SEPTEMBER '2002

Eri Klas: “Elada tuleb täie rinnaga”
Ita Serman

“Kui sa märkad, et punane tuli eemalt juba vilkuma hakkab, on targem kinni pidada. Tõtt-öelda olen mina oma elus sõitnud väga palju kollase tule all,” mõtiskleb Eri Klas.
Oli aeg, kus Eri Klas oma intervjuudes ikka ja jälle rõhutas: “Ma pole kunagi elus puhanud. Ma ei teagi õieti, mis asi see puhkus üldse on.” Pisut enam kui aastapäevad tagasi tuli täielik pööre. “Ma pean iga kuu ühe nädala puhkama,” teatas maestro siis. See oli arstide nõudmine. Tema enda arusaam pärast seda, kui punane tuluke päris lähedal vilkus.
“Niisugused asjad panevad mõtlema. Meist keegi pole igavene ja ükskord tuleb aeg siit ära minna. Aga sinna ülemise korra peale ei kutsuta meid hoopiski nimekirja alusel või sünniaasta järgi. Kõik läheb nii, nagu sealtpoolt määratakse,” leiab Eri Klas.

Neli aastat kingitud elu
Eha Laanepere

Juba neljandat aastat lamab üks noor naine haiglapalatis - liikumatuna, tummana, hingamisaparaadi all ja sonditoidul. Sellest hoolimata töötab Aive Raudkivi (35) pea sama selgelt kui päevil, mil ta tegeles tõlkimisega ja oli Lihashaigete Seltsi president.
Viimaste aastate jooksul on robustsed Vene hingamisaparaadid välja vahetatud Lääne tehnika vastu, mistõttu jääb üha rohkem ellu üliraskes seisundis inimesi. Nad ei peaks lamama tipphaigla kallis intensiivravipalatis, neil oleks parem olla väiksemas taastusravihaiglas või isegi kodus. “Aga seda tüüpi haigetele meil sobivat kohta ei ole,” ütleb Eesti Lihashaigete Seltsi tervisekuraator Külli Reinup

Südamehaiguse juured on lapsepõlves
Eha Laanepere

Kuigi lapsi tabavad südamehaigused üliharva, ulatuvad kesk- ja vanema ea tõbede põhjused lapsepõlve, kinnitavad teadusuuringud üha sagedamini. Südamehaiguste ennetustöös on välja kujunemas uus suund, et aidata vanematel kõik õigetesse rööbastesse sättida kohe algusest peale. Kõik algab varem, kui meile ette kujutadagi meeldiks. Vananemine algab kohe sünnist peale - märkamatult kuni 50. eluaastateni, siis juba üha kiiremini. Kuna tee vanema ea infarktini on nii pikk, siis on elu jooksul aega ja võimalusi selle vältimiseks midagi ette võtta.
“Kõikide krooniliste haiguste ja tervise seisukohalt on tähtis, mismoodi meie elu on alanud ja kui õiged eluviisid oleme endale kujundanud,” ütleb Tallinna Lastehaigla arst Mari Laan. “Neid eluviise on hiljem väga raske muuta.” Kuidas oma laste elustiili tervislikumaks kujundada? “Põhimõtted on lihtsad ja üldteada: söö mõistlikult ja tarvita vähe rasva, liigu palju, ära suitseta jne. Oleks nende põhimõtete rakendamine niisama lihtne ka tegelikult, siis poleks meil nii suuri probleeme südamehaigustega,” ütleb dr Laan.

