Saa lahti tubakast ja VÕIDA 10 000 dollarit!

Nostalgiline aken maailma
Kati Murutar

Radioloogiaprofessor Jüri Kaude on Tartus sündinud ja kasvanud karismaatiline härrasmees, kes tänaseks 83aastasena töötab endiselt Floridas Gainesville'i ülikoolis emeriitprofessorina, on 9aastase Christiani vanaisa ja kasvatab samas koos elukaaslase Haldi Svanbergiga tolle kolme tütrelast.
Aken maailma
Sõbrunesime Jüriga ühiste tuttavate kaudu täpselt kakskümmend aastat tagasi ning esimesed kümme neist olime kirjasõbrad. Pihtisin oma pikkades kirjades Jürile asju, mida kellelegi teisele ei rääkinud. Ta nimetas end reipalt minu hinge toru-Jüriks ning luhvtitas oma teravate ütlemistega kõiki seiskunud allhoovusi. Nii, nagu oskab vaid see, kellele on torukübarat kandes Nobeli preemiate kätteandmisel viibimine enesestmõistetavalt seisusekohane juhtum.

Marju võitlused
Valdek Kiiver

"Kaalusin 110 kilo. Olin päevade viisi voodis pikali, tööl käia polnud jaksu ega tahtmistki. Olin paks, naabrid ütlesid mulle halvasti, mees leidis endale armukese ja mõtles mind üldse maha jätta. Depressioon oli täielik. Mõtlesin, et elu on läbi. Ja et üleüldse suren ma niikuinii varsti ära," meenutab selle loo kangelane läbielatut.
Lasteaias kasvatajana töötav Marju räägib, et noorpõlves polnud tal kaaluga iialgi vähimatki muret. Lausa vastupidi - tema saleda keha ilu oskasid hinnata nii mõnedki kunstnikud, kellele ta käis modellina poseerimas. Kuid kümmekond aastat tagasi hakkasid kaaluprobleemid end Marjule siiski järjekindlalt ilmutama

Vesi meis ja meie ümber
HARRI JÄNES

Neli ja pool ämbritäit - ligikaudu nii palju on vett täiskasvanud inimeses, kes kaalub 70 kg. Kuivainet leidub kehas ainult 25 kg. Protsentuaalselt on seda umbes sama palju kui näiteks süldis. Ent miks siis inimene ei liigu ringi võbiseva kallerdisena? Sellepärast, et oluline pole üksnes see, millest miski on tehtud, vaid ka see, kuidas see on tehtud.
Kaks kolmandikku inimese kehas leiduvast veest paikneb rakkudes nagu väikestes anumates, üks viiendik jääb rakkude vahele, ülejäänu aga voolab vere- ja lümfisoontes ning ajuvatsakestes.

Kiirelt abi
Süütu suts või surmaoht
Eha Laanepere

Kuigi kevadel õitsevad puud muudavad paljudel nina vesiseks, ei ohusta õietolmuallergia inimelusid, kui ravi on korralik. Küll aga võib saatuslikuks saada kokkupuude mesilase, herilase või rästikuga. Rästikud on eriti kurjad aprillis, tiivulised nõelajad aga juulis-augustis.
"Trend on, et sünteetiliste lisanditega toit, olmekeemia ja ehitusmaterjalid muudavad inimesi üha allergilisemaks. Selle koha pealt ei ole inimkonna perspektiiv hea," tõdeb kiirabiarst MARE LIIGER. "Lämbumisohus kõritursetega astmaatikutest lapsi oli ka 15 aastat tagasi, aga praegu on neid rohkem. Järjest rohkem tuleb ette ka putukapistetest tingitud üliraskeid seisundeid ja surmajuhtumeid."

loe edasi Kodutohtrist...

Sinu keha
Skleroosist naljalt ei pääse
HARRI JÄNES

Mälu nõrgenemine, just äsjaste sündmuste, nimede, telefoninumbrite, aadresside, kokkulepete jms sage ununemine on tõepoolest tunnuslik peaaju ateroskleroosile ehk arterite kõvastumisele. Kuid skleroos pole ainult peaaju veresoonte haigus. Skleroos (sclerosis - lad k kõvastumus) on kudede ja elundite tihkenemine (kõvastumine), mida põhjustab elundi enda kõhetunud või hävinud koe asendumine talitluseks sobimatu sidekoega. Mõnikord sadestuvad sellesse kaltsiumiühendid. Sidekoe moodustumisega lõpevad paljud põletikud, ka vigastust meenutav arm koosneb sidekoest. Skleroos esineb ka täiesti normaalse nähtusena, näiteks vananeva organismi munasarjades ja emakas, mis on oma bioloogilise ülesande täitnud.
Arterite "katlakivi"
Tuntuim ja levinuim skleroos on ateroskleroos ehk arterilubjastus, mille tagajärjel tuiksoone sein kõvastub ja muutub hapraks. Atersoskleroosiga seotud haigused on lääne tööstusmaades, ka Eestis surma peamised põhjused.

loe edasi ajakirjast...

Psühholoogi nõu
Puhkus peab taastama, mitte laastama
Akadeemia Nord õppejõud psühholoog TOIVO NIIBERG

On ammune tõde, et aja kokkuhoid puhkuse arvelt on üks peamisi inimese läbipõlemise põhjusi. Üleväsimuse ja liigse stressi vastu aitab ainult oskuslikult korraldatud puhkus.
Aeg on kallis vara
Asjalikust ajakasutusest juttu tehes köidab enamikku inimesi kaks küsimust:
· kuidas säästa aega
· ja kuidas sama ajaga rohkem suuta?
Ent me ei ela ju ainuüksi tööst ja argitoimetustest. Vähem olulised pole ka küsimused, kuidas sama ajaga rikkamat elu elada ja kuidas säästa ennast (tervist, närve, optimismi jm).
Ajapsühholoogia eluliseks küsimuseks on: KUIDAS MINEVIKULE TOETUDES JA TÄISVERELIST OLEVIKKU ELADES LUUA ENDALE TULEVASEKS ELUKS SOODSAID OLUKORDI.
loe edasi ajakirjast...

Vesi on meile elutähtis. Organismi veebilanss peab olema tasakaalus.















Saunaleili tasub visata täpselt tervise piirides.
















Puhkuse arvelt ei maksa kokku hoida, eriti aega.















Salat, see on suve maitse