Proviisor soovitab
Väikest vigastust tohterdame ise

Suvel maakodus toimetades või ringi rännates võib meiega juhtuda tavalisest rohkem õnnetusi ja äpardusi. Kes astub naela jalga, kes komistab ja kukub - põlved marraskil; kellel läheb pind kätte, kellel hõõruvad jalatsid kannad-varbad villi…
Tõnismäe apteegi proviisor-nõustaja AINO ITRA

Kergemate, pindmiste haavade, marrastuste ja hõõrdumiste hooldamisega saab igaüks ise hakkama, eriti kui koduapteegis on vajalikud vahendid olemas. Samas peab arvestama, et ka väikesed haavad ja marrastused võivad pahaks minna. Kui haavakesi algusest peale õigesti ei hoolda, võib neis tekkida põletik, näiteks suhkruhaigetel, kellel igasugused haavad paranevad halvemini, mistõttu peavad nad iga pisematki vigastust asjatundlikult tohterdama.
Sügavamad haavad, esmajoones torke- ja lõikehaavad, ka rebimishaavad võivad vigastada nahaaluses koes ja sügavamal paiknevaid veresooni ja närve, halvemal juhul veelgi sügavamal olevaid elundeid. Ka puremishaavad (nt koera või kassi hammustus, olgu loom kuitahes kallis lemmikloom), samuti mulla ja roostega saastunud haavad, mida võib kergesti saada aiatöödel, on ohtlikumad kui olmes saadud pindmised kahjustused. Selliste tõsiste vigastustega on tingimata vaja minna traumapunkti.

Puhtad ja mustad haavad
Haavad võivad olla puhtad ja saastunud (mustad). Siseruumides saadud värsked (mitte üle 6 tunni vanad) haavad on tavaliselt puhtad. Väljas saadud haavad on tavaliselt saastunud, näiteks mulla või roostega, loomahammustuse puhul aga looma süljega. Ka nn vanad haavad (rohkem kui 6 tundi tagasi saadud vigastus, mis on hooldamata) loetakse saastunuks. Haava esmane hooldus sõltub mõnevõrra ka haava liigist.
Kriimustuste, hõõrdumiste ja haavade esmasel ravimisel on oluline, et vigastatud kohta ei tohi palja käega puudutada, vältimaks sinna mustuse ja pisikute sattumist. Puhast haava ei pea isegi desinfitseeriva vedelikuga puhastama, vaid selleks piisab nõrga keedusoolalahusega (füsioloogiline, 0,9% naatriumkloriidilahus) või puhta voolava veega loputamisest. Kui tegemist on nn musta haavaga ja puhastamine on vältimatu, tuleb haava ja selle ümbrust pesta veega, vajadusel võiks ka seepi kasutada. Kui võimalik, võib haava pesemiseks kasutada keedetud vett või nõrka keedusoolalahust, aga ka apteegist saadavat füsioloogilist naatriumkloriidilahust (0,9%) või desinfitseerivat vedelikku (nt 3% vesinikülihapendilahust).

Suuremale haavale
Suurema haava peab katma steriilse haavatampooniga (lapiga) ja seejärel siduma tavalise marlisideme või mõne elastse (veniva) haavasidemega. Sidet pannakse haavale nii palju, et haav oleks kaetud ja side jääks puhtaks (iga haav ju veritseb).
Kui haavast jookseb rohkesti verd, võib kasutada rõhksidet või panna haavale steriilne marlitampoon või muu puhas hästiimav riie ja vajutada tugevasti haavale, kuni verejooks lakkab (see juhtub 10-20 minuti jooksul, sageli kiireminigi). Kui veri immitseb sidemest läbi, tuleb panna peale veel sidet, nii et see jääks puhtaks. Ka vigastatud jäseme tõstmine südamest kõrgemale aitab verejooksu vähendada.
Haava, marrastuse jm sellise vigastuse peaks pärast esmast hooldust ja sidumist püüdma hoida kuivana ja jätma ta mõneks päevaks (kuni nädalaks) rahule - sidet/plaastrit ei ole vaja vahetada, kui see õnnestub hoida kuivana ja haav ei anna end mingil moel tunda. Kui aga haava ümbrus punetab, on turses ja valu tugevneb, tekib palavik või haavast jookseb rohkesti verd, on tuleb pöörduda arsti poole.