Elu täis murranguid
Pikaks venid, pojakene, suureks paisud, tütrekene…
Akadeemia Nord õppejõud psühholoog TOIVO NIIBERG

VIIES MURRANG lapse eluteel on see, kui ta jõuab murde- ehk puberteediikka, mil pojad ja tütred kasvavad meist vaat et pikemakski.
Kui keha on tasakaalust väljas, siis on seda ka hing.
Eestlased on rootslaste kõrval ühed pikimad Euroopas. Viimase saja aastaga on inimene kasvanud keskmiselt 15 cm pikemaks ja ümbermõõt 10 cm laiemaks. Kui inimene kasvaks niisama kiiresti edasi, peaks tema keskmine pikkus saja aasta pärast olema 2 meetrit ja 5 sentimeetrit. Kõige kiirema kasvu Euroopa rahvaste seas on läbi teinud hollandlased, kes on saja aastaga pikenenud keskmiselt 20 cm. Siiski väidab osa teadlasi, et inimene ei kasva keskmiselt pikemaks kui 190 sentimeetrit. Sellist kiiret organismi suurenemist-kasvamist nimetatakse inimese psühholoogias, füsioloogias ja antropoloogias AKTSELERATSIOONIKS.

loe edasi Kodutohtrist...

Ravi
Suhkruhaigus kui teine abikaasa

Eha Laanepere

Diabeet, mis inimese eluaegse režiimipidamise peale sunnib, kujutab endast energiaainevahetushäiret. Püsivalt kõrge vere suhkrusisaldus toob kaasa süsivesikute-, rasv- ja valkainevahetushäired. Eestis küünib diagnoosiga diabeetikute arv 40 000, arvatavasti põeb seda lisaks kümme tuhat inimest enese teadmata. Maailmas ennustatakse lähiaastatel diabeetikute arvu kahekordistumist, kuna inimkond vananeb ja keskmine kehakaal tõuseb.
Kui keha kaitsesüsteem hävitab süsivesikute ainevahetust reguleerivat insuliini tootvad kõhunäärmerakud, siis seiskub selle eluvajaliku aine valmistamine. Tagajärg on absoluutne insuliinipuudus, mida nimetatakse esimese tüübi ehk insuliinsõltuvaks diabeediks. Seda tüüpi suhkruhaigus võib tekkida mistahes vanuses, kuid enamasti lööb välja juba lapseeas või noorpõlves.
Riskitegurid kasvatavad diabeediohtu
Teist tüüpi ehk insuliinsõltumatute suhkruhaigete kõhunääre toodab insuliini, aga tema lihased ja maks tõrguvad seda vastu võtmast. Nii on kõhunääre sunnitud paiskama organismi järjest suuremaid insuliinikoguseid. Kui lisatoodangust ükskord enam ei jätku, siis hakkab veresuhkur tõusma.

loe edasi ajakirjast...
 

 

 

 

1.jpg (14510 bytes)

  kiire kasvamine
  toob kaasa mitu
  muret

 

 

 

 

 

 2.jpg (11061 bytes)

  mesipuudes peitub
  elujõudu

 

 

 

 

 

3.jpg (14068 bytes)

  kurgist võib teha
  nii kooke kui kotlette

 

 

 

 

 

 

4.jpg (13309 bytes)

  Eri Klas teab, kuidas
  elada täie rinnaga
  

 

 

 

 

 

5.jpg (14083 bytes)

  tervislik toit

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  kaas.jpg (30843 bytes)

Proviisor soovitab
Kõhutuule vaigistuseks
Tõnismäe apteegi proviisor-nõustaja AINO ITRA

Kui sooltesse ja makku koguneb liiga palju gaase, tekib kõhupuhitus. See võib tuleneda toidust ja söömisviisist, kuid võib märku anda ka mõnest seedekulgla haigusest.
Seedekulglas on alati veidi õhku. Gaasid tekivad sooltes ka toidu seedimisel - mõne toiduaine puhul rohkem, mõne puhul vähem. Kui sooles toimub intensiivne käärimine, koguneb sinna samuti rohkesti gaase. Ka söömise ajal, eriti kui süüakse kiiresti, lausa kugistades, või nätsu närides neelatakse õhku alla. Samuti on gaasiliste ainete allikas kõik gaseeritud joogid.
Seedekulglas olev õhk ja gaasid väljuvad röhitistena või normaalselt pärasoole kaudu 5-20 korda ööpäevas.
Kõhupuhitus tekitab vaevusi
Kõhupuhituse korral on gaasikogus sooltes ja maos suurenenud; kõhus on ebamugav tunne; inimene tajub kõhu paisumist, valu, sooltekorinat ja ohtralt halvalõhnaliste gaaside väljumist pärasoole kaudu.

loe edasi ajakirjast...

