Muhulane unistab...
ÜLLAR ENDE

IVO LINNA kõik teed viivad viimasel ajal Muhumaale. Seal ongi see paik, kus on "suur lilleaed ümber väikse maja". Sealt leiab tasakaalu ja tervet olemist, turgutust rõõmsale meelele ja vaikust kõrvale - lauljaelu on, teadagi, tervistkahjustav. "Viimati tuli üks tore mees mu juurde ja ütles: "Ma võin laulda nagu Caruso." Siis hakkas ta üle kere värisema ja lauliski väga ilusa puhta häälega oma laule. Mees ütles sedagi, et tal on neid seitsekümmend tükki ja kui ma tahan, siis võin kohe mõne endale saada," meenutab Ivo Linna sooja muigega hiljutist esinemist psühhoneuroloogia haigla patsientide kevadpeol.

Haigus on kerbu suurune, aga härja raskune
40 küsimust peavalust ja migreenist
Kati Murutar

Haigus on kerbu suurune, aga härja raskune
(Kihnu vanasõna)

1. Milliseid erinevaid peavalusid tuntakse?
Laias laastus jagatakse peavalu (lihas)pingepeavaluks ja migreeniks, peale selle on veel psühhogeenne, hingeeluhäiretest tekkinud peavalu ja vasomotoorne (veresoonte ahenemisest või laienemisest tekkiv) peavalu. Tavaline migreen on hootine ühepoolne peavalu ilma kindlate neuroloogiliste haigustunnusteta.
2. Missugused tunnused on pingepeavalul?
Tüüpiliselt algab peavalu tasapisi ja päeva edenedes õhtu poole muutub see tugevamaks. Valu on pigistav ja annab tunda oimukohtades või kuklal, peanahk on valus, on tunne, nagu peas miski rebeneks, esinevad ka äkilised tugevamad valusööstud, vahel võib kaasneda peapööritus.

Parim rohi on armastus
Viivi Variksaar

Võrreldes 1989. aastaga on Eestis laste arv vähenenud kaks korda, kuid haigete laste arv on jäänud samaks. "Nõukogude ajal olid lapsed pediaatri väga hoolika jälgimise all, perearstindusega on laste järjepidev jälgimine ära lõhutud, praegu on küll selles osas vaakum, 2/3 perearstidest pole vajalikku pediaatria-alast haridust saanud," ütleb SA Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees Merike Martinson. Kurvaks teeb dr Martinsoni veel see, et väheneb vaktsineeritud laste arv. Vanasti vedas pediaater näpuga rida ja pidas arvet, mille vastu laps on juba vaktsineeritud ja mis on veel tegemata.

Sinu laps
Pisike kõht tahab mitmekülgset täitmist
Eha Laanepere

Väikeste laste lemmiktoidud kipuvad olema ikka need va ebatervislikud - praekartulid, pannkoogid ja värvilised kommid. Kuni aastasele lapsele õnnestub anda tervislikku eakohast sööki, aga mis saab edasi? Lastearst Lea Aljas annab nõu.
Teadagi on rinnapiim imikule kõige õigem ja kõige kasulikum, sest sealt saab ta parajas vahekorras valku, rasva ja süsivesikuid. "Rinnapiima peaks laps kindlasti saama sünnist alates kuni kuuenda elukuuni," ütleb dr Aljas. "Neljandast kuust alates peaks hakkama juurde andma tahket toitu - juba kas või sellepärast, et laps õpiks lusikast sööma. Kui ta kuuenda elukuuni ainult rinda saab, siis ta võib keelduda edaspidi tahket toitu võtmast." Esimene tõhustustoit, mida peaks andma alates neljandast elukuust, on puuviljapüree või mahl. Tähtis on, et paar nädalat antaks sama mahla või püreed, enne kui see uue vastu välja vahetatakse.

loe edasi Kodutohtrist...

Kodutohtri südametuba
Lehtsalat kaitseb veresooni
Vahendanud HARRI JÄNES

Kolesterool on tuntud pahategija, mille rohkus veres annab märku veresoonte haigestumise ohust. Hoopis vähem teatakse homotsüsteiini, mis samuti on südame- ja veresoonkonna haiguste riskitegur. Vere liigne homotsüsteiinisisaldus on kahjulik. Ohutegurina on homotsüsteiin võrdväärne kõrge vererõhu, suitsetamise ja vere rohke rasvasisaldusega. Homotsüsteiin on valguainevahetuse käigus pidevalt moodustuv aine. Normaalselt see lõhustatakse foolhappe, B6- ja B12-vitamiini kaasabil. Kui nendest vitamiinidest on puudus, siis homotsüsteiin kuhjub organismis. See aga ennustab halba.
Salat iga päev
Vere liigse homotsüsteiinisisalduse korrastamine foolhappe- ja B-vitamiinipreparaatidega levib aeglaselt, sest see on suhteliselt kulukas. Teine võimalus on süüa rikkalikumalt rohelist köögivilja. Kindlasti aga ei tähenda see taimetoitlust. Taimetoitlastel on homotsüsteiinitase veres isegi sagedamini kõrgem kui lihasööjatel, sest taimetoitlaste toidus on vähe B12-vitamiini.
loe edasi ajakirjast...

Elu täis murranguid
Mees keskea keerises
Kortsud naeratavad koos sinuga
Akadeemia Nord õppejõud psühholoog TOIVO NIIBERG

Eelmises Kodutohtris oli juttu sellest, millise murrangu toob kaasa keskiga ning kuidas naised seda üle elavad. Ent keskeakeeris haarab endaga kaasa ka mehed, ning sageli üsna valusalt. Seda tasub mõista ja arvestada nii meestel kui ka naistel.

Eesti mees elab 11-12 aastat vähem kui naine ja peaaegu iga kolmas Eesti mees lahkub siit ilmast enne 45. eluaastat enesetapu, autoavarii, õnnetusjuhtumi või alkoholi kuritarvitamise tõttu. Ühiskonna ebastabiilsus, stress, väsimus, kõrvalehüpped ja põgenemissoov põimuvad omavahel nagu kibuvitsatihnik, mis kattis Okasroosikese lossi saja-aastase une ajal. Tundub, et Eesti elu on tabanud justkui mingi kuri needus: käime ringi nagu poolunes, oma lähedasi märkamata, kuulamata, aitamata - astume teistest lihtsalt üle.

loe edasi ajakirjast...

Ivo Linna















võimlemine















tervis algab õigest toidust põnnieas















koer on parim sõber inimese tervisele