Eneseabi
Tilkuva ninaga kevad
Professor NAOMI LOOGNA
Kena
kevadaeg on üsna tüütu inimestele, kellel on ülitundlikkus
õietolmu suhtes. Et tõbi ei läheks ägedaks, saab peale
arsti määratud ravi ka ise üht-teist ette võtta.
Kevadel, suvel või varasügisel pöördub arsti poole inimesi, kes kaebavad ninakihelust ja tilkumist ning/või sagedast aevastamist. Osal esineb silmalaugude kihelus, kipitus, pisaravoolus ja valgusekartus. Silmad punetavad ja laud tursuvad. Need nähud püsivad üks-kaks kuud või isegi rohkem ja siis mööduvad. Järgmisel kevadel või suvel kõik kordub. Millega on tegu?
Pollinoos ägeneb ainult taime
õitsemise ajal
Õietolm võib esile kutsuda allergiahaigust, mis kaob siis, kui
vastav taim, põõsas või puu lõpetab õitsemise.
Õietolmuallergeenides on toimivad valgud ja polüpeptiidid, aga ka
lipiidid, pigmendid ja süsivesikud. Väiksemal määral avaldab
mõju ka õite lõhn. Seda haigust nimetatakse õietolmuallergiaks
ehk pollinoosiks (pollen - ladina keeles "õietolm").
Õietolmusisaldus õhus on erinev. Peab teadma, et haigus ei teki
kohe, kui veidi õietolmu õhku ilmub. Haigusnähud ilmnevad
alles küllalt suure õietolmukoguse puhul. Selleks on aga vaja, et
vastav taim oleks antud piirkonnas laialdaselt levinud.
Kõige rohkem leidub õietolmu õhus kuiva tuulise ilmaga.
Seevastu vihmaste ja niiskete ilmadega on õietolmu õhus vähe.
Suuremas ohus on linnaelanikud
Juba ammu märgati, et enamik pollinoosihaigeid on linnaelanikud. Viimast
põhjendatakse paljude tegurite (saastunud õhk, kosmeetikavahendid,
ravimid jm) üheaegse toimega.
Nagu paljude teiste haiguste korral, etendab ka pollinoosi haigestumisel oma
osa pärilikkus.
Seda tõbe esineb igas vanuses, kuid haigestutakse siiski tavaliselt 20-50
aasta vanuses. Selleks ajaks on olnud juba pikemaajaline kontakt erinevate allergeenidega,
nagu elamutolm, tööl esinevad allergeenid, toiduallergeenid, loomakarvad,
kosmeetika, pesemisvahendid jm.
Igal ajal on omad tolmud
Õietolm liigub tuule või putukatega ühelt taimelt teisele.
Allergiat põhjustavad tuultolmlevad taimed, näiteks üksainus
rukkipea võib õhku saata üle nelja miljoni õietolmutera.
Õietolm levib kaugele, soodsa ilmaga 400 km ja isegi rohkem.
Millal üks või teine taim õitseb, sõltub muidugi ilmast.
à Tavaliselt märtsist maini õitsevad näiteks lepp, kask
ja sarapuu.
à Juunist juulini õitsevad heintaimed, rukis ja suvelilled. Suvel
on kõige sagedamini õietolmuallergia põhjuseks aruheina,
timuti, nurmiku, keraheina, rebasesaba ja raiheina õietolm.
à Juulist-augustist septembrini õitsevad puju (koirohi), malts,
teeleht, nõges ja sügislilled, näiteks astrid ja krüsanteemid.
Kuna paljude taimede ja puude õitsemisaeg langeb kokku, siis ei saa välistada
võimalust, et on tekkinud samaaegselt allergia mitme taime või
puu õietolmu suhtes. Kuid ei tohi unustada, et õietolmudel ja
teistel allergiat tekitavatel ainetel on ka ühiseid antigeene. Näiteks
timuti õietolm sisaldab 7-15 erinevat antigeeni. Osa neist on ühised
keraheina, aruheina, rebasesaba ja mõne teise taime antigeenidega. Seega
timuti õietolmu allergia korral vallanduvad allergianähud ka mõningate
teiste õietolmudega kokkupuutumisel.
Õietolmuallergia koos toiduallergiaga
· Kaseõietolmuallergia korral esineb ülitundlikkus mõningate
toiduainete, näiteks porgandi, õuna, pirni, kiivi ja ploomi suhtes.
· Pujuõietolmuallergia puhul vallanduvad allergianähud näiteks
selleri, peterselli, porgandi, küüslaugu, kummeli, köömnete,
päevalilleseemnete ja karri söömisel.
Diagnoosimine ja ravi jäägu arsti hooleks
Pollinoosi diagnoosimine ja ravi peab jääma eriarsti hooleks, kes
valdab allergoloogilisi uurimismeetodeid. Allergia väljaselgitamiseks tehakse
teste standardsete õietolmuallergeenidega. Kui aga mõne taime
kohta standardset allergeeni pole, kogutakse õietolmu vastavalt taimelt.
Pidage meeles: teste tehakse ainult siis, kui õietolmuallergia ei ole
ägedas seisundis - peamiselt hilissügisel või talvel. Kui kasutate
suukaudseid allergiavastaseid ravimeid, peate nende võtmise kaks-kolm
nädalat enne teste lõpetama, sest muidu ei anna test õigeid
tulemusi.
Ägenemisnähtude puudumisel on võimalik teha spetsiifilist hüposensibiliseerivat
ehk immuunravi: manustatakse vastavaid õietolmuallergeene väikestes,
kuid tõusvates annustes.
Loe edasi Kodutohtrist!