|
Vintske vedruga helinamees
ÜLLAR ENDE
"Ei ole minu tervisel ja elul häda midagi. Naine on mul kah armas ja kallis,
hoolitseb minu ja kodu eest hästi. Tema nimi on Luu-uule…" lausub lausa
luuleliselt legendaarne näitleja ja laulja HELEND PEEP, kellel
29. juulil täitus 93. eluaasta. Ühtlasi on ta Kodutohtri eakaimaid lugejaid.
Helend Peep hopsab kodumaja trepist üles kolmandale korrusele nagu vedruhiir.
Auväärses eas härrasmehe kohta tundub see võrdlus ehk kohatu, aga mis
parata, kui temast peaaegu poole noorem selle loo kirjutaja töntsides
trepiastmeid mõõdab ja üleval mademel puhib nagu auruvedur. Ja mõtleb:
oleks mul seitsmekümneseltki veel selline vedru sees!
Ostuhullus - kas moetõbi?
Välisajakirjanduse põhjal Viivi Variksaar
Kas asjad korvavad tundeid? Milleks mul on üldse kõike seda vaja, tõdeb nii mõnigi, kui hakkab rahulikult üle vaatama seda, mis järjekordsete "hullude päevadega" on koju tassitud või kataloogist tellitud.
Kust jookseb piir?
Nii mõnigi ameerika psühholoog arvab, et ostuhullusel on sarnaseid jooni söömishäirete ja kleptomaaniaga. Ostuhulluse küüsi jäänutest pihtisid mõned oma psühhiaatrile, et neile valmistab seksuaalset naudingut mündikolin poekassas või et nad kardavad pahandada müüjat, kui lahkuvad poest midagi ostmata. Ameerikas ravitakse raskemaid ostuhulle lausa masendusvastaste tablettidega, kergemate juhtudega püütakse toime tulla vestlusteraapiaga või piirangute panemisega krediitkaardile.
Väikest vigastust tohterdame ise
Tõnismäe apteegi proviisor-nõustaja AINO ITRA
Suvel maakodus toimetades või ringi rännates võib meiega juhtuda tavalisest rohkem õnnetusi ja äpardusi. Kes astub naela jalga, kes komistab ja kukub - põlved marraskil; kellel läheb pind kätte, kellel hõõruvad jalatsid kannad-varbad villi…
Kergemate, pindmiste haavade, marrastuste ja hõõrdumiste hooldamisega saab igaüks ise hakkama, eriti kui koduapteegis on vajalikud vahendid olemas. Samas peab arvestama, et ka väikesed haavad ja marrastused võivad pahaks minna. Kui haavakesi algusest peale õigesti ei hoolda, võib neis tekkida põletik, näiteks suhkruhaigetel, kellel igasugused haavad paranevad halvemini, mistõttu peavad nad iga pisematki vigastust asjatundlikult tohterdama.
Naine ja mees
Abielu eesti ja muud moodi
Akadeemia Nord õppejõud psühholoog TOIVO NIIBERG
Abielu võib pakkuda nii õnne kui ka kannatusi. Palju sõltub sellest, millel kahe inimese kooselu rajaneb, ning veel sajast muust asjast. Üks on kindel: armastus ei püsi iseenesest kaua kuum ning oskuseta ühist keelt leida pole õnnist kodurahu lootagi.
Traditsioonilised peresidemed lagunevad
VABAABIELU on REGISTREERITUD ABIELU kõrval omaette ja küllalt tavaline ning isegi süvenev nähtus. Pealegi ei pane abielutunnistus ega sõrmus kedagi teineteist tugevamini armastama. Kuldse abielusõrmuseta saab hakkama üha rohkem eestlasi. Kui 1987. aastal sõrmustati 13 000 noorpaari, siis 1997 oli see arv 5000 piirimail. Ka kogu Euroopas suureneb vallaliste osa - traditsioonilised peresidemed lagunevad. Euroliidu elanikest on abielus 72%. Taanis on abieluealistest elanikest vallalised 22%, järgnevad Saksamaa ja Holland ning ainult Portugalis ja Hispaanias on vallalisi vaid 4%.
Vahel nimetatakse vabaabielu ka prooviabieluks, mis on vajalik teineteise paremaks tundmaõppimiseks. Maailm ei näe mingit põhjust, miks mitte proovida kooselu enne kui abielluda. Vabaabielude rohkuse üheks kindlaks põhjuseks on aineline ebakindlus ja selle kasv, teisalt ka ühiskonna järjest leebemaks muutuv hoiak.
loe edasi Kodutohtrist...
