|
Saa
lahti tubakast ja VÕIDA 10 000 dollarit!
Päikesekummardaja
ITA SERMAN
"Ma olen oma olemuselt tõeline päikesekummardaja!" teatab omaaegne operetiprimadonna ja hilisem kontsertmeister Therese Raide suure suve hakul. "Ma lähen kohe tigedaks kätte, kui päike paistab ja mina pean veel linnas istuma!" lisab ta päikselise naeratuse saatel.
Millegipärast nõuab pahura Therese Raide kujutlemine parasjagu pingutust.
Ja lõpeb see paraku ikkagi mingi üsna leebe kujutluspildiga. Päike, teadagi...
Sest niipea kui esimesed soojad endast märku andma hakkasid, kiirustas
ettevõtlik daam oma suvekoju. Tassis lamamistooli õue peale ja sättis
ennast päikesele vastu. Enne veel käis ta suvesooja järel Horvaatias ja
Sloveenias.
Südame südasuvi
Ajakirjast MMW-Fortschritte der Medizin HARRI JÄNES
Südame iseheemiatõbi muudab inimese ilmatundlikuks. Seda kurdavad infarktihaiged ja sellest kõnelevad ka uuringute tulemused.
Augsburgi (Saksamaa) südameinfarktiregistri andmetel kaebab 72% naistest ja 46% meestest enesetunnet häirivat ilmatundlikkust kahe, mõnikord isegi kümne aasta jooksul pärast infarkti põdemist.
Südame isheemiatõve tekkimist, kulgemist ja sellest tingitud surmajuhtude esinemissagedust mõjutavad eelkõige õhutemperatuur, õhuniiskus ja õhurõhk.
Õhutemperatuur
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni algatusel uuriti südameinfarkti tekkimise
arengu seoseid ilmamuutustega parakliimavöötmes.
Keha muutub lakkamatult
HARRI JÄNES
Keegi meist ei ole täna enam täpselt samasugune kui eile. Inimest moodustav elusaine ei püsi kogu aeg ühesugusena, sest organismi ja väliskeskkonna vahel toimub pidev ainete vahetus ning kehas endas käib lakkamatu lammutamine ja ehitamine.
Inimorganismi ainevahetus ehk metabolism on kudedes vastastikuses seoses
kulgevate arvutute keemiliste reaktsioonide kogum, mis võimaldab tal kasvada,
areneda, säilida, uueneda ja paljuneda. Ainevahetus on elu tähtsaimaid
tunnuseid. Ainevahetus, millega koos käib ka energiavahetus, seob organismi
ümbritseva keskkonnaga, sest sealt pärinevad kõik kehale vajalikud ained.
Ta saab need toidu, joogi ja sissehingatava õhuga. Ainevahetuses toimub
üheaegselt kaks lakkamatut protsessi.
Kiirelt abi
Süütu suts või surmaoht
Eha Laanepere
Kuigi kevadel õitsevad puud muudavad paljudel nina vesiseks, ei ohusta õietolmuallergia inimelusid, kui ravi on korralik. Küll aga võib saatuslikuks saada kokkupuude mesilase, herilase või rästikuga. Rästikud on eriti kurjad aprillis, tiivulised nõelajad aga juulis-augustis.
"Trend on, et sünteetiliste lisanditega toit, olmekeemia ja ehitusmaterjalid muudavad inimesi üha allergilisemaks. Selle koha pealt ei ole inimkonna perspektiiv hea," tõdeb kiirabiarst MARE LIIGER. "Lämbumisohus kõritursetega astmaatikutest lapsi oli ka 15 aastat tagasi, aga praegu on neid rohkem. Järjest rohkem tuleb ette ka putukapistetest tingitud üliraskeid seisundeid ja surmajuhtumeid."
loe
edasi Kodutohtrist...
Kiirelt abi
Valge ihu ei kannata praadimist
Eha Laanepere
Kuumade ilmadega tuleb kiirabile väljakutseid mitut laadi tervisehädade puhul. Kiirabiarst MARE LIIGERIL oli palju tööd juba selleaastase esimese kuumalainega maikuu alguses. Iga suvi korduvad samad hädad usinate aiapidajate, autojuhtide ja mere äärde mängima unustatud lapsukestega.
