Elu võimalikkusest käteta
Juune Holvandus

Õnnetuse tagajärjel jäi Sirjel käsi liikumatuks mitmeks kuuks. Vaevalt sai see enam-vähem korda, kui juhtus sama lugu teise käega. Praegu liiguvad mõlemad käed, kuid üle kilo kaaluvaid raskusi ta tõsta ei või. Sirjet aidanud füsioterapeut Margus Mustimets ütleb: "Kui ta ise poleks nii rõõmsameelne ja vapper, võiks asi olla palju hullem." Sirje Persidski (45) on oma pere viies ja noorim laps. "Olin paarikuune, kui jäin raskelt haigeks. Toona oligi esimest korda, kui arst minu kohta ütles: vaevalt, et ta ellu jääb. Elasime Võrumaal, minu kaitseingel ja peamine kasvataja oli vanaema. Tema kutsus kirikuõpetaja, kelle näppudest pudenes mulle otsaette viis tilka pühitsetud vett ja järgmised viis aastat ma enam haige ei olnud."

Mart Saarma - Nobeli-väärne sarmikas kesktormaja
Kati Murutar

Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi juht, akadeemik Mart Saarma on jõudnud oma laboris järjekordsete märkimisväärsete avastusteni, mis läksid äsja teadustööna trükki. Teadusega saab see elegantne härrasmees samas tegelda iga päev alles pärast kella nelja, kuna enne nelja juhib ta hiigelsuurt teadusasutust ning jagab oma koolkonnale oma teadmisi. Mart Saarma on oma kogemustest õppinud, et oma kutsumuse ära tundnud inimese edu oleneb sellest, kui läbimõeldult ja säästlikult oskab ta koostada oma ajakava ning kuivõrd suudab ta hoiduda enese laialilaotamisest vaatamata sellele, et üks raskemaid asju siinilmas on öelda ei.

Miljon politseinikku valvab ühte kurikaela
ÜLLAR ENDE

Bakterid seostuvad meile tavaliselt ikka mingi haigusega. Ometi on selles silmale nähtamatute pisiolevuste maailmas palju häid baktereid, kes meid kaitsevad ja meile tervist juurde annavad. Sellesse rikkalikku maailma aitab ukse paotada Tartu Ülikooli professor, mikrobioloogia instituudi juhataja MARIKA MIKELSAAR. Professor Marika Mikelsaar on juba 40 aastat pühendunud bakterite uurimisele. "Mulle nad meeldivad, see on põnev maailm," sõnab teadlane ja õppejõud temale omase rõõmsa meele ja kärmusega.

Ravi
Kohin on ajukooremuusika
Toomas Siirde, SA TÜ Kliinikum

Tinnitus on kõrvas või peas kuuldav lisamüra, mida hellitavalt kutsutakse ka "ajukooremuusikaks". Elu pideva muusika saatel tahab harjumist ja vajab ravi. Kui teil on tinnitus (kõrvakohin), häirib see igapäevaelu, võib põhjustada unehäireid, keskendumisraskusi ja vahel ka meeleolulangust ehk depressiooni. Tinnitus on heli vastuvõtmine ilma välise helistimulatsioonita - seega on tegemist inimese enda närvisüsteemi kuulmisteedes tekkiva signaali ehk "ajukooremuusikaga". See võib avalduda kohina, vilina, undamise või muu heliaistinguna, mida on raske objektiivselt hinnata. Kõrvakohinat võib võrrelda kroonilise fantoomvaluga, kui jala amputeerimise järgselt ikkagi "varbad valutavad", kuna aju valutaju on säilinud. Kõrvakohin on seega nagu eriline fantoomkuulmine - petteaisting, mille puhul esineb küll helitaju, kuid välist heliärritajat tegelikult ei ole. Tinnituse esinemissagedus on kuni 10% rahvastikust, kusjuures kuni 2% inimestest kannatab väga häiriva kõrvakohina all. Võib esineda pulseeriv või pidev tinnitus.

loe edasi Kodutohtrist...

Lugeja kirja põhjal
Oleme nagu jalgadega patareid
Kirja pannud ÜLLAR ENDE

"Pendlimees", arhitekt ja geobioloog Rein Weber on õppinud Pariisis Sorbonne'i ülikoolis tsivilisatsiooni ja prantsuse keelt ning läbi teinud ka viieastmelise geobioloogiakursuse ja feng shui õpingud.. Eestis on ta geobioloogina ja feng shui asjatundjana viie aastaga välja koolitanud sadu inimesi, peamiselt Tallinna kultuuriülikoolis. "Maapind on nagu ruuduline seelik või pintsak. Me ei näe ruute ega kiirgusseinu, millest iga päev läbi astume. Aga nende ristumiskohad pole tervisele head, eriti kui seal peal magame. Ja kui risti all sügaval maapõues leidub kas seisvat või voolavat vett või õhku, siis on varsti tõbi kallal," selgitas Kodutohtris 10/2001 geobioloog REIN WEBER. Pärast seda on toimetusse tulnud ka sellelaadseid küsimusi, millest osa nüüd üheskoos vastuse saavad.

loe edasi ajakirjast...

Lugeja kirja põhjal
Kurk kuiv, tükk kurgus, valus neelata
Kõrva-nina-kurguarst HARRI KRUUSE

Mitu lugejat on huvi tundnud: Miks on kurk kogu aeg kuiv? Miks on valus neelata, kuigi pole kallal mingit külmetushaigust? Millest see tuleb, et kurgus on tunne, nagu oleks seal tükk?
Nagu selgub: kui kurk teeb häda, ei olegi kohe kõige õigem minna kurguarsti juurde.
Kuivus- ja tükitunne kurgus või kerge neelamisvalulikkus on harva iseseisva haiguse tunnused. Sagedamini on need seotud teiste hingamisteede kahjustustega, näiteks nohu, või tekitab neid vaevusi hoopis mõni üldhaigus: suhkurtõbi, kehvveresus, vitamiinipuudus jt.
Kurgukatarr
Tavaliselt esinevad mainitud vaevused neelulimaskestapõletiku ehk farüngiidi (rahvapäraselt kurgukatarr) puhul. Selle tekkepõhjusi on väga palju. Niisuguse põletiku võivad esile kutsuda jahu- ja puidutolm, värvid, lahustid jm ärritajad. Samuti võivad limaskesta kahjustusi põhjustada töötingimused - kõrge temperatuur ja tolmune ümbrus. Kurgu ärritust tekitavad ka suitsetamine ja maos oleva soolhappe sattumine neelu.

loe edasi ajakirjast...

Professor Marika Mikelsaare kiidetav bakter on tervest eesti kehast ja eesti keha terviseks















Lapsepõlves kuuldud keeld aitab eluga toime tulla















Toormahl kosutab ja tõrjub tõved ära















Mahetooted tähendavad riskivaba toitu