleti väiksemate haiglate, näiteks Haapsalu ja Jõgeva sünnitusosakonnad.
Põlva arstid ei lasknud oma tubli ja tunnustatud sünnitusosakonda sulgeda, vaid jäid tööle samal põhimõttel nagu Elité sünnitusbrigaad - kui saabub sünnitaja, helistatakse arstile ja ämmaemandale ning nad on mõne minutiga kohal. Kusjuures siis ka täienisti sünnitaja päralt.

Emalik hoolitsus
Marlene vanemad: "Meie lugupidamine suurte haiglate arstide vastu, kes valves olles suudavad ühtaegu jälgida mitut sünnitust, kellelegi keisrilõiget teha, günekoloogilisi verejookse peatada. Aga meie ei tahtnud kogu mõistvuse ja arstide võimsa töö tunnustamise juures olla sellisel konveieril. Olime sünnituskohta valides sellepärast väga nõudlikud ja kaalutlevad, et me tahame kindlasti rohkem lapsi kui esimene tütreke. Kui esimesel korral sünnituselamus ära rikkuda, võib juhtuda, et järgmisi lapsi ei söandagi saada.
Käisime vaatamas erinevaid haiglaid-kliinikuid ja võimalusi. Kui kohtusime Elité ämmaemanda Mai Kangroga, oli otsus langetatud. Seda enam, et siin on üldse personali rohkem kui patsiente. Sind küll ei segata ega sekkuta su asjadesse ülearu, aga emaliku hoolitsuse ja turvalisuse tunne on kogu aeg.
Tõsi küll, kõiki võimalusi, mida koos Maiga planeerisime - vettesünnitus näiteks - me kasutada ei jõudnudki. Täpsemalt öeldes mitte ühtegi: saime vaevalt riidest lahti, kui tütreke juba sündis. Esimese korra kohta oli meil lausa turbosünnitus. Põhjuseks ilmselt ka rahu ja usaldus. Hirm ja ebakindlus ajab ju krampi ja teeb kõik raskemaks."
Tartu erakliiniku sünnitusbrigaad töötab niimoodi, et telefonivalveid jagavad omavahel doktor Sõritsa, kes elab täpselt oma kliiniku kõrval, ning doktor Lea-Mai Mitt, kes elab teisel pool kliiniku taga. Patsientide kiidetud emalikkuse tunde annab see, et neid ümbritsevad teenekad tegijad.
Tartu Ülikooli kliinikum keelas naistearstidel, kellel on põhitöö kõrval vastuvõtud ka erakliinikus, seal sünnituste vastuvõtmise. Doktor Mitt saab üleni pühenduda sellepärast, et on aastate poolest pensionär.
"Mujal maailmas on tegelikult samamoodi, et eakas personal läheb erasfääri, nendib dr Sõritsa. "Noored arstid püsivad ülikooli juures, et õppida ja teadust teha. Aga sünnitusabi andmise keelas kliinikum ära ilmselges konkurentsikartuses. Neil on täismeeskond kogu aeg valves, nelikümmend sünnitust siia-sinna ei tähenda sellise masinavärgi jaoks näiliselt midagi. Ent meie turuletulek tõmbab kokkuvõttes ikkagi pool miljonit krooni haigekassa raha siia ja kliinikum püüab tugevama õigusega seda takistada. Samas just tänu konkurentsile eraldati Toomemäe kliinikule remondiks raha ja nad said kaudselt tänu meile ilusad uued ruumid."

Kuulujutud
Marlene vanemad on nördinud, et internetiajakirjas Perekool veeretatakse ikka veel asjatundmatuid kuulujutte: "Levitatakse kõlakaid, et erakliinikutes tullakse toime ainult kõige lihtsamate juhtumitega. No kuulge, siin töötavad ju täpselt needsamad arstid, kes suurtes haiglateski! Tehnika ja sisseseade on isegi parem.
Ja siis veel lõksutatakse, et erakliinikutes tahetakse ainult keisrilõikeid teha. Tegelikult räägivad hoopis kõik meie tuttavad, et suurtes haiglates kiputakse oma töö lihtsustamiseks sünnitusi stimuleerima ja ebaloomulikuks muutma."
Doktor Mitt väidab, et erakliinikus oleks õigupoolest loomulik, kui pool sünnitustest kulgekski keisrilõikega. Sellepärast, et plaanilised keisriemmed eelistavad mujal maailmas just erakliinikuid. Elité seni 45 sünnitusest on keisrilõikelised olnud aga vaid 15.
"Kuulujutud on õhku jäänud ka sellepärast, et ajakirjandus jättis meie litsentsiteema õhku. Sensatsiooni seisukohast oli huvitav kirjutada, et haigekassa ei anna litsentsi ega taha erasektorisse maksta. Kuid vaidlus lahenes sellega, et me saime litsentsi ja haigekassaga lepingu. Meie jaoks on painav stressiaeg möödas. Pole mõtet erakliinikus sünnitamisele reklaami teha - kes on siin oma elu tähetunni veetnud, see soovitab seda alternatiivi ka sõpruskonnale ja nii ta populaarsust kogubki."