Saa lahti tubakast ja VÕIDA 10 000 dollarit!

Iga tuulepööris saab ükskord otsa
ITA SERMAN

"Mõõdukus ja tasakaal kõiges," ütleb Rahvusooperi Estonia juhtivsolist Jassi Zahharov välja enda jaoks olulised põhimõtted. Just need kaks asja on tema sõnul ka tervisliku eluviisi vältimatuks aluseks.
Õigupoolest - muheleb Jassi Zahharov - on ta läbi elu olnud meedikute maailmaga päris tihedasti seotud. "Ema oli mul sõja algusest lõpuni rindeõde, tädi ka. Abikaasa ema jälle on väga hea arst," sätib ta oma tõestusmaterjali ritta. "Kui me veel Tartus elasime, kutsuti mind ikka Maarjamõisa haiglasse esinema, ükskõik kui tähtis või vähemtähtis sündmus parasjagu aset leidis. Ma olin neil seal lausa stammartist," teatab ta heatujuliselt.

Veregrupidieet? Või hoopis Kaljukitse oma?
Lugeja kirja põhjal ÜLLAR ENDE

Ligi kolmandik küsimusi, mis toimetus on lugejatelt saanud, on üht või teist otsa pidi seotud tervisliku toitumisega. Eestis pole kahjuks eraldi dieedikabinette, kus huviline-mureline saaks igakülgset ja asjatundlikku nõu. Sestap otsitakse tuge kirjasõnast ning naabrinaiselt.

Küsimuste üle, mida olete kõige rohkem esitanud, arutleb toitumisteadlane dr MAI MASER.
Kõige rohkem on kirjutatud ja helistatud: kuidas suhtuda dieeti veregrupi järgi? Selle kohta on ilmunud isegi paks raamat.
Dr MAI MASER: Organismi ehitus on meile teada, nagu ka biokeemilised protsessid, mis kulgevad meie kehas.

Kui vererõhk on madal
Lugeja kirja põhjal Südamearst ENN LÕUK

S.T. Valgamaalt: Miks on mõnel inimesel vererõhk kogu aeg madal?
I.V. Tallinnast: Olen kuulnud, et madala vererõhuga elanud inimesel võib tekkida kõrgvererõhktõbi. On see võimalik?
Tavapärasest normist madalama vererõhuga täiskasvanuid on kuni 4% elanikkonnast. Madalaks loetakse vererõhku siis, kui rahuolekus korduval mõõtmisel ei ületa
· süstoolne (ülemine) rõhk 100 mmHg
· ja diastoolne (alumine) 60 mmHg.
Terve inimene normist madalamat vererõhku ei tunneta ning tavaliselt leitakse hüpotoonia (madal vererõhk) juhuslikul tervisekontrollil.

Õnnetus õpetab
Tuli hüüab tulles
Tiiu Kaha

Viimased 25 aastat on Eestis põletushaavade ravi toimunud ühes spetsialiseeritud osakonnas, mis on eri aegadel tegutsenud Seppo kliinikus, Keila Haiglas ja mullusest alates Põhja-Eesti Regionaalhaigla koosseisus. Enamiku raskemate põletustraumade koondamine ühte osakonda on andnud võimaluse kasutada väga kallist aparatuuri optimaalselt ja saada unikaalne kogemus selle raske trauma ravis.
Põletusosakonnas ravitakse igal aastal umbes kolm- ja poolsada haiget. Pooled patsiendid kuuluvad tööealiste inimeste hulka, teise poolde mahuvad lapsed ja vanemaealised. Lapsi on kõigist meie osakonna patsientidest kolmandik, enamik neist imiku- ja väikelapseeas. Kui kahekümne aasta eest raviti aastas üle 200 lapse, siis viimastel aastatel on haiglasse sattunud laste arv jäänud saja piiresse. Kahjuks peab tõdeme, et laste arvu vähenemine patsientide seas on langenud paralleelselt sündimuse langusega.
Kuna meessugu on traumadest enam ohustatud, on ka põletustraumasid rohkem meestel.

loe edasi Kodutohtrist...

Proviisor soovitab
Et haavad paremini paraneksid
Proviisor AINO ITRA

Väiksemad haavad ja kriimustused on tavaline suvine häda, eriti lastel, kes õues, rannas või maakodus ringi tormates sageli kukuvad, endale sisse lõikavad, millelegi otsa astuvad.
Väikeste lõikehaavade ja kriimustustega saab igaüks kodus hakkama, suurematega tuleb tingimata minna arsti juurde. Korralik haavahooldus on eriti oluline suve lõpul, augustis, mil kõik haavad jm vigastused kipuvad halvaks minema.
Diabeetikute, reumaatikute ja leukeemiahaigete haavad paranevad tunduvalt halvemini ja aeglasemalt kui tervetel inimestel. Diabeetikud peavad eriti hoolsalt jälgima jalahaavu.
Eakate inimeste haavad paranevad aeglasemalt kui noortel.

loe edasi ajakirjast...

Psühholoogi nõu
22 X JAH
Akadeemia Nord õppejõud psühholoog TOIVO NIIBERG

Kas öelda EI või JAH? Selles on küsimus. Kuidas öelda EI või JAH? See on küsimuste küsimus.
Kes oskab õigel ajal ja õigesti ei või jah öelda, selle võtab ümbruskond paremini omaks ning tema elu sujub rohkem soovide järgi.
EI ja JAH on vahest ühed ürgseimad sõnad. Küllap seetõttu kõlavad need paljudes keeltes üsnagi sarnaselt ja peaaegu kõigile arusaadavalt.
Kuna inimene annab silmast silma suhtlemisel põhilise info (93%) edasi kehakeelega, määrab just paljus see ära ei või jahhi tegeliku tähenduse antud olukorras. Inimese jaatavat või eitavat kehakeelt suudavad lugeda ka loomad, nagu meiegi saame aru nende kehakeelest.

12 Jassi Zahharov: on tarvis leida aega ennast laadida; tuleb kuulata, mis su organismil sulle öelda on.














16 Kui ilmad lubavad ja oma lemmikpuu juurde lähed, siis võta ta seltsiks võimlema.
















20 Arst ja toitumisasjatundja Mai Maser paneb südamele, et me mõistlikult toituksime - et mõistus ikka alles jääks.















66 Vaarikas on tervislik turgutaja eriti suvel ja tõhus tohterdaja talvelgi.