Liivaonnikesest pilvepiirini
ITA SERMAN

"Tundub, et aeg-ajalt vajan iseendaga toimetulemiseks otsekui mingisugust kerget šokki," ütleb helilooja ja produtsent Peeter Vähi. See kerge šokk tähendab Peeter Vähi mõistes mõnd kummastavat kokkupuudet eksootilise kultuuriga. Võimalust seista ülevalpool pilvepiiri vallutatud mäetipul ja kuulatada vaikust. Astuda radu, mis juhatavad mõne buda templi juurde. Et siis, enda jaoks üht püha paika avastades taas kord tajuda: see on maailm, kuhu ma kuulun. Arvutiga liivaonnikeste vahel.

Murtud luud, lombakad reformid ja kirurgid nende keskel
Indrek Silver Einberg

Põhja-Eesti Regionaalhaiglanäo- ja lõualuukirurgid Hamor Kaha ja Peeter Viidebaum lõpetasid ülikooli kolmeaastase vahega. Diplomijärgne eriala on neil kirurg-stomatoloog. Mõlemad sattusid Mustamäe haiglasse tööle ja on siin üle elanud Nõukogude riigi lagunemise ja uue riigi ning uue meditsiinisüsteemi sünni. Hamor Kaha ja Peeter Viidebaumi töö on tegelda kõigega, mis vajab radikaalset ravitsemist näo, pea või kaela juures. Võrreldes 15 aasta taguse ajaga on töö nii keerulisem kui lihtsam korraga. Hamor Kaha: "Vene ajal pani kindla piiri istrumentaarium. Siit maalt ja siiani saime tegutseda. Edasi polnud lihtsalt võimalik.

Stress ja tõved räsivad juukseid
Eha Laanepere

Juustega juhtuda võivates hädades on enamasti süüdi stress, haigused, kahjustatud keskkond või ebasobiv kosmeetika. Erakliiniku Kordamed nahaarst Sergei Maltsev ütleb, et keskeltläbi üle päeva tuleb tal tegelda naispatsientide juukseprobleemidega. Ja mehedki võtavad oma paljaneva pealae jututeemaks aina sagedamini. Kuigi meeste järk-järguline kiilanemine on teatud east alates nii loomulik nähtus, et selle pärast ei tasu isegi muret tunda, veel vähem selle vastu võidelda. Nahaarst soovitab meestel eaga kaasas käivasse juuste väljalangemisse rahulikumalt suhtuda.

Eneseabi
Seenenuhtlus: märkamatu algus, kallis ravi
Eha Laanepere

Kõige sagedasem diagnoos, mida nahaarstid välja panevad, on seenhaigus. "Seenehooaeg" läheb lahti kevadel, kui naha- ja küünekahjustusi ei õnnestu enam kinnistesse jalatsitesse ära peita. Kuidas pahast pääseda, selgitab Nõmme polikliiniku nahaarst Margit Allik. Küüsi kahjustav tõbi algab peaaegu et alati tagasihoidlikuna. "Algkolle on 95 protsendil juhtudest olnud varbavahes, kus see ei hakka eriti silma," ütleb Nõmme polikliiniku nahaarst Margit Allik. "Seal võib olla lõhe, mille inimene võib panna liigse higistamise arvele. Kuid seal võib olla natuke ketendust, mille põhjuseks võidakse pidada kuivust." Nii higistamise kui ka kuivuse versioon võivad paika pidada, aga pahatihti on oma osa algaval seenhaigusel. See võib algusest peale anda häirivalt tunda, aga võib jääda ka täiesti märkamatuks.

loe edasi Kodutohtrist...

Küsi meilt
Kaela ragisemine
I.S. Tallinnast: Kas kaela ragisemist saab kõrvaldada?

Pea pööramisel või painutamisel kaelas tekkiv ragin ja naksumine on tingitud ealistest muutustest lülisamba kaelalülide väikestes liigestes. Aastate jooksul liigesepinnad kuluvad ja koed väärastuvad. Kõhrkude lubjastub ning kaotab suure osa oma elastsusest. Lülide servades moodustuvad esiletungivad luukasvised, mis segavad liigutusi. Kaelalülide muutused süvenevad vananemisel. Ragisemisele võib lisanduda valu, mille vallandavad järsud pealiigutused, halb peaasend magamisel, kaela külmetamine ja selle ülekoormamine raskuste kandmisel. Harilikult ilmuvad valud hommikuti kohe pärast ärkamist. Päeva jooksul võivad nad nõrgeneda või koguni kaduda. Lülisamba kaelaosa vaevusi, eeskätt lihasepinget ja valu leevendatakse soojutusprotseduuride ja massaa˛iga. Kodus soojendatakse kaela elektripadja või kuuma liivakotiga. Masseerimine mõjub hästi hommikuti. Vajadusel võetakse mõnda valuvaigistit, näiteks paratsetamooli või ibuprofeeni. Kaela koormavatest ja väsitavatest võimlemisharjutustest soovitatakse hoiduda, sest need võivad vaevusi tugevdada.

loe edasi ajakirjast...