Vaimne tervis
Pelgalt umbusk - või paranoia
Maret Kaik
Parasjagu ettevaatlikkust ja kahtlust-kahtlustamist on inimesele loomuomane ja kulub meist igaühele ära. Need, kes kõigesse ümbritsevasse suhtuvad heauskselt, pannakse looduses lihtsalt nahka. Kui aga ühtäkki hakkab tunduma, et naaber puurib toaseina muudkui auke, et sind gaasiga ära mürgitada, on asi kurjast. Siis on tegemist haigusega, mille diagnoosiks pannakse tõenäoliselt paranoia.
Õieti soovitas Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja dr Andres Lehtmets mul sedalaadi ilmekaid näiteid mitte kuritarvitada, kui käisin end selle kirjatüki tarvis harimas. Sest tegemist ei ole ühtse haigusega, mis mahub kindlatesse raamidesse. Paranoilisel seisundil võivad olla üsna erinevad tekkemehhanismid ja -põhjused.
loe edasi ajakirjast...
Ravi
Talvetõved suvesoojas
Kõrva-nina-kurguarst HARRI KRUUSE
Heitlike suveilmadega on kõrva-, nina- ja kurguhaigused kerged tulema. Kõrvaprobleeme tekitavad ka ujumine ja putukad.
Ägedad kõrva-, nina- ja kurguhaigused esinevad tavaliselt sügise-talve või talve-kevade ajal ja suurem osa neist on külmetushaigused, mis on seotud nakkuspuhangutega.
Külmetuda võib aga ka soojadel suvekuudel, kuid põhjused ja haigusvormid võivad olla erinevad. Kui talvel valitakse juba külma ilma tõttu vastav riietus, siis suvel on see tavaliselt väga napp. Nii võime suve heitlike ilmadega sageli jääda ilmamuutuse ohvriks.
Külmetus kerge tulema
Kehasoojuse äraandmist soodustavad higistamine ja eriti selle leevendamiseks kasutatavad mitmesugused tuulutusvõtted (puhurid, lahtine autoaken jm). Oluline alajahtumine võib tekkida ka kontrollimatul suplusel, kui näiteks lapsed on liiga kaua vees - nii ongi külmetus kerge tulema.
loe edasi ajakirjast...
|
Legendaarne HELEND PEEP peab juulis 93. sünnipäeva, harrastab kiirkõndi ja kingib ikka kõik roosid.
Ilus terve rinnapartii on igale naisele tähtis
Suvi: palju päikest ja emotsioone loodusest.
Porgand annab jõudu, kaitseb südant ja parandab silmanägemist
|
Küsi meilt
Puukborrelioos
HARRI JÄNES
AHTO Keilast: Olen 29aastane, kuid tunnen end viimasel ajal justkui 60aastane. Arvan, et mu tervisehädad said alguse ühest puugihammustusest. Umbes poolteist aastat tagasi leidsin jalalt puugi. Pärast selle ise eemaldamist (arsti poole ma ei pöördunud) tekkis hammustuskoha ümber punane ring, mis tasapisi laienes. Umbes paari kuu pärast ring kadus. Haigeks ma ei jäänud (olin enne saanud 2 puukentsefaliidivastast vaktsiini).
Enesetunne aga halvenes ja hakkasin otsima selle põhjust. Mu hädad algasid kõhuvalu ja üldise enesetunde halvenemisega (väsimus, stress, uimasus). Perearst suunas mind kõhuarstile, kes tegi läbi kõikvõimalikud uuringud, kuid ei leidnud hädade põhjust. Hiljem väsimus süvenes, liigesed hakkasid naksuma ning valutama. See on nüüd kestnud juba 4 kuud. Kui ütlesin, et põhjuseks võib olla puugihammustus, tehti vereanalüüs ja see leidiski tõestust. Perearst määras 10päevase antibiootikumikuuri. Algul enesetunne paranes, kuid hädad justkui tulevad tagasi, liigeste naksumine ei kadunud ära.
Pidev halb enesetunne (kõhuvalud, väsimus, liigesevalu) vaevab ja kurnab mind.
Kas äkki ei oleks pidanud olema ravikuur pikem? Kui kaua see terviseprobleem võib jätkuda?
Olen ka oma tutvusringkonnas kuulnud puukborrelioosist ja leian, et selle haiguse ohust on inimesi vähe informeeritud.
Toimetusele tulnud kirjas on igati piltlik ülevaade borrelioosist, mida tekitab puukide vahendusel leviv kruvijas bakter Borrelia burgdorferi. Haigust nimetatakse ka Lyme'i tõveks USA Connecticuti osariigi Lyme'i asula järgi, kus seda 1975. aastal esimest korda kirjeldati. Haigust tekitav bakter, mis esineb imetajate ja lindude veres ning levib inimesele puukide vahendusel, avastati tükk aega hiljem, alles 1984. aastal.
loe edasi ajakirjast...
