Lugeja kirja põhjal
Kui vererõhk on madal

S.T. Valgamaalt: Miks on mõnel inimesel vererõhk kogu aeg madal?
I.V. Tallinnast: Olen kuulnud, et madala vererõhuga elanud inimesel võib tekkida kõrgvererõhktõbi. On see võimalik?

Südamearst ENN LÕUK

Tavapärasest normist madalama vererõhuga täiskasvanuid on kuni 4% elanikkonnast. Madalaks loetakse vererõhku siis, kui rahuolekus korduval mõõtmisel ei ületa
· süstoolne (ülemine) rõhk 100 mmHg
· ja diastoolne (alumine) 60 mmHg.
Terve inimene normist madalamat vererõhku ei tunneta ning tavaliselt leitakse hüpotoonia (madal vererõhk) juhuslikul tervisekontrollil.

Laias laastus kaks põhjust
Esiteks võib madal vererõhk esineda
· TÄIESTI ISESEISVA HÄIRENA, mis on põhjustatud pärilikult ebatäiuslikust vereringe regulatsioonist. Sel juhul ei ole veresoonte toonuse muutus vastavalt koormusele või asendimuutusele küllaldane.
Teine võimalus on
· HAIGUS(T)EGA KAASNEV madal vererõhk. Tugeva ja ohtliku vererõhulanguse põhjustavad rasked, ägedad haigused ja traumad: südamelihase infarkt, verekaotus, suurte kahjustustega traumad, raske kopsupõletik, seedekulgla elundite ägedad, kirurgiliselt ravitavad haigused ja kuumarabandus. Raske hüpotooniaga eluohtlikku seisundit nimetatakse šokiks.

Ka kroonilistel tõbedel oma osa
Pikaaegse madala vererõhu tingivad ka paljud kroonilised haigused ja nakkuskolded, nagu krooniline kurgumandlite põletik, krooniline munajuhade ja -sarjade põletik ning krooniline hambajuurealune põletik.
Ka pahaloomuline kasvaja võib põhjustada madala vererõhu.
Suur osa madala vererõhuga inimestest põeb mingit sisenõrenäärmehaigust. Raske ja pidevat ravi vajava hüpotoonia põhjustab neerupealiste koorolluse puudulik talitlus. Sageli on neerupealise puudulikkust põhjustav kahjustus tekkinud tuberkuloosist.
Madala vererõhu võivad põhjustada ka kilpnäärme alatalitlus, harvem mitme sisenõrenäärme üheaegne puudulikkus, kaasasündinud ensüümidefektidest tingitud aldosterooni- või kortisoolivaegus jne.
Vererõhk püsib madalana ka paljude närvisüsteemi kahjustuste korral: suhkurtõvest tingitud närvisüsteemi kahjustus, alkoholist tekkinud närvide ja peaaju kahjustus, Parkinsoni tõbi, peaaju veresoonte lubjastusest tingitud väikesekoldelised peaajuinsuldid ja vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatiliste sõlmede (ganglionid) kahjustus.
Kõik haigusest põhjustatud hüpotooniajuhud ei väljendu ühtmoodi: osal inimestel on madal vererõhk püsivalt (küll väikeste kõikumistega), osal lamamast püsti tõustes, osal end koormates, osal järsku pead pöörates jne.

Silme eest võtab virvendama
Hüpotoonikutel on väga erinevaid kaebusi, nii püsivaid kui ka lühiajalisi. Hüpotoonia levinud variant on vererõhu langus lamamast järsku tõustes: kõrvades tekib kohin, pea käib ringi, silmade ees virvendab ning südame töö kiireneb. Äkki püsti tõusnud inimene võib kukkuda, kui pole käe ulatuses eset, millele toetuda. Raskemal juhul võib tekkida lühiajaline hämarolek ja kokkuvarisemine. Sellise hüpotoonia puhul pole oluline, milline on vererõhk tavaliselt. Niisuguse sündroomi põhjuseks on tavaliselt alakehaveenide toonuse langus ja liigne verega täitumine tõusmise hetkel. Südamesse voolab tagasi vähe verd ja süda töötab pooltühjalt, millest sugeneb peaaju vere- ja hapnikuvaegus.
Minestus pärast pikaliasendist järsku püsti tõustes võib tekkida ka sümpaatilise närvisüsteemi häire ja neerupealise säsihormoonide vähesuse tõttu. Selles on sageli süüdi mõned ravimid (näiteks mõned beetablokaatorid). Põhjuseks võib olla ka vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatiliste ganglionide kahjustus.

Järsust peapööramisest ja hingeseisundist
Eakatel inimestel võib pea järsul pööramisel tekkida ootamatu peapööritus, kuni teadvuse kaotamiseni. Niisuguse seisundi põhjuseks on unearterite vegetatiivsete närvipõimikute ärritus kaelapiirkonnas. Sellest sugeneb südamelöökide järsk aeglustumine ja vererõhu langus. Kaebuste põhjuseks on peaaju verevaegus.
Noorematel madala vererõhuga inimestel esinevad enamasti hingelis-vaimsetest häiretest tingitud sümptomid: peavalu, väsimus, higistamine, masendus, valutunne südamepiirkonnas, südame vahelöögid, seedehäired, halb uni, kerge ärritatavus... Sellised kaebused kehalist haigust ei tähenda. Kindluse mõttes vajavad need inimesed uuringuid, mis tõestaksid, et nende elundid on terved. Kindlal teadmisel, et madal vererõhk ei ole tingitud mõnest haigusest, on inimesele tugev psühhoteraapiline efekt.