Põhjamaalastena peaksime endale aru andma, et lagipähe paistvat päikest
ja leitsakut me kuigi hästi ei talu. Eelkõige käib see vanemate inimeste
kohta, kuid ka elementaarseid enesekaitsenõudeid eiravad noored võivad
end halvasti tunda. Heal juhul lõpeb ülekuumenemine peavaluga, halvemal
juhul on tagajärjed raskemad. Kõrge temperatuuri mõjul võivad tekkida
üldine ülekuumenemine ja kuumarabandus (ehk päikesepiste). Kuumarabandus
algab peavalu ja tulipunase näoga. Järgneda võivad oksendamine, enesetunde
järsk halvenemine ja lõpuks teadvusetus.
loe edasi ajakirjast...
Lugeja kirja põhjal
Kui suvekuumus teeb liiga
HARRI JÄNES
Ü.E. Tallinnast: Räägitakse, et tuleb kuum suvi. Mismoodi peab siis vanem inimene ennast hoidma, et palavus ei teeks liiga? Eelmisel suvel tundsin ennast kuumal ajal väga halvasti.
Kuumalaine äkiline saabumine, st sooja atmosfäärifrondi läbiminek, mõjutab organismi tihti tugevamini kui pikemat aega ühtlaselt püsiv kuum ilm. Kõige tundlikumad on kuni 4aastased lapsed ja 65. sünnipäeva seljataha jätnud seeniorid. Neid ohustavad keha ülekuumenemine, kuumarabandus või päikesepiste rohkem kui noori ja keskealisi inimesi.
Avar rõivastus ja varjuline koht
Võimalike tervisehäirete vältimiseks tuleb kuumalaine ajal kanda avaraid
heledaid rõivaid, mis lasevad õhku läbi. Pea olgu päikesekiirguse eest
kaitstud. Kuuma ja kõrvetava päikesega keskpäeva peaks seenior veetma
toas või hästi tuulduvas varjulises kohas. Kehalise töö jaoks jäägu jahedam
hommik või õhtu. Kui ilmateates räägitakse frondi (kahe rõhkkonna piiriala)
lähenemisest, siis on vanemal inimesel otstarbekas loobuda puude lõhkumisest,
pesupesemisest, korteri suurpuhastusest, kaupluste vahel sõelumisest ja
koormavatest külaskäikudest.
|
12 THERESE RAIDE iginoorust võiks ka Pipi Pikksukk ise kadestada.
18 PALLIGA VÕIMELDES püsib meel mõnus ja keha trimmis.
26 PARAS LEIL JA ÕIGE VIHT saunalaval - ja tervis tuleb!
64 MAASIKAS on nauding ja tervis koos.
|
Lugeja kirja põhjal
Küüneseen naabrinaise vaibalt?
Professor NAOMI LOOGNA
I.S. Harjumaalt kirjutab: Kardan, et minu naabrinaisel on küüneseen - tema ühe jala suure varba küüs on paks ja kollakas. Minu mure on selles, et ma käin tihti tema juures ja soojal ajal paljajalu. Kas ka vaibalt võib küüneseene saada?
Kõik küüne- ja nahahaigused ei ole nakkavad, näiteks nahapõletik, ekseem, soomussammaspool ehk psoriaas, kalasoomustõbi ehk ihtüoos jne. Varbaküüs võib lihtsalt olla deformeerunud, näiteks trauma tagajärjel. Küll aga on nakkavad pindmised seenhaigused. Kuna need on Eestis laialdaselt levinud, siis on suur oht nakatuda. Seenhaiguse võib saada haigelt inimeselt, haigelt loomalt või keskkonnast.
Jalapöidade seenhaigus
tabab enamasti varbavahesid ja jalataldu, kuid ka küüsi. Kõikidest küünehaigustest moodustavad need umbes poole. Tõbi võib korraga olla nii küüntel kui ka nahal või ainult nahal. Selle levikut põhjustab asjaolu, et jalapöidade seenhaigust põdev inimene annab irduvate nahakettudega edasi ka nahaseeni, mis saastavad ümbrust ja nakatavad teisi. Näiteks basseiniskäijate hulgas on nakatumine nahaseenhaigustesse tunduvalt suurem kui teistel.
