"Kui süda on soe ja lööb nagu vaja..."
ITA SERMAN

"Kui süda on soe ja lööb nagu vaja, ei siis ole külmumist karta," hõiskab Pipi Pikksukk.
"See Pipi on vist tõesti kohe nii sees mul," arutleb Helgi Sallo.
Mõni aeg tagasi, teatripäeva ballil juhtus pisut ootamatu lugu. Õhtu juhid Helgi Sallo ja Arne Mikk tulid lavale, ja parasjagu kõlas Jüri Krjukovi esituses katkend muusikalist "Viiuldaja katusel". "Ma nii hirmsasti emotsioneerisin," on Helgi Sallo ähmis veel praegugi. "Tundsin, et nutt tuleb peale, ja tegelesin pingsalt vaid sellega, et pisaraid tagasi hoida. Sain siis kuidagi öeldud oma lause, et "ära muretse, Jüri, kõik jääb endistviisi", ja pärast Arne lauset pidi minul jätkuma umbes selline tekst: "kuni on veel inimesi, kelle südames on teater, pole hullu midagi".

Vastu võtnud 70 000 last
Kati Murutar

Arstid vaatavad inimestele üle maskide otsa nende elu otsustavamail hetkil. Urve Salundi silmad naeratavad Tartu Ülikooli naistekliinikus vastsetele emadele-isadele siis, kui neil on käsil elu tähetund.
Veerand sajandit arstitöö kogemust on õpetanud filosoofiliselt toime tulema ka paratamatustega ja ühiskonna kõigist kihtidest pärit probleemidele kaasa elama nii, et oma pere ei kannataks. Oma pere aga on Urvele kinkinud juba teise pesakonna lapsi. Et lapselapsi oleks kergem oodata.

Parem häda kaugel kui rohi ligi
40 küsimust osteoporoosist ja reumast

Mida peaks teadma luudest
1. Mis on osteoporoos?
Luu-urbnemus ehk luuaine vähenemine, mis ohustab eriti naisi kliimaksijärgses eas, kuid seda võib põhjustada ka liikumisvaegus. Selle tagajärjel muutuvad luud hapramaks ja kasvab luumurdude oht .
2. Kas koos kasvueaga lõpeb ka luu moodustumine?
Ei, vastsündinu luustik sisaldab 25 g kaltsiumi, täiskasvanu luudes on kaltsiumi 40-50 korda rohkem. Mineraalainete hulk luudes tõuseb ka pärast kasvuea lõppu. Täiskasvanueas ja vananedeski toimub luudes aktiivne ainevahetus: vana luukude kaob ja selle asemele moodustub uus. Osteoklastid (luud hävitavad rakud) uuristavad luukoesse õõnsusi ja osteoblastid (luumoodustisrakud) ehitavad asemele uue luukoe.

Sinu keha
Nahk on organismi peegel
HARRI JÄNES

Nahk on keha väliskest, kuid see pole nagu õlgadele heidetud mantel, mis kaitseb külma, vihma ja tuule eest. Nahk on kogu organismi talitlusega seotud elund, mille seisundis sageli peegeldub organismi tervis.
Nahk on kõige suurem elund: selle pindala on 1,5-1,8 m2 ja kaal 3-3,5 kg. Naha paksus ei ole kogu kehal ühesugune, vaid kõigub eri kehaosadel 0,5-4 mm piires. Kuid kõikjal on nahk kahekihiline:
· MARRASKNAHK ehk epidermis · ja selle all paiknev PÄRISNAHK ehk derma. Pärisnahk tuleb nähtavale marraskile löödud või hõõrutud kohas.
Naha tekisteks on karvad, küüned, higi-, rasu- ja piimanäärmed.
Marrasknahk peab palju taluma
Marrasknahk on keha kõige pindmisem kiht, mis peab taluma kõigi, nii soodsate kui ka ebasoodsate keskkonnategurite mõju. Marrasknahk koosneb mitmest kattekoerakkude kihist. Marrasknaharakud paljunevad kõige alumises, vastu pärisnahka asetsevas kasvukihis. Järk-järgult pinna poole liikudes need sarvestuvad, nendes moodustub lahustumatu kiuline valk keratiin
loe edasi Kodutohtrist...

Proviisor soovitab
Apteegiabi allergikule
Tõnismäe apteegi proviisor-nõustaja AINO ITRA

Koduses rohukapis võiks varuks olla ka mõni allergiaravim, eriti kevadel-suvel, kui ülitundlikel inimestel pole just kõige kergemad päevad.
Õietolmuaeg on juba hoos, lisaks aktiivne kevadpäike ja nõelavate ning hammustavate putukate hordid. Tänapäeval on paljud nende loomulike loodusilmingute suhtes allergilised (ülitundlikud). Seega on otstarbekas muretseda kodusesse rohukappi mõni allergiaravim. Seda eriti peredes, kus keegi on kunagi allergiaprobleemiga hädas olnud. Ka lastega peres võiks allergiaravim koduapteeki kuuluda.
Kui aga ees seisab reis kodust kaugemale, peaks reisiapteegis oma koht olema ka allergiaravimil, vältimaks reisiüllatusi.

loe edasi ajakirjast...

Naine ja mees
Elu täis murranguid
Kortsud naeratavad koos sinuga
Akadeemia Nord õppejõud psühholoog TOIVO NIIBERG

Keskea murrang puudutab nii naisi kui ka mehi. Üks elab selle üleminekuaja väga raskelt üle, teisele möödub see peaaegu märkamatult. Igal juhul annab ka ise midagi ette võtta, et see aeg võimalikult hingevalutum oleks.
Miski muu pole Ameerikas ja Euroopas suuremas vastuolus inimeste ideaaliga, kui seda on vananemine. Nii naiste kui ka meeste ühisloosungiks on saamas põhimõte: "Tee kõik mis võimalik, et näha 20 aastat noorem välja". Organismi vananemine on loomulik protsess, millele avaldavad mõju paljud keskkonna- ja selle muutustega seotud tegurid, aga ka sotsiaalsed mõjurid ning inimese enda käitumine. Keskiga hõlmab ajavahemikku 40ndast 60.-65. eluaastani. Seda üleminekuaega võib vaadelda keskea kriisina.

loe edasi ajakirjast...

Helgi Sallo















roheline on
taassünni värv















kanged puusad saab võimeldes valutult käima















allergikut aitab ka toit