Eneseabi
Silmad punased nagu jänesel
Silmaarst INGEBORG TROFIMOVA

Teinekord märkame, et silmavalge on osaliselt või üleni punane. Mida siis ette võtta ja millal arstilt abi otsida?

Kui hommikul ärgates või ka päeva jooksul järsku märkate, et silm või mõlemad silmad on punased, siis püüdke kõigepealt ise või laske kellelgi teisel rahulikult, heas valguses oma silma (silmi) vaadata. Selleks tõmmake alumist silmalaugu pöidlaga allapoole ning ülemist laugu esimese sõrmega pisut ülespoole. Nii on nähtav silmavalget kattev sidekest. Sidekesta tihe laienenud veresoonte võrgustik loobki mulje punasest silmast.

Sidekestapõletik
Kui punetus on tugevam silma alumises ja ninapoolses osas ning piir valge ja roosa vahel pole päris selge, on ilmselt tegu silma sidekesta põletikuga. Punetus on tugevam sarvkestast eemal. Tüüpilisel juhul võib sellele lisanduda ka kerge laugude turse ja silmalaugusid seestpoolt katva sidekesta punetus. Silma sisenurka võib koguneda kollakas rähm või hallikasvalge lima. Nägemine pole halvenenud ega ole valguskartust. Silma pööramine üles-alla ja külgedele on valutu.
à Eneseabiks on hea silma loputada kangema tavalise tee või võimalusel kummeli- või saialilleteega, mille desinfitseeriv toime on tugevam. Kui paari tunni pärast pole ärritus vähenenud, korrake loputust paar kuni kolm korda päevas.
à Silma võib tilgutada ka meevett vahekorras 1:10.
à Hea, kui kodus on ka mingeid desinfitseerivaid silmatilku, mida võite ise silma tilgutada: näiteks saab apteegi käsimüügist osta pudelikese sulfametisoolilahust.
Kui pereliikmeil on silmapõletikud kerged tulema või kui käiakse sageli basseinis ujumas, võiksid nimetatud silmatilgad olla koduapteegis.
NB! Igasuguseid silmatilku kasutada ei tohi - enne peab veenduma, millega on tegu.

Vikerkestapõletik
Kui paaripäevane kodune ravi punetusele leevendust ei too või kui punetus haarab kogu silmavalget katva sidekesta ning sellel on pisut tugevam, isegi lillakas varjund rohkem sarvkesta ümber, on ilmselt tegu pisut sügavama põletiku - vikerkestapõletiku ehk iriidiga.
Võivad lisanduda ka vähene valguskartus (näiteks tiku süütamisel lööb valu silma) ning valulikkus silma liigutamisel.
à Vikerkestapõletikuga tuleb pöörduda arsti poole.

Sidekesta verevalum
Kui silmavalgele on järsku tekkinud selgepiiriline helepunane laik, siis on see sidekesta verevalum.
Põhjuseks on mõne pindmise veresoonekese rebenemine või lõhkemine. Silm ise on üldiselt rahulik - põletikku pole. Verevalumi võivad esile kutsuda mehaanilised vigastused, kuid tegu võib olla ka tugeva füüsilise pingutuse järgse veresoone rebenemisega, näiteks läkaköhahood, üle jõu tõstmine jne. Teatud lõbusa hellusega vaatavad arstid neid agaraid sünnitajaid, kes koos tita ilmalepressimisega on saanud silmade sisenurkadesse verevalumid.
Silma sidekesta verevalumid võivad märku anda ka kõrgvererõhktõvest ja mõningatest verehaigustest.
Oma arstipraktikast tean, et kevaditi, kui talvel toas istunud inimesed pääsevad suvilasse ja aiamaale, on nad äkki kõik kanged tõstjad ja peenra kohale kummardajad - silmaarstile tähendab see sidekesta verevalumite hooaega.
Esmakordse väikese verevalumi pärast pole põhjust muretseda - eriti kui see on tekkinud teile märkamatult. See imendub ise ning punetus kaob paari päeva kuni nädalaga. Nägemine ei kahjustu.
à Kui verevalumeid esineb aga korduvalt ja sageli just samas silmas ja samas kohas, tuleb eakamatel inimestel kontrollida vererõhku.
à Nooremad võiksid pöörduda silmaarsti poole.
à Südamerahustuseks võib tilgutada põletikuvastaseid silmatilku.

Silmaümbruse põletik
Silmad võivad punetada ka silmaümbruse põletikkudest, eriti aga nendest, mis kulgevad peale silma sidekesta ka nina või kurgu piirkonnas. Tavaliselt käivad ühe tõsise nohuga kaasas ka punetavad silmad.
àNohu paranedes silmad rahunevad.

Üldised vereringehäired
On ka inimesi, kes on oma nägemisega küll igati rahul, kuid mõnikord silmad punetavad, on väsinud ja silmades on ebamugav tunne. See juhtub pärast pikemat teleri ees istumist, auto- või eriti rongisõitu, kui vaadatakse kõrvalt kiiresti möödaliikuvaid esemeid. Siin on oma osa ka liikuvate esemete vaatlemisel tekkiva silmade füsioloogilise niksumisega.
Seetõttu vaadake ainult otse ekraani ees istudes - nii on silmade niksumine väiksem ja silmadel kergem.
Rahulikus olekus möödub see seisund päeva-paariga, kuid mure jääb, sest olukord võib korduda. Sellistel juhtudel on ilmselt tegemist üldiste verevarustushäiretega, mis annavad tunda silmade ülepinge ja väsimuse puhul.
à Aitab läbimõeldud mõõdukas töö ja puhkuse vahekord (näiteks arvutiga töötamisel).
à Silmadele toob leevendust see, kui nendele asetada külmad niisked teepakikesed või lihtsalt jäätükkidega kilekott.
à Aitab ka kinnisilmi lamamine - selles asendis silmade veresooned ahenevad.

Loe edasi Kodutohtrist!