Võib tekkida põletik
Haavapõletikku põhjustavad haava sattunud bakterid või muud haigustekitajad. Põletiku tunnusteks on punetus, turse, kuumamine ja valu, millele hiljem võib lisanduda mädane eritis. Eneseabi korras võib sellist haava puhastada kas voolava sooja keedetud vee, kloorheksidiinilahuse, 3% vesinikülihapendilahuse või nõrgalt roosa kaaliumpermanganaadilahusega. Seejärel katta haav puhta sidemega. Mädasele või tugevalt punetavale haavale võib pärast puhastamist peale panna ka ravisalvi, nt Višnevski salvi, polividoonjodiidsalvi või streptotsiidsalvi. Mitmesuguste määrete kasutamisel peab arvestama, et rasvased salvid võivad aeglustada haavade paranemist. Kui põletik jätkub või süveneb, peab kindlasti minema arsti juurde.

Eneseabi haavade, marrastuste jms korral
· pese käed
· puhasta haav korralikult kas puhta voolava veega, füsioloogilise keedusoola (naatriumkloriidi) lahuse või muu sobiva vedelikuga
· ära puuduta haava kätega, vaid kasuta selleks puhtaid (steriilseid) sidemeid
· eemalda pintsetiga haavast väikesed võõrkehad, mida näed (nt klaasikillud, puupinnud)
· kui haavast voolab rohkesti verd, seo peale steriilne rõhkside või suru haavapadjakesega kaetud haavale, kuni verejooks lakkab
· pane puhastatud haavale sobivas suuruses haavapadjakesega plaaster (ei sobi haavavedeliku rohke eritumise korral) või side
· kui side on jäänud haava külge kinni, ära rebi seda lahti, vaid leota lahti puhta, nt keedetud vee, 3% vesinikülihapendilahuse, furatsilliinilahusega jm sobiva vedelikuga
· mõnikord võib haavale panna ka bakteritevastase toimega salvi, nt streptotsiidsalvi, eriti kui on karta, et haav võib olla nakatunud
· kui tarvis, tuleb võtta ka valuvaigistit

Ei tohi
· jätta haava korralikult puhastamata
· haava käega puudutada
· panna haavale vatti või kleepuvat kilet
· haava töötlemisel kasutada liiga tugevaid desinfitseerivaid vahendeid
· ise eemaldada haavast seal kinniolevaid esemeid, nt nuga, raudora, puupilbas; need tuleb fikseerida kindlalt, et vigastus enne arstiabi suuremaks ei muutuks
· eemaldada haavale pandud side liiga vara või seda liiga sageli vahetada (parem lisada sidemekihte juurde, kui see on haavavedelikku või verd läbi lasknud)
· töödelda haava joodilahusega (tohib puhastada ainult haava servi, kui ei ole joodiallergiat)
· panna põrutusele, nihestusele jmt esmaabi korras kohe viinakompressi (alustada tuleb külmast kompressist)

Kindlasti on vaja minna arsti juurde, kui
· haav on sügav ja võivad olla vigastatud sügavamal olevad veresooned, närvid jne
· haavas on veel mustust või on seal võõrkehad
· verevool ei lakka
· haav on näos või mõnes muus kohas, kus arm võib häirida
· haav on suur ja sügav, haava servad on teineteisest eemal ja on vaja õmmelda
· mõne päeva pärast on haav põletikuline, märgunud ja valutab, selle ümbrus punetab rohkem kui sõrmelaiuselt, tõuseb palavik
· haav ei parane
· tegemist on kassi või koera või mõne muu looma hammustusega
· on vajalik kaitsesüstimine (nt teetanuse vastu)

