Südame südasuvi

Südame iseheemiatõbi muudab inimese ilmatundlikuks. Seda kurdavad infarktihaiged ja sellest kõnelevad ka uuringute tulemused.

Ajakirjast MMW-Fortschritte der Medizin HARRI JÄNES

Augsburgi (Saksamaa) südameinfarktiregistri andmetel kaebab 72% naistest ja 46% meestest enesetunnet häirivat ilmatundlikkust kahe, mõnikord isegi kümne aasta jooksul pärast infarkti põdemist.
Südame isheemiatõve tekkimist, kulgemist ja sellest tingitud surmajuhtude esinemissagedust mõjutavad eelkõige õhutemperatuur, õhuniiskus ja õhurõhk.

Õhutemperatuur
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni algatusel uuriti südameinfarkti tekkimise arengu seoseid ilmamuutustega parakliimavöötmes. Vaatluse alla võeti ka suveilmad. Osutus, et südame isheemiatõve all kannatajatele soodsaim õhutemperatuur on 15 ja 20 soojakraadi vahel, sest siis jääb haigete suremus kõige väiksemaks.
Ilma jahenemine toob kaasas haigestumisriski mõningase suurenemise. Õhutemperatuuri langemisel ühe kraadi ulatuses kasvab infarktioht 1% võrra. Kui võimas külmalaine langetab õhutemperatuuri 10 kraadi, siis suureneb esimese infarkti riisiko 11% ja korduva infarkti risk koguni 26%.
Õhutemperatuuri tõusu mõju hinnangud on üsna ligikaudsed ja varieeruvad geograafiliselt. Kui parasvöötmes on sooja üle 25 kraadi, siis võib ühe kraadi lisandumine suurendada südameinfarkti riski 4% võrra.
Südasuvine soojus võib organismi soojusregulatsiooni liigselt koormata. Tugeva higistamise tagajärjel tekkinud veevaegus aga muudab vere paksemaks ja vähendab selle voolavust, mistõttu suureneb pärgarterite tromboosist tingitud infarktioht.
Lõuna-Saksamaal ja Prantsusmaal on suvised kuumalained suurendanud üldsuremust, kuid pole teada, milline on selles südameinfarkti osakaal.

Õhuniiskus
Südasuvine kõrge õhutemperatuur põhjustab koos õhuniiskuse kasvuga kuumastressi ja suurendab infarktijuhtude arvu. Seda seletatakse keha soojusregulatsiooni ja vereringe ülekoormamisega.

Päikesekiirgus
Südame isheemiatõvega kaasneb üldjuhul D-vitamiini vähesus organismis. Sellest aitab üle saada päikesepaistelise ilmaga välisõhus viibimine.
Seni veel vaieldakse, kas südasuvise päikese otsekiirgus, näiteks päevitamisel, võib anda tõuke isheemiatõve arenguks või mitte.

Õhurõhk
Õhutemperatuur ja õhurõhk mõjutavad südame isheemiatõbe teineteisest sõltumata. Õhurõhu toimet on uuritud harvem ja tulemused pole olnud alati ühesugused. Ent igapäevased õhurõhu kõikumised ilmselt mõjutavad südameinfarkti esinemist.
Südameinfarkti ja selle tagajärjel tekkinud surmajuhte tuleb ette kõige vähem siis, kui õhurõhu kõrgus vastab selle kõrgusele merepinnal, st on normaalne - 760 mmHg.
Kui õhurõhk langeb 7-8 mmHG, siis sagenevad esmakordsed infarktid 8%, korduvad infarktid 30% ja surmajuhtumid 13% võrra.
Õhurõhu tõus 7-8 mmHg toob samuti 7% rohkem esmaseid infarktijuhte, 30% korduvaid juhte ja 18% enam surmajuhte.
Siiski valitseb arvamus, et neid seoseid peavad edasised uuringud veel kinnitama. Ka pole praegu teada, kuidas õhurõhk saab vererõhu kaudu mõjutada südameinfarkti tekkimist.

Tuleb olla ettevaatlik
Südasuvise kuumuse ajal tuleb iseheemiatõbise südamega inimesel olla eriti ettevaatlik.
· Otstarbekas on viibida jahedamas toas või väljas varjulises kohas.
· Kehalised pingutused tuleb viia miinimumini. Isegi vastu tugevat tuult kõndimine võib osutuda südamele liigseks koormuseks.
· Kasulik on rohkesti juua, et taastada higistamisega kaotatud vett.
· Arsti määratud ravimeid ei tohi unustada.