| Tõsine
häda muudab tugevamaks ITA SERMAN “Minu arusaam arstide ja patsiendi suhetest on selline: kui arst on oma töö teinud ideaalselt hästi, jääb patsiendi kohuseks sellele oma käitumisega igati kaasa aidata,” kinnitab Ülle Ulla, kes on pidanud läbi tegema 11 üldnarkoosiga operatsiooni. “Kui ma oma põlvedega viis kuud järjest haiglas lamasin, sõltus pärast edukaid operatsioone lihase taastamine suuresti minust endast. Nii ma siis pingutasin oma lihast iga päev 2000 korda,” meenutab Ülle Ulla. Paraku juhtus nii, et kümme aastat hiljem sattus ta samasse haiglasse pisut teistsuguse põlvehädaga. “Kui kuulsin, kuidas üks arst oma patsiendile rääkis - te peate oma lihast treenima, peate seda pingutust tegema 2000 korda päevas - mõtlesin: minu haiglas lamatud aeg pole möödunud kasutult…” muheleb Ülle Ulla rahulolevalt. Higistamine - tülikas, kuid eluks vajalik Eha Laanepere “Emotsionaalne higistamine võib olla nagu nõiaring - ärevustunne ajab higistama, mispeale higistamine muudab inimese üha närvilisemaks,” selgitab nahaarst Kai Saluvere. Emotsionaalne ehk hirmust tingitud higistamine on pärilik. Võib-olla on paljudele üllatuseks tõsiasi, et värske higi on täiesti lõhnatu vedelik, sisaldades 98 protsenti vett, lisaks pisut piim- ja rasvhapet ning soola. “Ebameeldiv lõhn tekib alles siis, kui bakterid hakkavad higi koostisosi lagundama,” ütleb dr Saluvere. Patsiente, kes on kurtnud liigse higistamise üle, ongi kõige murelikumaks teinud jalgade ebameeldiv lõhn. Tihti on nende inimeste jalad nakatunud ka seenhaigusesse, sest lõhenenud varbavahedes on head elutingimused nii bakteritel kui ka seentel. Prill, kontaktlääts või laserlõikus Silmaarst INGEBORG TROFIMOVA Lühinägevaid ja ka teisi inimesi, kes peavad juba noorena, sageli lapsest peale pidevalt nägemise parandamiseks prille kandma, on meil umbes 30% elanikkonnast. Kõiki neid ühendab unistus heast nägemisest ilma prillideta. Prillid on optilised abivahendid, mis aitavad paremini näha. Need on inimkonda aidanud sada korda rohkem kui kogu oftalmoloogia (silma ja silmahaiguste õpetus). Lühinägeva siiras rõõm esimestest prillidest, mis aitavad nägemist parandada paarist protsendist sajaprotsendiliseks, on palju jõudu andev hetk ka paljunäinud silmaarstile. Kes ikka pahasti näeb, see oskab hinnata heade prillide väärtust, vaatamata kõigile ebamugavustele, mida nende kandmine endaga kaasa toob. Vaimne tervis Kui töö räsib vaimu Liis Arujärv Kui sind valdab vastikus seni armsaks saanud töö vastu ja töötempo hakkab langema, triivid ilmse läbipõlemise suunas. Kevaditi on see üsna sagedane nähe. Mitmete erialade inimesed armastavad uhkusega väita, et just nende töö põletab närve kõige rohkem. Näiteks poliitik Igor Gräzin üllitas kolm aastat tagasi raamatu “Poliitika kui depressioon ja enesetapp”, kus ta kirjeldas paljude poliitikute kalduvust põdeda A-tüüpi depressiooni, mida iseloomustab muuhulgas soov 20 tundi ööpäevas töötada, rahutus, ärrituvus jms. Gräzini raamatust võis lugejale jääda mulje, et suur töövõime, depressioon ja edu käivadki paratamatult käsikäes või et üks koguni soodustab teist. Reaalsuses pole siiski enamik depressioonis ning ületöötanud inimesi edukad - saavutatud edu libiseb nende sõrmede vahelt tavaliselt varem või hiljem. Ka 30aastane meediaorganisatsiooni töötaja Aili arvas veel aastaid tagasi, et pärast iga tööpäeva peabki tekkima tunne, et oled emotsionaalselt või füüsiliselt otsekui laip. “Pidev ülima kurnatuse piiril töötamine oli minu ja mu sõprade jaoks kohati ka uhkuseasi,” meenutab Aili.”Oli moodne mainida, et pärast tööd tundus inimestega suhtlemine lausa tülgastav või et hobide ja sõprade jaoks ei jätkunud aega.” loe edasi Kodutohtrist... Elu täis murranguid Laps saab tiivad Akadeemia Nord õppejõud psühholoog TOIVO NIIBERG Enne kui see “õige” murdeiga kätte jõuab, on lapse elus mitu murrangut, millel on järgnevatele eluaastatele suurem või väiksem mõju. Seekord on juttu teisest murrangust, mis toimub siis, kui laps roomama ja käima hakkab. Käimaõppimine on lapsele sama mis täiskasvanule reis Kuule ja potileistumine sama mis istumine külma pesukaussi. Kuid elus lihtsalt ON palju esmapilgul tarbetuid nõudmisi-tahtmisi, mis aga hiljem osutavad säästvateks-päästvateks. Vale vabakasvatus ja lapse ahistamise hirm teevad vanematest sageli lapsikud lapsed, kellelt sirguv ilmakodanik ei saa ei tuge ega ka eeskuju. Samas, sund ilma oma nõudmisi selgitamata aheldab tärkava isiksuse. Ära küsi väikelapse käest, mida ta tahab, sest ta ei tea seda sageli isegi, vaid toimi nii, nagu lapsele vaja, ja ta vastab su mõistvale suhtumisele hea teo ning armastusega. Mähkmetes kooli? Samasse eluikka jääb ka puhtusepidamise õpetamine. Kui aga selles ülearu range ja nõudlik olla, võib areneda suhteliselt närviline laps ning hiljem ka sundisiksus, keda iseloomustavad alalhoidlikkus, pedantsus, kitsidus ja kogumismaania. Samas ei saa laps tõesti aru, miks teda vägisi mingi plekk- või plastikplännergu peale surutakse ja ise rõõmsalt “piss-piss-piss!” hüütakse. Lapse kogemustes on püksi lasta hulga mõnusam, ning kui mähkmereklaame jälgida, siis mõnusamaks, soojemaks ja turvalisemaks asi aina läheb - varsti töötavad mähkmed püksilastu vist ümber roosilõhnaks. loe edasi ajakirjast... |
laps saab tiivad
mesilaste usinusest
kevadised lillepäiksed
soe salat on hea,
et kevadväsimus
|
Suvele vastu
|