Harilikult nakatutaksegi ujulas, spordisaalis, duširuumis, veekeskustes ja saunades. Rakendatud meetmetele vaatamata püsib seal suur nakatumise risk. Kuid seennakkuse võib saada ka toas, näiteks vaiba, voodipesu, susside või muude jalatsite kaudu, mida on kasutanud seenhaigust põdev inimene.
Seenhaigust soodustavad
· jalgade suurenenud higistamine
· haudumus
· vähene hoolitsemine jalgade puhtuse eest
· töötamine niiskes ja kuumas keskkonnas
· kummijalatsite või kitsaste kingade kandmine
· organismi vastupanu langus krooniliste haiguste tõttu
· pikaajaline hormoon- või antibiootikumiravi
· suhkurtõbi
· verevarustuse häired
· ülekaalulisus
loe edasi ajakirjast...
Tervislik toit
Maasikas
Toitumisspetsialist ja loodusravi austaja AIVE LUIGELA
Õnnelikud on need, kes võivad maasikaid süüa, sest need marjad pole pelgalt maitsev suupoolis, vaid ka imelised terviseturgutajad. Niisama hea mõju on õitel ja noortel lehtedel.
AEDMAASIKAS on veerikas (keskmiselt 89%). Kuivaine põhiosa moodustavad suhkrud, pool nendest fruktoos ja ülejäänu enamikus glükoos. Sorditi on suhkrusisaldus väga erinev.
Maasikad on vähese happesisaldusega (sidrunhape, õunhape jt), kuid see sõltub jälle suuresti sordist. Pärast talvist vitamiinipuudust toidus on maasikad esimesed marjad, mis varustavad meid vajalike vitamiinidega. Musta sõstra järel on enimlevinud kultuuride seas maasikas vitamiinirikkaim mari. Esikohal on C- ja P-vitamiin (kuni 76 mg 100 grammis). Erilise väärtuse annab aga närvikava tugevdava P-vitamiini sisaldus, mis mõnes sordis võib ulatuda kuni 400 milligrammini 100 grammi marjade kohta, rohkem just tumepunase viljalihaga ja hilja valmivates sortides.
Maasikas on rikas verd tugevdava foolhappe poolest - seda leidub rohkem kui mustas sõstras. Veel on maasikas karotiini, B-grupi, E- ja H-vitamiine.
Puuviljade ja marjade hulgas on maasikas esikohal raua-, kaltsiumi-, kaaliumi- ja fosforiühendite poolest. Mikroelementidest on olulisimad jood, mangaan ja koobalt.
loe edasi ajakirjast...
Kodutohtri juuninumbris:
Tooteuudised 6
Uudised 8
Lugeja sõna 10
Elujõud
Päikesekummardaja 12
Kodutohtri südametuba
Südame südasuvi 16
Eneseabi
Palliga reipamaks 18
"...ät-ät-ät äigad üle piha" 26
Küpse ea rõõmud 30
Sinu keha
Keha muutub lakkamatult 22
Kiirelt abi
Valge ihu ei kannata praadimist 34
Lugeja kirja põhjal
Kui suvekuumus teeb liiga 38
Küüneseen naabrinaise vaibalt? 52
Proviisor soovitab
Allergiaabi apteegist 40
Ravi
Neerud kui varandus 42
Psühholoogi nõu
Suhtlemise 21 kuldreeglit 46
Küsi meilt 56
Kogemus
Vaikus, ragin või vihmasabin 50
Valikuvõimalus
Õnnelik kui kala vees 37
Mõnus mõõde Jaapanist 58
Kodutohtri ravimtaimla
Hanijalg 59
Suur takjas 60
Tervislik toit
Ilu patta ja suhu 62
Maasikas 64
Kerged õhtusöögid 68
Jõudehetk
Naergem terviseks 71
Ristsõna 72
Kodutohtri pildimäng 73
|