Elujõud
Südame töö on südametöö
ITA SERMAN

Meie tunnustatumaid koronaarkirurge professor Toomas Sulling teeb nädalas neli-viis ülikeerulist operatsiooni.

"Koronaarkirurgia tähendab eesti keeles südame pärgarterite kirurgiat," tutvustab doktor Sulling oma töömaid. Tegu südameveresoonte operatsioonidega, mis aitavad vältida infarkti.
Õigupoolest sai eelmise sajandi 60. aastate keskpaigas keerulistele operatsioonidele saatuslikuks ... vaesus. Nimelt töötas tollal Leningradis Vassili Kolessov - mees, keda hilisemal ajal on hakatud pidama koronaarkirurgia ja just töötava südame koronaarkirurgia rajajaks. "Kolessovil mõte liikus," meenutab doktor Sulling. "Aga operatsioonide tegemiseks polnud korralikku kunstlikku vereringet. Tal ei jäänudki muud üle kui opereerida töötava südamega patsienti."

Veresoonte- ja ka koronaarkirurgiast hakati rääkima üha enam kogu maailmas ja ka NSV Liidus, kus Eesti võttis sel alal sisse juhtpositsiooni. "Professor Linkberg ja professor Tünder tegid juba esimesi jalaveresoonte ja neeruarterite lõikusi. Eks siis mõtlesingi mina, kes ma vaevalt olin enesele anatoomia selgeks teinud, et kui selliseid lõikusi saab teha jalgadel, siis miks mitte ka südamel," muigab Toomas Sulling.
Tõsiasi on, et just nooruslik uljus lisab meie tegudesse nii sageli puuduva julgusekübeme. Toomas Sulling võttis kätte ja kaitses kandidaaditöö. Õnnelik kokkusattumus oli see, et aastal 1967 alustas USAs koronaaroperatsioone südame pärgarteritele Argentina päritolu kirurg Rene Favaloro. Sellele järgnesid tuhanded operatsioonid USAs ja Euroopas. Murrang oli toimunud.

Udarate uurimisest südamesondini
"Eesti oludes tundus see kõik siis veel üsna kahtlane," räägib doktor Sulling. "Isegi haigete uurimine polnud võimalik, sest see vajas korralikku aparatuuri, mis omakorda eeldas päris rohkesti valuutat." Ent - kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem...
"Tartus oli loomakasvatuse instituudi asedirektor Valdmann saanud muretseda ühe päris korraliku aparaadi lehma udarate uurimiseks. Ega siis olnudki muud kui hakkasime seal lehmade kõrval harjutama. Koerte peal. Saime asja päris kenasti selgeks. Ja ma olin täiesti kindel, et sama metoodika sobib ka inimesele.
Omandasin südame pärgarterite sondeerimise ja vajalike ülesvõtete tegemise oskuse. Ja siis kõik tulid vaatama - kuidas üks hull Eestist püüab esmakordselt sondeerida inimese südame pärgartereid..."
Läinud aastal tähistas professor Sulling koos oma heade kolleegidega üht väga olulist tähtpäeva: täitus 30 aastat ajast, mil Tartus tehti esimene töötava südamega operatsioon.
Praeguses Eesti koronaarkirurgias tehakse ligi 80% operatsioonidest töötava südamega haigetel. Seda just patsientide huve silmas pidades ja suuresti tänu kahele mehele: neist üks on professor Toomas Sulling, teine tema õpilane Margus Alver.
Ameerika Ühendriikides on vastav näitaja 25, Skandinaaviamaades umbes 10, Saksamaal kõigest 4%. Üsna lapsekingades on need lõikused veel ka Lätis ja Leedus.
"Eks üks põhjus on kindlasti see, et arsti jaoks on töötava südamega operatsioon psüühiliselt hästi raske. Umbes nii, et kui haige on pärast lõikust operatsioonijärgses palatis, siis kirurg ise on kardioreanimatsioonis..." selgitab doktor Sulling.

Sada lõikust õpitööks
Doktor Sulling meenutab, kuidas esialgu valis temagi opereerimiseks vaid selliseid haigeid, kelle puhul teadis: ma saan kindlalt hakkama. "Kuni äkki avastasin, et ma saan ju kõigiga hakkama!" Ja lisab, et iseenesest on see kõik järjepideva töö ja pika harjutamise tulemus.
Esialgu on arvatud, et oskuste omandamiseks vajab kirurg umbes 100 operatsiooni. Hiljem on vastavaks arvuks kinnitatud 200. "Mingisugune kogemus hakkab tekkima pärast 50. operatsiooni. Kui on tehtud 100 lõikust, tunned ennast juba paremini. Kui ületad 200 piiri, oled endas kindel," kinnitab doktor Sulling arvamust, mis arstide arupidamisel Viinis tunnistati paikapidavaks reegliks. "Sa lihtsalt õpid selle asja ära. Ja eks õnne peab ka olema!" räägib ta oma keerulisest tööst kui täiesti igapäevasest lihtsast asjast.

Kõige kindlam rohi
Vähemalt paaril-kolmel päeval nädalas võib Toomas Sullingut kohata suusarajal. Suvel metsa vahel jooksmas. Ja tihtilugu ujulas. "Kui sa tahad omal alal olla hea, siis lihtsalt pead end füüsiliselt vormis hoidma. Sest pead pika operatsiooni vastu pidama, sa ei tohi väsida," kinnitab doktor Sulling, et samal põhimõttel elavad ka paljud teised kirurgid. Teisiti lihtsalt ei saa. "Pealegi - see on tervislik," ütleb mees, kes suitsetamise jättis otsustavalt maha 56 aastat tagasi, 9aastase karjasepoisina... Ja kes alkoholiga pole kunagi sõprust pidanud.
Üsna sageli võib Toomas Sullingut näha ka kontsertidel. Kuigi - see teema tekitab temas teatud elevust. "Pean tunnistama, et tegelikult olen ma täiesti ebamusikaalne. Aga minu abikaasa peab muusikast väga lugu ja vahel võtab ta mind ka kaasa..."
"Aga eelkõige - ikka sportlikud eluviisid," soovitab ta omal nahal läbiproovitut ka kõigile teistele. "Liikumine ja tervislik toit."

Loe edasi Kodutohtrist!