| Eri
Klas: “Elada tuleb täie rinnaga” Ita Serman “Kui sa märkad, et punane tuli eemalt juba vilkuma hakkab, on targem kinni pidada. Tõtt-öelda olen mina oma elus sõitnud väga palju kollase tule all,” mõtiskleb Eri Klas. Oli aeg, kus Eri Klas oma intervjuudes ikka ja jälle rõhutas: “Ma pole kunagi elus puhanud. Ma ei teagi õieti, mis asi see puhkus üldse on.” Pisut enam kui aastapäevad tagasi tuli täielik pööre. “Ma pean iga kuu ühe nädala puhkama,” teatas maestro siis. See oli arstide nõudmine. Tema enda arusaam pärast seda, kui punane tuluke päris lähedal vilkus. “Niisugused asjad panevad mõtlema. Meist keegi pole igavene ja ükskord tuleb aeg siit ära minna. Aga sinna ülemise korra peale ei kutsuta meid hoopiski nimekirja alusel või sünniaasta järgi. Kõik läheb nii, nagu sealtpoolt määratakse,” leiab Eri Klas. Neli aastat kingitud elu Eha Laanepere Juba neljandat aastat lamab üks noor naine haiglapalatis - liikumatuna, tummana, hingamisaparaadi all ja sonditoidul. Sellest hoolimata töötab Aive Raudkivi (35) pea sama selgelt kui päevil, mil ta tegeles tõlkimisega ja oli Lihashaigete Seltsi president. Viimaste aastate jooksul on robustsed Vene hingamisaparaadid välja vahetatud Lääne tehnika vastu, mistõttu jääb üha rohkem ellu üliraskes seisundis inimesi. Nad ei peaks lamama tipphaigla kallis intensiivravipalatis, neil oleks parem olla väiksemas taastusravihaiglas või isegi kodus. “Aga seda tüüpi haigetele meil sobivat kohta ei ole,” ütleb Eesti Lihashaigete Seltsi tervisekuraator Külli Reinup Südamehaiguse juured on lapsepõlves Eha Laanepere Kuigi lapsi tabavad südamehaigused üliharva, ulatuvad kesk- ja vanema ea tõbede põhjused lapsepõlve, kinnitavad teadusuuringud üha sagedamini. Südamehaiguste ennetustöös on välja kujunemas uus suund, et aidata vanematel kõik õigetesse rööbastesse sättida kohe algusest peale. Kõik algab varem, kui meile ette kujutadagi meeldiks. Vananemine algab kohe sünnist peale - märkamatult kuni 50. eluaastateni, siis juba üha kiiremini. Kuna tee vanema ea infarktini on nii pikk, siis on elu jooksul aega ja võimalusi selle vältimiseks midagi ette võtta. “Kõikide krooniliste haiguste ja tervise seisukohalt on tähtis, mismoodi meie elu on alanud ja kui õiged eluviisid oleme endale kujundanud,” ütleb Tallinna Lastehaigla arst Mari Laan. “Neid eluviise on hiljem väga raske muuta.” Kuidas oma laste elustiili tervislikumaks kujundada? “Põhimõtted on lihtsad ja üldteada: söö mõistlikult ja tarvita vähe rasva, liigu palju, ära suitseta jne. Oleks nende põhimõtete rakendamine niisama lihtne ka tegelikult, siis poleks meil nii suuri probleeme südamehaigustega,” ütleb dr Laan. Elu täis murranguid Pikaks venid, pojakene, suureks paisud, tütrekene… Akadeemia Nord õppejõud psühholoog TOIVO NIIBERG VIIES MURRANG lapse eluteel on see, kui ta jõuab murde- ehk puberteediikka, mil pojad ja tütred kasvavad meist vaat et pikemakski. Kui keha on tasakaalust väljas, siis on seda ka hing. Eestlased on rootslaste kõrval ühed pikimad Euroopas. Viimase saja aastaga on inimene kasvanud keskmiselt 15 cm pikemaks ja ümbermõõt 10 cm laiemaks. Kui inimene kasvaks niisama kiiresti edasi, peaks tema keskmine pikkus saja aasta pärast olema 2 meetrit ja 5 sentimeetrit. Kõige kiirema kasvu Euroopa rahvaste seas on läbi teinud hollandlased, kes on saja aastaga pikenenud keskmiselt 20 cm. Siiski väidab osa teadlasi, et inimene ei kasva keskmiselt pikemaks kui 190 sentimeetrit. Sellist kiiret organismi suurenemist-kasvamist nimetatakse inimese psühholoogias, füsioloogias ja antropoloogias AKTSELERATSIOONIKS. loe edasi Kodutohtrist... Ravi Suhkruhaigus kui teine abikaasa Eha Laanepere Diabeet, mis inimese eluaegse režiimipidamise peale sunnib, kujutab endast energiaainevahetushäiret. Püsivalt kõrge vere suhkrusisaldus toob kaasa süsivesikute-, rasv- ja valkainevahetushäired. Eestis küünib diagnoosiga diabeetikute arv 40 000, arvatavasti põeb seda lisaks kümme tuhat inimest enese teadmata. Maailmas ennustatakse lähiaastatel diabeetikute arvu kahekordistumist, kuna inimkond vananeb ja keskmine kehakaal tõuseb. Kui keha kaitsesüsteem hävitab süsivesikute ainevahetust reguleerivat insuliini tootvad kõhunäärmerakud, siis seiskub selle eluvajaliku aine valmistamine. Tagajärg on absoluutne insuliinipuudus, mida nimetatakse esimese tüübi ehk insuliinsõltuvaks diabeediks. Seda tüüpi suhkruhaigus võib tekkida mistahes vanuses, kuid enamasti lööb välja juba lapseeas või noorpõlves. Riskitegurid kasvatavad diabeediohtu Teist tüüpi ehk insuliinsõltumatute suhkruhaigete kõhunääre toodab insuliini, aga tema lihased ja maks tõrguvad seda vastu võtmast. Nii on kõhunääre sunnitud paiskama organismi järjest suuremaid insuliinikoguseid. Kui lisatoodangust ükskord enam ei jätku, siis hakkab veresuhkur tõusma. loe edasi ajakirjast... |
kiire kasvamine
mesipuudes peitub
kurgist võib teha
Eri Klas teab, kuidas
tervislik toit
|
Proviisor soovitab |