ÜLLAR ENDE
Harjumaal Kiisal elav Anu Teske on pidanud reumaga toime tulema juba üle 25 aasta. Kuigi valu närib ja näkitseb iga päev, ütleb vapper ja rõõmsameelne naine, et on õnnesärgis sündinud - sest ainult juhuse tõttu on ta elus ja olemas.
Üle paari kuu on lõpuks ometi vihma sabistanud ning Anu Teske kodumuru marjapõõsaste, õunapuude ja lillede vahel näeb natuke ärksam välja. Kaugemal oli ka kõmistanud. “Kas pikset kardate?” küsin, sest tean, et Anu liigeste toeks on pandud üksjagu metalli. “Mis ma tast ikka kartma pean? Ma pole äikese ajal õues olnud, piksekaitse on katusele pandud - sisse ei peaks lööma,” naerab Anu ja jääb äkki mõttesse. “Jumala eest - võib-olla peakski kartma?! Vähemalt paljajalu ei tohi vist äikese ajal õue minna.” Anu ei tea sedagi, mis saab siis, kui ta peaks metalliotsijast läbi minema - lennureisil pole ta viimasel ajal käinud…
Varesele hambavalu
Lugeja sõna
Kodutohtrile kirjutas filosoofiamagister Airi Pekkola Helsingist. Kunagi hambaarsti õena töötanud, hiljem Helsingi Ülikooli lõpetanud ja 3 aastat Tartu Ülikoolis eesti keelt õppinud Airi Kokkola kutsub lugejaid üles talle teadustöö tarvis teateid saatma. Loodame, et olete varmad aitama. Kui uurimustöö valmis, lubas Airi Pekkola selle tulemustest ka Kodutohtris kirjutada. Loodusteadustel põhineva meditsiini ajalugu on, võrreldes rahvameditsiini omaga, väga lühike. Veel lühem on see aeg, mil rahval on olnud vähemalt teoreetiline võimalus saada arstiabi. Valu leevenduseks on tulnud kasutada iseenda, oma lähedaste või ravitsejate teadmisi ja oskusi. Hambavalu on kindlasti üks tavalisemaid vaevusi, mida on kodus ravitud, sest selle käes kannatavad nii lapsed kui täiskasvanud. Tugeva valu puhul on abi otsitud ka kupupanija või ravitseja käest. Hambavalust pääsemiseks on väga erinevaid viise. Maagia on alati kuulunud rahvameditsiini ning olnud argielu lahutamatu osa.
Kaika Laine: “Är ilman unõtaguq taimõ iist Maaimmi tennämäldaq.”
Juune Holvandus
Keset kuplilist Karula rahvusparki Kaika külas Püssa talus elab Laine Roht, keda lähemal ja kaugemal tuntakse ravitseja Kaika Lainena. Siin, Võrumaa kuplitel, on tema esivanemad elanud mitu põlve ja seepärast on Lainel eluaeg olnud kodukohaga eriline side, maast ja Maaema andidest tuleb suur osa tema raviväest, tema isiksuse omapärast. “Kui inimene tuleb, ausalt oma häda kõneleb, tõesti terveks saada tahab, minu rohu ja jumalsõna sisse usub, siis ta võib abi saada,” nii võiks Laine-tädi meetodi väga lihtsustatult kokku võtta.
Loodusravi
Magus ja tervistav mesi
ENN LÕUK
Selle loo autor, Pärnu Haigla kardioloog ENN LÕUK sai esimesed kogemused mesilassaadustega haiguste ärahoidmisel ja ravimisel oma harrastusmesinikust isalt. Kodutohtris 5/2002 kirjutas dr Lõuk taruvaigu kasulikkusest. Seekord annab ta nõu, kuidas saame end meega turgutada ja ravida.
Mesi on looduse ime. Selles on ühendatud päikesesoojus, lillelõhn ja maa jõud. Värske mesi on veniv, paksema siirupi taoline, valkjaskollasest kuni tökativärvi. Jahedas ruumis enamik meesortidest kristalliseerub ühtlaselt nõu põhjast kuni pinnani ning muutub heledamaks.
Mesi on eelkõige maitsev, magus ja tervistav - sellest on leitud üle 300 ühendi. Limanaha ja nahaga kokku puutudes mõjub mesi puhastavalt, hävitab pisikuid ja viirusi, parandab vereringet, soodustab vigastuste kinnikasvamist ja parandab näärmete tööd.