Küsi meilt
Papilloomiviirus

K. H. Harjumaalt küsib: Mul avastati suguelunditel papilloomiviirus. Arst ütles, et see läheb ise ära. Kas võiks saada rohkem teada selle haigusega seotud võimalikest riskidest?
Inimese papilloomiviirus (Human Papilloma Virus) on suhteliselt uus epideemiana leviv nakkus. Arvatakse, et HPV, nagu mõned teisedki seksuaalsel teel edasiantavad haigused, hakkas maailmas laialdaselt levima 1960ndatel aastatel koos antibeebipillide kasutuselevõtu ja seksuaalrevolutsiooniga. Praegu nakatub HPVga maailmas igal aastal peaaegu pool miljardit inimest. 40-60% nakatunutest on 20-40aastased ehk seksuaalselt kõige aktiivsemas eas naised.
On teada, et viirusel esineb ligi 100 erinevat tüve, millest umbes pool on nn kõrge riskiga rühmad ja võivad koos soodustavate teguritega tekitada emakakaela vähki. Uurimistulemused näitavad, et HP viirust on leitud kõigil emakakaela vähki põdevatel naistel, seetõttu on see viirus arstiteadlaste erilise tähelepanu all. Nagu öeldud, jaguneb viirus kõrge ehk vähkitekitava ja madala riskiga tüüpi. Madala riski tüüpi viirused põhjustavad limaskestades healoomulisi vohandeid, mida nimetatakse papilloomideks, kondüloomideks või verrukateks.

loe edasi ajakirjast...

Loodusravi
Õietolmust ja suirast saab elujõudu
ENN LÕUK

Õietolm muudab inimese aktiivsemaks, tema ainevahetus paraneb, tõuseb vereringe kohastusvõime ja ühes sellega ka töövõime. Õietolm kujutab endast tohutut arvu silmaga nähtamatuid tolmuterakesi ehk taimseid seemnerakke. Tuleb vahet teha taimedelt otse kogutud õietolmu ja mesilasõietolmu vahel. Mesilased koguvad tolmuterad kolmanda jalapaari küljes olevatesse korvikestesse, lisades sellele oma süljenäärmetega ensüüme. Nii tekivad umbes 7-8 mg raskused kokkukleebitud õietolmukämbukesed. Mesilasensüümid käivitavad biokeemilised protsessid, mille tõttu suureneb tolmuterakeste seeditavus ja väheneb nende allergiline toime.

loe edasi ajakirjast...

Kodutohtri septembri numbris:

Uudised 6
Lugeja sõna 9
Elurõõm
Eri Klas: “Elada täie rinnaga” 12
Omal jõul
Neli aastat kingitud elu 18
Eneseabi
Võimleme reipaks (12.) 22
Lugeja kirja põhjal
Klamüüdiaga pole vaja hirmutada 26
Ravi
Suhkruhaigus kui teine abikaasa 28
Kodutohtri südametuba
Südamehaiguse juured on lapsepõlves 30
Sinu laps
Pikaks venid, pojakene, suureks paisud tütrekene… 32
Elustiil
Klaasikesest klaar 36
Küsi meilt 42
Loodusravi
Õietolmust ja suirast elujõudu 48
Kodutohtri ravimtaimla
Veiste-südamerohi 53
Harilik varemerohi 54
Tervislik toit
Toit turgutab tõbist ja tervet 56
Broiler on… ka küülik 60
Kümme rooga kurgist 62
Hiina meditsiin
Õige diagnoos on pool ravist 66
Proviisor soovitab
Kõhutuule vaigistuseks 68
Jõudehetk
Naergem terviseks 72
Kodutohtri külmikumäng 73

Kodutohtri järgmises numbris:

· Tunne oma südant
· Liigesevalu vähemaks
· Et parodontoos ei kimbutaks
· Abi iidsest palsamist
· Kui hormoonid hakkavad möllama
· Kõike head ubadest
· Kibuvitsad ja pihlakad annavad jõudu