Eneseabi
Päikeselt vitamiini ja jumet
Professor NAOMI LOOGNA

Kaua oleme igatsenud päikese valgust ja soojust. Nüüd, kui see aeg on loodetavasti käes, tekib tahtmine päikese käes viibida. On ka põhjust.
· Päikese ultraviolettkiirgus põhjustab organismis biokeemilisi muutusi, mis ergutavad ainevahetust.
· Nahas tekib D-vitamiin, mis parandab kaltsiumi ja fosfori imendumist soolest, osaleb luude moodustumisel. Seega aitab vältida ka osteoporoosi ehk luu-urbnemust.
· Päikesepaisteline ilm parandab ka meeleolu ja enesetunnet.
Kuid päikeses peituvad ka ohud. Nahk reageerib päikesekiirgusele tavaliselt punetusega ning hiljem tekkiva pigmendi tõttu see pruunistub. Kui me ei kasuta päikesekaitsevahendeid, võib päikesekiirguse pikemaajalisel toimel tekkida nahapõletus: tugev punetus või isegi villid. Peale selle muutub nahk kuivaks, vananeb kiiremini ja tekivad kortsud. Pikapeale naha pindmine kiht - sarvkest - pakseneb, et kaitsta ultraviolettkiirguse eest naha alumisi kihte.

Pigmentsünnimärgid ei taha päevitamist
Ultraviolettkiirgus (UVK) on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega elektromagnetiline kiirgus. Mida lühem on kiirguse lainepikkus, seda kahjulikum on see elusrakkudele.
Inimesed, kellel on rohkesti pigmentsünnimärke, peaksid viibima päikese käes võimalikult vähe. Mõned katavad pigmentsünnimärgi päevituse ajaks plaastri või mõne taime lehega kinni, kuid see ei kaitse täielikult päikesekiirguse halva mõju eest.
Aeg-ajalt tuleb sünnimärke ise kontrollida. Kui mõni neist on suurenenud, muutunud tunduvalt tumedamaks, asümmeetriliseks (üks pool on teisest erinev), serv sakiliseks jne, siis tuleb kindlasti minna nahaarsti juurde.

Mõned muutuvad ülitundlikuks
Mõne pärilike või elu vältel tekkinud häire korral võivad mõned inimesed muutuda ultraviolettkiirte suhtes ülitundlikuks ja neil võib ilmneda valgus- ehk fotodermatoos. See võib olla kas allergiline või fototoksiline.
Fototoksiliste ainete või -allergeenide (mõningad ravimid, päikesekaitsekreemide koostisosad jms) ning päikesekiirguse toimel tekib vahel päikesekiirtega kokkupuutuvatel kehaosadel, enamasti näol ja kätel, äge sügelev nahapõletik, mis võib muutuda ka krooniliseks.

Lapse ja vanuri nahk on eriti tundlik
Palju sõltub päikesekiirguse mõju meile ka naha omadustest. Eristatakse normaalset, kuiva, rasust ja segatüüpi nahka.
Segatüüpi nahk on mõnes piirkonnas kuiv, mujal normaalne või koguni rasune.
Päikesele reageerib kõige tugevamini kuiv nahk. Kuiv nahk on ka vanuritel. Imiku, isegi suurema lapse nahk on õrn ja erineb suuresti täiskasvanu omast ning on päikese toimele tundlikum. Seetõttu vajab laste nahk eriti kaitset.
Ka täiesti terve täiskasvanu peab päikese käes olema ettevaatlik: ei maksa päevitada või töötada kõige kuumemal ajal ja liiga kaua ilma kaitsevahendeid kasutamata.
Päikesevõtmist tuleb alustada väikestest annustest, et nahk saaks moodustada kaitsekihi - pigmendi. Esimesel päeval ei soovitata võtta päikest üle 15-20 minuti. Eriti ettevaatlik peab olema siis, kui päikest minnakse võtma lõunapoolsetesse maadesse, kus juba lühiajaline viibimine päikese käes tekitab nahapõletuse. Seal ei kaitse nahka päikesekiirguse eest ka Eestis omandatud pigment.

Kaitsekreemist on suurt abi
Palju kasu on kaitsekreemidest. Need vähendavad päikesepõletuse ohtu, soodustavad ühtlast päevitumist, toidavad nahka ja takistavad selle liigset kuivamist.
Kreemi valikul lähtutakse sellest, kas tegu on normaalse või kuiva nahaga. Osal päikesekaitsekreemidel on pakendil märge päikesekaitsetegurite kohta. Päikesekaitseteguri ehk Sun protection factor'i (SPF) arv kreemis näitab, kui palju kauem võib inimene viibida päikese käes võrreldes ajaga, mil ta ei kasutata päikesekaitset.
Kreemi ostes tuleb silmas pidada, et eri firmadel on ühetugevune päikesekaitsetegur märgitud erineva numbriga. Näiteks ühe tootel on see 10, teise omal 20, kusjuures mõlemad on mõeldud väga heledale ja tundlikule nahale. Seetõttu ei või lähtuda mehaaniliselt numbrist, vaid tuleb uurida, kui tugevat päikesekaitsetegurit see näitab. Siin on kindlasti apteeker abiks.

Liialdada ei maksa
Päikesekaitsekreemiga ei maksa ka liialdada. Pidage nõu asjatundjaga, millist päikesekaitsekreemi on just teil kõige otstarbekam kasutada, arvestades nahatüüpi. Päikesekaitsekreemi peab nahale panema 15 minutit enne päikese kätte minekut, vajadusel tuleb ka hiljem kreemitada.
Kaitsekreemid väldivad küll päikesepõletust, kuid ei hoia ära nahakasvaja tekkevõimalust. Arvestada tuleb sellega, et mõned päikesekaitsekreemi komponendid võivad põhjustada allergilist nahahaigust.
Kaitseks päikesekiirguse eest soovitatakse kasutada vesi-õliemulsioonkreemi, mis sisaldab linoolhappeid - see aitab ka juba tekkinud nahapõletiku korral. Inimesed, kes on sunnitud sageli või pidevalt päikese käes viibima, võiksid lasta pere- või nahaarstil kirjutada ravimit, mis sisaldab A-vitamiini.
Päikese käes peaks kandma kerget peakatet ja päikeseprille.

Loe edasi Kodutohtrist!