Mesi imendub kiiresti läbi kõikide limanahkade, imendumist ei takista ka nahk. Eriti hästi imendub mesi saunalavakuumuses.
loe edasi Kodutohtrist...
Proviisor soovitab
Tarvilik maakodu apteegikapis
Tõnismäe apteegi proviisor-nõustaja AINO ITRA
Suvilas või maakodus on mõnikord vaja lihtsamate tervisehädade puhul saada abi kiiresti. Seepärast on otstarbekas võtta esmavajalikud ravimid ja esmaabivahendid sinna kaasa. Ometi ei pea suvel kaasa tassima suurt hulka kõikvõimalikke ravimeid - see oleks ebaökonoomne ja ka mõttetu, kuna ravimid aeguvad. Maakoduapteegis käepärast olevad ravimid peavad
· vaigistama valu, aitama külmetuse ja kerge palaviku puhul
· rahustama liigerutuse korral
· leevendama kergemaid südametegevuse häireid
· aitama lihtsamate seedehäirete puhul
· aitama kergema silmapõletiku korral
· aitama ootamatu allergia puhul
· olema esmaabiks kergemate vigastuste ja põletuste korral.
Ei tohi unustada, et suvel läheb maal vaja ka kaitset sääskede, parmude ja puukide eest ning päikesekaitsevahendidki on asjakohased.
Pea- ja hambavalu
võib meile kõigile ootamatult musta muret tuua. Sel puhul võib kasutada ibuprofeeni, paratsetamooli või atsetüülsalitsüülhapet sisaldavaid preparaate. Valu (ka peavalu) puhul on oluline, et annus oleks sobiv - liiga väike kogus ravimit ei pruugi valu vajalikul määral vaigistada. Sellepärast on tähtis enne iga ravimi võtmist lugeda kaasasolev infoleht põhjalikult läbi ja talitada selle soovituste järgi. Neile, kellel on probleeme mao või kaksteistsõrmikuga, ei sobi ravimid atsetüülsalitsülhappe ega ibuprofeeniga.
loe edasi ajakirjast...
võimleme reipaks
seenehõrgutised
elule tagasi- eluga
toime
kuldne ja kulda-
väärt mesi
teadjanaine
Kaika Laine
Kodutohtri südametuba
Valu on südame appikutse
Eha Laanepere
Südameveresoonte ahenemine lubinaastudega põhjustab haigusi, mida tuntakse stenokardia
ehk rinnaangiinina, haiguse tüsistusteks on südameinfarkt ja äkksurm. Ahenenud veresoon
jätab lihase hapniku- ja toitainetepuudusesse. Haige saab sellest aru, kui füüsiline
koormus tekitab südames teravaid valusid.
Veresooned vajavad abi
Stenokardiline valu on südame appikutse ja märguanne ülemäärasest koormusest ning
tervisehäirest. Haiguse diagnoosimiseks on palju meetodeid. Kõige tähtsam on patsiendi
kaebuste ja riskitegurite analüüs targa arsti poolt. Sellele järgnevad tavaliselt
mitmed uuringud, millest enim kasutatakse koormustesti koos kardiogrammi
registreerimisega.
loe edasi ajakirjast...
Küsi meilt
Millal möödub lapse allergia?
Lugeja H.I. Pärnust kirjutab: Paar aastat tagasi diagnoositi mu pisipojal (praegu on
viiene) allergia ja öeldi, et sellest võib ta välja kasvada. Millal see võiks juhtuda
ja kui vana lapse puhul saab arst kindlalt öelda, et allergia jääb elu lõpuni?
Alleriliste haiguste levimus kasvab pidevalt. Kahjuks ei ole selle kõiki põhjusi senini
suudetud välja selgitada, kuid oma osa on kindlasti välis- ja toakeskkonna teguritel
ning eluviisil, sealhulgas söögil ja joogil, kuid ka pärilikul soodumusel. Mõnikord
võib allergia tõesti lapse kasvamisel mööduda. Kui suur on selle tõenäosus, on väga
raske prognoosida, olulised on mitmed asjaolud, aga ka kokkusattumused. Prognoosi
kujundamisel on tähtis teada, milliste allergeenidega on tegu ja kui palju neid on.
