Südametuba
Välisajakirjanduse põhjal koostanud HARRI JÄNES

Mida süda ei salli

Süda ja hing on omavahel tihedalt seotud. Hingeseisund mõjutab oluliselt südame isheemiatõve tekkimist ja ka sellest jagusaamist.

Pikemat aega püsinud arvamus, et südame isheemiatõbi ähvardab eeskätt nn A-tüüpi käitumisega inimesi, pole leidnud kinnitust, kirjutab Saksa arstide ajakiri MMW-Fortschritte der Medizin. Auahnusest ajendatud kannatamatu, võitlushimuline, allasurutult vaenulik, tõtakalt eesmärgi poole püüdlev käitumislaad ei ole iseseisev isheemiatõve riskitegur. Kuid peaaju (psüühika) ja süda on omavahel ikkagi ühenduses.
Saksa Kardioloogiaühingu psühhokardioloogia töörühma esimees professor Karl-Heinz Ladvigi arvates võib praegu kahtluseta öelda, et hingeline depressioon ennustab isheemiatõbe ja ka selle rasket kulgu. Eriti kaaluka tähendusega on umbes 15-20 protsendil haigetest pärast infarkti tekkiv depressioon, mis tingimata vajab ravi. Korduvalt on selgunud, et infarktijärgne depressioon suurendab suremust.

Kuidas depressioon mõjub
Masenduse all kannatavad inimesed ei hooli enda ravimisest ega arvesta arsti koostatud raviplaaniga. Nad eiravad isheemiatõve riskitegureid, nagu alkoholi kuritarvitamine, liikumisvaegus jm. Lisandub depressiooni otsene mõju südamele ja veresoonkonnale, mis seisneb sümpaatilise närvisüsteemi ja neerupealise säsi hormoonide (adrenaliini, noradrenaliini) produktsiooni ning parasümpaatilise närvisüsteemi tasakaalu häirumises.
Ilmselt ühendab hingelisi ja kehalisi talitlusi ka immuunsüsteem. Teatavate depressioonivormide korral suureneb veres ateroskleroosi tekkes osalevate ainete (C-reaktiivse valgu, tsütokiinide) sisaldus, mis samuti soodustab südame isheemiatõve kujunemist.

Masendus ja stress
Masenduseks võib tõuke anda kestev stress. Sellega kaasnev sümpaatilise närvisüsteemi pidev pinge ja stressihormoonide rohke nõristus verre koormab südant verega varustavaid pärgartereid. Kui näiteks krooniline tööstress areneb psüühiliseks kurnatuseks (üleväsimuseks), siis võib kõnelda juba südame isheemiatõve eelnähust.
Osa inimesi on juba loomu poolest auahned ja taotlevad edu iga hinna eest. Tänapäeval tavalise tugeva konkurentsi survel püsiva psüühilise pinge tõttu on nad alati väsinud ja jõuavad lõpuks hingelise ning vaimse kurnatuseni - põlevad läbi. Isegi väikesed eesmärgid on siis saavutatavad ainult suurte jõupingutustega. Niisugune depressioonitaoline seisund on keskealistele meestele kaaluka tähendusega hoiatuseks - südameinfarkt on ähvardavalt ligidal. Viimane aeg on puhata, arstiga nõu pidada ja vajadusel ennast ravida.

Naise süda nõuab hoolt

Ameerika Südameassotsiatsiooni soovitused vanemaealistele naistele südame- ja veresoonkonnahaiguste riski vähendamiseks on lihtsad ja üheselt mõistetavad.

1. Sigarettide suitsetamine
Sigarettide suitsetamine lõpetada ja passiivsest suitsetamisest hoiduda.

2. Kehaline aktiivsus
Taotluseks olgu 30minutiline mõõdukas või keskmise raskusega kehaline aktiivsus, võimalusel iga päev.

3. Toitumine
Piirata soola tarbimist - kõige rohkem 6 grammi päevas.
Naised, kellel juba on vererõhk kõrgenenud, peavad soolakogust veelgi vähendama. Toit sisaldagu 25-30 grammi kiudaineid päevas. Regulaarselt, vähemalt viis korda päevas süüa puu- ja köögivilju. Päevases toidus olgu alla 300 milligrammi kolesterooli.

4. Kehakaal
Soovitatav on regulaarselt kehakaalu kontrollida. Eesmärgiks olgu kehamassiindeks 18,5-24,9 kg/m2. (Kehamassi indeksi saate nii: oma kaal kilogrammides jagage oma pikkuse ruuduga meetrites. -Toim.) Vöökoha ümbermõõt ei tohiks ületada 88 sentimeetrit.

Loe edasi Kodutohtrist!