| Rõõm
elust, mida sa elad ITA SERMAN “Mööda sirgjoont astudes tuleb tähelepanelikult ka ringi vaadata,” arutleb Katrin Karisma. “Sest kahe punkti vahele jääb miljon nii lihtsat pisiasja, millest õigupoolest koosnebki elu. Ja kõik need lihtsad asjad toovad sind ümbritsevasse päeva oma rõõmud,” selgitab ta särava naeratuse saatel oma energilisuse ja heatujulisuse tagamaid. Kord pärast “Pipi Pikksuka” etendust ilmunud Katrin Karisma garderoobi ukse taha üks noormees. Oli teine nii viis või kuus aastat vana, seisis seal, vaatas ja tõi siis kuuldavale otsustavad sõnad: “Tule mulle naiseks!” Karisma püüdnud uurida: “Ma juba selline suur inimene, kas sa ema-isaga oled sellest rääkinud?” Ilu tuleb pajast Toitumisspetsialist ja loodusravi austaja AIVE LUIGELA Ilu on tõesti patta pandud: see, mida ja kuidas me sööme-joome, paistab kohe välimusest välja. Toit, mis meid kenaks teeb, on ühtlasi ka tervislik Aastatega naharakkude uuenemine aeglustub. Rakud toodavad vähem proteiine ja lipiide ning see muudab naha õhemaks ja kuivemaks. Märksa olulisem on teada, et kaunis ja elastne nahk on seotud meie toitumisega alates noorusaastatest. Muidugi on paljudes nahahädades on oma osa pärilikul eelsoodumusel, kuid sellega ei tohi leppida - seda enam tuleb vitamiinirikast toitu süüa ja vajadusel kasutada ka toidulisandeid. Noorendav ülalaugude plastika Juune Holvandus Maire on nooruslik, julge ja elurõõmus inimene, kes armastab lõbusat seltskonda, head sööki-jooki ja näha enda ümber hakkajaid inimesi. “Ma ei tunne end vanana, kuigi peeglisse vaadates natuke see meelde tuleb. Käin tütrega väljas ja sageli ei arvatagi, et oleme ema ja tütar. Üks asi, mis mind häiris, oli see, et silmalaud langesid alla. Vanasti olid mul ikka ilusad suured silmad, aga nüüd nii kitsad pilud... Ma tahtsin oma endisi silmi tagasi.” Maire läks plastikakirurgi vastuvõtule. Arst Merle Sellend möönis, et ülemised laud on lõtvunud ja rasked, neid oleks tõesti võimalik laulõikusega korrigeerida. Ilmselt surusid ka rasvkoest songad pisut laugudele. Ilu & tervis Kosmeetika kaitseks Aivi Silla “Kunagi varem pole naiste nahk olnud nii hea kui praegu,” leiavad igapäevatöös erinevate nahaprobleemide ja nende lahendamisega tegelevad spetsialistid, kes teavad ka, kui raske on üldises kosmeetikakülluses õigeid tooteid leida. Valida saab nõrgematoimelise laiatarbekauba, kallima eksklusiivkosmeetika, mõjusama apteegikosmeetika ja usaldusväärsema salongihoolduse vahel. Kosmeetikat on kasutatud läbi aegade ja igal ajastul on ilusakstegemisega seostunud omad probleemid. Tänapäeval on nendeks kosmeetika põhjustatud allergiad, tundlik ja kosmeetikumidele reageeriv nahk. Kosmetoloog dr Heidi Mehik-Vasar teab, et kuigi üha enam räägitakse kosmeetikaallergiatest, ei pruugi nahaärritust alati põhjustada kosmeetika. “Iga nahaärritus pole veel allergia. Tegureid, mis tõstavad naha tundlikkust, on palju, ja kui mõne toime langeb kokku uue kreemi kasutamisega, olekski nagu “süüdlane” leitud. Probleem aga ei kao - uus ja parem kosmeetikum tekitab sama mure ja kui kreeme enam üldse ei kasuta, võib olukord ikkagi samaks jääda.” loe edasi Kodutohtrist... Lugeja kirja põhjal Kilpnäärmega kimpus Eha Laanepere Kaelal kõrisõlmest veidi allpool asub kilpnääre, mis toodab kilpnäärmehormoone. Need hormoonid hoiavad tasakaalus põhiainevahetust, milleta inimorganism ei areneks ega kasvaks. Kui kilpnäärmehormoone on liiga palju, siis ainevahetus kiireneb; kui liiga vähe, siis aeglustub. Kilpnäärme sagaratest võiks teoreetiliselt igal teisel keskea lävepaku ületanud naisel leida mõne sõlme. “Need sõlmed ei anna enda olemasolust tavaliselt kuidagimoodi märku,” ütleb endokrinoloogiaresident Piret Mertsina. "Sageli kohtab aga endokrinoloogi vastuvõtul patsiente, kelle põhimure on pigistustunne kaelas. Asja lähemalt uurides selgub enamasti, et viga pole kilpnäärmes. Pigistustunne kaelas osutub hoopis stressiilminguks.” loe edasi ajakirjast... Küsi meilt Ka tundlikele silmadele on sobivaid kontaktläätsi Kerly Luberg Lugeja K. L. Pärnust kirjutab: Kevadine ere päike on taas meid rõõmustamas. Tahaks kangesti ka ise uudsem välja näha. Olen mõelnud, et kui prooviks vahelduseks kontakt-silmaläätsi, kuid kardan oma muidu väga tundlike silmade pärast. Kas ka tundlikele silmadele on läätsi ja mille järgi neid õieti valida? Inimesi, kelle silmadele läätsed üldse ei sobi, on tegelikult väga vähe. Kuid tarvis on teada, et enamikule ei sobi kanda läätsi pidevalt, päevad läbi - ikka on vaja silmadele puhkust pakkuda, kandes vahelduseks ka prille. Täna on läätsede valik juba üsna lai - oleneb, mida keegi soovib ja milleks ta läätsi vajab - kas õhtut veetma või reisile minnes, nägemisvälja laiendamiseks vms. Või siis lihtsalt huvitava väljanägemise pärast: läätsedega saab ju muuta vikerkesta värvi, muutuda sinisilmsest pruunisilmseks ja vastupidi. loe edasi ajakirjast... |
|
Valikuvõimalus
|