Lastel on allergeenideks kõige sagedamini mõni toiduaine, kuid nendeks võivad olla ka
elamutolm, lemmikloomakarvad, õietolm, olmekeemia jne. Kui allergeeniks on näiteks
ainult loomakarvad, piisab, kui loobuda lemmikloomast, ja laps terveneb. Ülitundlikkus
loomakarvade suhtes võib siiski püsida kaua (2-5 aastat) pärast loomast loobumist. Sel
ajal võib uus kokkupuude loomakarvadega tekitada uue allergiapuhangu. Mäletan juhtu, kus
see juhtus isegi veel 10 aasta pärast.
Sinu laps
Üksildustunne võib pisikesed jalad valutama panna
Eha Laanepere
Iga väike inimene peab suureks kasvama, aga igaüks ei kasva märkamatult ega vaevata.
Kui laps öösiti rahutuna ärgates jalavalusid kaebab, võib tegemist olla kasvuvaludega.
“Arvatakse, et lapse alajäsemete luud, luuümbris ja lihased ei kasva sünkroonselt,
eriti kiiretel kasvuhüppe perioodidel,” ütleb Tallinna Lastehaigla lastearst Karin
Uibo. Kasvuvalud algavad tavaliselt 3.-4. eluaastal, murdeeas on see sage probleem eriti
poistel, kes siis kasvu viskavad. Erinevate uurimuste andmetel kannatab kasvuvalusid 5-30
protsenti lastest. Kasvuea ebakõlad luude-lihaste arengus annavad tunda sagedamini
rahuolekus. Ülitugeva valu käes nutuga ärganud ja raskesti rahunenud laps võib
hommikul öised hädad täielikult unustada ja päev otsa ringi rahmeldada, nagu poleks
tal mitte midagi viga olnudki. Öö võib aga tulla endiselt ärev ja nuturohke.
Iseeneslikule üleminekule ei tohiks loota Niisugust laadi jalahädade korral ei tohiks
jääda lootma, et küllap need ükskord ise üle lähevad, nagu läksid emal ja
vanaemalgi. “Kui laps ikka püsivalt kaebab jalavalusid, peaks teda kindlasti korragi
pere- või lastearstile näitama,” ütleb dr Uibo. Kui perearst leiab midagi kahtlast,
laseb ta teha täiendavaid uuringuid või suunab lapse edasi erialaspetsialisti poole.
Kodutohtri juuli-augusti numbris:
Uudised 6
Lugeja sõna 10
Omal jõul
Päev korraga valu ja õnnega 12
Teadusruum
Meditsiinidoktor julgustab orbiidile lendama 16
Eneseabi
Võimleme reipaks (11.) 22
Abi
Elule tagasi - eluga toime 26
Proviisor soovitab
Tarvilik maakodu apteegis 30
Sinu laps
Laps peab tarkust taga nõudma 32
Üksildustunne võib pisikesed jalad valutama panna 36
Valikuvõimalus
Kaika Laine: “Är ilman unõtaguq taimõ iist Maaimmi tennämäldaq” 38
Hiina meditsiin
12 elundi bioloogiline kell 42
Kodutohtri südametuba
Valu on südame appikutse 44
Lugeja kirja põhjal
Aknet annab ravida 46
Järjejutt
Terve haige memuaarid ehk järjejutu kolmanda järje järg 48
Küsi meilt 55
Loodusravi
Kuidas õigesti valmistada 58
Magus ja tervistav mesi 62
Kodutohtri ravimtaimla
Harilik vereurmarohi 60
Tervislik toit
Elusbakterid tervistavad piima 68
7 hõrku rooga seenemetsast 72
Jõudehetk
Naergem terviseks 78
Moona Mohanson pajatab 79
Ristsõna 80
Täida ja võida 81
Kodutohtri järgmises numbris:
· Terve süda maast madalast
· Lapsed kasvavad meist pikemaks
· Mida suhkruhaige võib ja mida mitte
· Mesilasõietolm ja suir tervistavad mett
· Võimleme hommikul liigesed liikuma
· Vastuseid teie tervisliku toitumise küsimustele
· Karskus kui haruldus
· Kas värvipimedust saab ravida?