Proviisor soovitab
Aitame haaval paraneda

Haavad, kriimustused ja hõõrdumised on üsna tavalised vaevused. Mida teha, et need kiiremini ära paraneksid? Selleks puhuks peab koduapteegis igaks juhuks üht-teist valmis olema. Tõnismäe apteegi proviisor-nõustaja AINO ITRA
Haav tekib koe vigastumisel mingi välisteguri mõjul (torkamine, lömastamine, rebimine, hammustamine jt). Ka kriimustus ja hõõrdunud koht on haav. Esmajoones kahjustuvad nahk ja selle aluskude, kuid raskemal juhul on vigastatud ka sügavamal asetsevad koed ja isegi elundid. Pindmisi haavakesi ja hõõrdumisi saab ravida ka ise. Sügavamad, tugeva verejooksuga ja suured haavad, hammustused, mulla või roostega saastunud haavad vajavad aga kindlasti arstiabi. Sel puhul on enamasti vaja teha marutaudi- või teetanusevastane süst. Tihti vajab haav õmblemist.

loe edasi ajakirjast...

  Peeter Vähi

Lugeja kirja põhjal
Mida näitab vereproov
Lugeja H.T. Valgamaalt kirjutab: Palun selgitage vereprooviblankettide lühendite tähendusi ja esitage nende arvuliste näitajate vahemik tervel inimesel.
HARRI JÄNES

Meditsiinidokumentides, näiteks haigusloo väljavõtetes, laboriteatistes jm, mõnikord ka haigusi käsitlevates ajakirja- või ajalehekirjutistes kasutatakse arstlike oskussõnade lühendeid, mille tõlgendamine võib asjasse pühendamatule raskusi teha. Meditsiiniterminite lühendite arv on järjekindlalt kasvanud: praegu leidub erialasõnastikes ligi 1400 lühendit. Kuid ühtset, ülemaailmselt kehtivat arstlike oskussõnade lühendite loetelu ei ole olemas. Omakeelsete lühendite kõrval kasutatakse väga sageli ladina- ja ingliskeelsetest sõnadest tuletatud lühendeid. See on mõistetav, sest ladina keel on üldtunnustatud teaduskeel, inglise keeles aga ilmub rohkesti arstiteaduslikke trükiseid. Eri maades ja asutustes ei ole lühendid alati täpselt ühesugused. Ühel lühendil võib olla mitu tähendust ja ühte mõistet võivad tähistada mitu erikujulist lühendit. Toome näitena valiku vereanalüüsi tulemuste kirjeldamisel kasutatavaid oskussõnade lühendeid. Näidatud on lühend, sulgudes selle variandid, lühendiga tähistatav vere tunnus ning normaalse näitaja (väärtuse) kõikumise piirid. Selle järgi saab igaüks hinnata vereanalüüsi tulemusi.

loe edasi ajakirjast...

Sinu laps
Elu täis murranguid
Teel laia ilma

Nagu lind teeb tiivaharjutusi ja ühel päeval lendab pesast välja, nõnda on ka lapsega. Äkki on tuba tühi ja väikestest muredest on saanud suured. Hea nõu, mida talle teele kaasa anda, kasvab välja elust enesest.
Akadeemia Nord õppejõud psühholoog TOIVO NIIBERG

Lihtne aritmeetika näitab, et täiskasvanuks saamine ja kodunt lahkumine toob lisapingeid nii suureks sirgunud lapsele kui ka vanematele. · Oma lapse kodust lahkumine pidavat vanematele tekitama 100pallisel stressiskaalal keskmiselt 30-50, perekonna kokkusaamise muutus 15 ja tütre-poja pulm 23 palli. · Samas tekitab kooli lõpetamine ja uute õpingutega alustamine noore enda stressiskaalal keskmiselt 26, elutingimuste muutus 25, isiklike harjumuste muutus 23, vaba aja veetmise muutus 19, lahkumine sõbrast (sõpradest) 10, kolimine teise linna 40, lapse sünd 40 ja abiellumine isegi kuni 50 palli Inimese keskmine stressikoormus ja -taluvus on 60-80 palli piires ning pidev 100palline surve mõjub juba tervisele. 160 palli puhul aga hakkab juba organismis üht-teist üles ütlema, ja ega siis infarkt-insultki ole enam kaugel. Noorematele tähendab see tuusikut närvihaiglasse.

loe edasi ajakirjast...

Kodutohtri märtsi numbris:

KAUBAUUDISED 6
LUGEJA SÕNA 8
ELURÕÕM
Liivaonnikesest pilvepiirini 10
ARSTIAMET
Murtud luud, lombakad reformis ja kirurgid nende keskel 16
ABI
Soliidselt seenioriks 18
ENESEABI
Võimleme end rühikaks 22
Liighigistamine 46
SINU KEHA
Kõhunääre kahes rollis 26
LUGEJA KIRJA PÕHJAL
Mida näitab vereproov 30
Kuiv silm 48
RAVI
Söögitorus kõrvetab - sooda ei ravi 32
Stress ja tõved räsivad juukseid 36
Seenenuhtlus: märkamatu algus, kallis ravi 44
PROVIISOR SOOVITAB
Aitame haaval paraneda 38
KÜSI MEILT 40
SINU LAPS
Teel laia ilma 50
LOODUSRAVI
Sidrunväändik 54
KODUTOHTRI RAVIMTAIMLA
Kõrvenõges 55
Harilik linnurohi 56
HUVITAV TEADA 57
HÜVA NÕU
Retseptiga ja retseptita 58
VAATENURK
Ohutu või ikka ohtlik? 60
TERVISLIK TOIT
Tatar potti ja patja 61
Maitsvalt kaalust alla 64
UUS RAAMAT
Nüüd ma tulen! 68
JÕUDEHETK
Naergem terviseks 70
RISTSÕNA 72
TÄIDA JA VÕIDA 73