Tervislik toit
Biokeefiri võidukäik
Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer
Ikka ja jälle kiidetakse keefiri kasulikkust, eriti nn biotoodete ehk probiootilise bakteriga keefiri tervislikkust. Milles peitub selle joogi tubliduse saladus, selgitavad Tartu Ülikooli Biokeemia Instituudi juhataja professor dr Mihkel Zilmer ja TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi lektor, EBO biokeemia, füsioloogia ja mikrobioloogia kabineti juhataja Urmas Kokassaar.
Pärit nagu seiklusfilmist
Keefir kui keelekaste pärineb algselt arvatavasti Kaukaasiast, kus seda jooki tehti kitsemaost kotis, mis suvel rippus õues, talvel aga soojas ruumis. Joogi valmistamiseks valati looma maost tehtud lähkrisse piim, see hapnes erinevate mikroobide toimel ning lõpuks asendati valminud rüübe uue piimaga.
Ühe ammuse legendi kohaselt usutakse, et juuretisel on lausa taevalik päritolu, sest keefiriseened pärinevad väidetavalt prohvet Muhamedilt endalt.
Kaua aega valdasid keefiri valmistamise saladust vaid Elbruse mägikülade elanikud, kusjuures lisaks lehmapiimale kasutasid nad lähteainena ka lamba- ja kitsepiima. Kuuldused mägilaste hapendatud piimajoogi tervistavast mõjust levisid kaugele ja ka mujal taheti keefiri valmistada. Puudus vaid juuretis, mis teeks piimast keefiri.
loe edasi ajakirjast...
Tervislik toit
Porgand on jõujuurikas
Toitumisspetsialist ja loodusravi austaja AIVE LUIGELA
Kui sööme mõne porgandi päevas, saamegi kätte vajaliku A-vitamiini. See igapäevane juurvili annab meile jõudu ning on eriti tervislik südamele. Ainult et porgandit tuleb õigesti tarvitada ja mitte ülearu.
Porgand on meie toidus eriti oluline just seetõttu, et selles leidub rohkesti karotiini, mis muutub organismis A-vitamiiniks. Porgandi karotiinisisalduse ületavad vaid punane paprika ja astelpaju.
Karotiin muutub A-vitamiiniks
Porgand ongi meie põhiline A-vitamiini allikaks: tervel inimesel piisab 2-3 porgandi söömisest päevas, et A-vitamiini tarve oleks rahuldatud. A-vitamiini ülejääk koguneb maksa, kust organism vajadusel teda kasutab.
Peale karotiini on porgandis tähtis koht ka B-gupi vitamiinidel ja E-vitamiinil. Leidub veel ka organismi tugevdajaid - C-, P-, PP- ja D-vitamiine; flavonoide, antotsüaane; mineraalainetest magneesiumi, kaltsiumi, kaaliumi, fosforit, räni, rauda, vaske, väävlit, koobaltit ja joodi.
Porgandis on kuni 15% suhkruid ning ta on rikas aminohapete poolest. Veel on temas leitud näiteks letsitiini, koliini, betaiini, pektiinaineid, flavonoide ja eeterlikke õlisid.
loe edasi ajakirjast...
Kodutohtri juulinumbris:
TOOTEUUDISED 6
UUDISHIMU 8
SUVEUUDIS 9
LUGEJA SÕNA 10
ELURÕÕM
Vintske vedruga helinamees 12
Elutarkuste selts 18
HUVITAV TEADA
Lehm ja kümme lisa-aastat 20
"Mul on vist veiniallergia" 33
ENESEABI
Võimleme kõhu trimmi 22
VAIMNE TERVIS
Ostuhullus - kas moetõbi? 26
Pelgalt umbusk - või paranoia 46
SINU KEHA
9 meetrit seedekulglat 30
ABI
Rinnad. Naiselikkuse mõõt? 34
Vaktsineerimine - sinu odavaim elukindlustus 38
PROVIISOR SOOVITAB
Väikest vigastust tohterdame ise 40
NAINE JA MEES
Abielu eesti ja muud moodi 42
RAVI
Talvetõved suvesoojas 49
KÜSI MEILT 50
KODUTOHTRI RAVIMTAIMLA
Aasristik 53
Harilik hiirekõrv 54
TERVISLIK TOIT
Biokeefiri võidukäik 55
Porgand on jõujuurikas 64
Teejuht mineraalainete maailma 68
KAHEJALGNE JA NELJAJALGNE
Kollane suvi 58
VALIKUVÕIMALUS
Valust vabaks kätega 62
JÕUDEHETK
Naergem terviseks 71
Kodutohtri pildimäng 73 |