Haavad paranevad aeglasemalt, kui
· inimene põeb suhkurtõbe, reumat või leukeemiat
· toidus on liiga vähe C-vitamiini, tsinki, rauda ja vajalikke valke
· inimene on eakas
· samal ajal kasutatakse teatud ravimeid (vereringet halvendavad ravimid, tsütostaatikumid, kortisoon)
· haavas on võõrkehasid, surnud kude, hüübinud vere tükikesi
· haav on nakatunud, on tekkinud bakteriaalne põletik
· esinevad vereringehäired, eriti vigastatud piirkonnas
· on tugev haavavalu

Vanaema tarkuselaekast
Värskele kergemale haavale, kriimustusele, hõõrdumisele jne võib panna ravimtaimi, et sulgeda verejooksu. Värskelt nopitud sobivad taimeosad võib vajadusel enne voolava veega puhtaks loputada ja kuivaks raputada.
· Verejooksu sulgemiseks vigastatud kohale - suure teelehe puruks litsutud leht või värske lehemahl; raudrohu puruks muditud lehed ja/või õied või värske mahl; kortslehe lehed.
· Hõõrutud kohale, haudunud varbavahedesse, põletatud kohale - suure teelehe puruks litsutud lehed; haudunud kohale ka paiselehe lehed.
· Mädased haavad - kortslehe leht, suure teelehe värske mahl või puruks muljutud lehed, sibula või küüslaugu toorpuder (steriilsel salvrätil), aaloe lehest pigistatud värske mahla mähised, saialille- või kummelisalv või nendest valmistatud tee.
· Visalt paranevaid haavad - astelpaju õli, kummelikompress, kortslehe lehed, põldmuraka värsked, hästi peenestatud lehed.
· Haava armistumist soodustab kõrvenõgese tee.

Põrutused, muljumised ja verevalumid
Muljumisele ja löögile järgneb sageli verevalum. Turse ja valu vähendamiseks tasub haigele kohale panna umbes 15 minutiks külm mähis (külmkott või jää, neid ei panda otse nahale) ja nii toimida kord tunnis, kuni valu taandub.
Ööpäeva pärast võib hakata määrima geelide ja salvidega (Hepagel, Lioton 1000, arnika salv, spray või geel, Troxevasin jne). Need aitavad verevalumil imenduda ja vähendavad ka paistetust. Ka vereringe parandamine soojendamisega aitab sinise pleki kadumisele ja turse vähenemisele kaasa - pärast külmaravi perioodi võib teha viinakompressi

Villid
Kasuta spetsiaalseid villiplaastreid nii villi kaitseks kui villi tekke ärahoidmiseks. Kui jalad kergesti hõõrduvad, puuderda jalgu enne pikemat käimist talgi või lastepuudriga. Kui uued jalatsid hõõruvad, määri enne pikemale jalutusele minekut jalgu nende kohtade pealt, kuhu villid kipuvad tulema, vaseliini või mõne muu paksu rasvase salviga.
Kui vill on katki hõõrdunud, puhasta seda kohta nagu muudki haava ja pane kaitseks villiplaaster.
Villi katvat nahka ei pea ära lõikama, see on nagu looduslik plaaster. Mõne aja pärast muutub see kõvaks ja langeb iseenesest ära. Suure villi peab mõnikord kinni siduma. Ööseks võiks villi jätta lahtiselt, et nahk saaks õhku.

Putukahammustused
Sääse, kihulase, parmu, põdrakärbse ja muude mutukate hammustused hakkavad mõnikord kergesti punetama, sügelema ja lähevad mädanemagi. Sügelemise vähendamiseks võib hammustatud kohta määrida mentoolpiirituse, menovasiini, Autan ja Off-sarja putukahammustust leevendava geeli, vietnami salvi või mõne muu eeterlikke õlisid sisaldava salvi või palsami, Bittneri palsami ja Klosterfrau melissiessentsiga. Putukahammustusele võib panna sibula või küüslaugu toorputru, samuti petersellimahla.
Mesilase või herilase nõelamisel leevendab valu nõelamiskohale pandud külm kompress. Enne tuleb astel (kui on) eemaldada pintsetiga või kraapides ning haava pesta puhta vee ja seebiga. Putukahammustusest ja -nõelamisest põhjustatud sügelemist ja turset vähendavad ka antihistamiinikumid (allergiatabletid).

Loe edasi ajakirjast!