Inimeseõpetaja ihkab täiust
Eha Laanepere

Tervist edendavate koolide hulka kuuluva Puhja gümnaasiumi terviseõpetaja, nüüdse nimetusega inimeseõpetaja Ülle Närska (38) on inimene, kelle poole pöörduvad oma probleemidega julgelt nii lapsed kui ka nende vanemad.
Lapsena oli Üllel suur soov saada arstiks, siis bioloogiks. Kuna Ülle oli aktiivne juba kooliajal, siis suunati ta õppima kasvatustööd - komsomolijuhi suunitlusega, erialaks algklassiõpetaja amet. Kui Ülle 1988. aastal Pedagoogikaülikooli lõpetas, polnud enam komsomoli olemas ja ta läks viieks aastaks tööle algklasside õpetajana. Huvi tervise vastu ei kadunud aga kuhugi. Kui 1996. aastal ilmus koolide tunniplaani terviseõpetus, asus Ülle end täiendama Soome tervishoiuorganisatsiooni kursustel ja pedagoogikaülikoolis tervisenõustaja erialal.

Uue puusaga uued nõksud
ÜLLAR ENDE

Kui neljakümnendates mehele ühel heal päeval öeldakse, et tema puusaliiges on nii läbi, et tuleb uus panna, mõjub see loomulikult külma dušina. Kontorirott ja spordimees ÜLO REKKARO (45) on sellest külmast dušist toibunud ning elab uue puusaliigese ja uute nõksudega rõõmsameelselt edasi. Ülo jutustab oma loo.
See oli ligi viis aastat tagasi. Olin ennast käest ära lasknud: kaalusin 120 kilo, suur kõht oli ees ja kingapaelu enam kinni ei saanud. Sellepärast hakkasin iga päev kõvasti metsajooksu tegema, nii et veri suus. Võtsin aastaga kolmkümmend kilo alla ja vererõhk läks 200/130 pealt normi. Treenisin ikka edasi, kuigi tundsin põlves ja pöias valu. Ka 1999. aasta lõpus, kui kord perearsti käisin, oli vererõhk korras. Hakkasin just uksest välja minema, kui ütlesin veel dr Martinsonile, et parem jalg valutab, vaataks õige, mis viga on. Ma ei saanud enam trenni teha - jooksed kilomeetri ära, ja kohe hakkab valutama.

Seljavalu pole haigus, vaid inimelu kaasnähtus
Eha Laanepere

Selg valutab aeg-ajalt 90 protsendil inimesest. "Järelikult on see täiesti normaalne ja midagi peab viga olema neil 10 protsendil, kellel selg ei valuta," kinnitab Lääne-Tallinna Keskhaigla Meremeeste haigla neuroloog Katrin Gross-Paju. Küllap on seljavalud looduse nuhtlus, mis saadavad inimesi sest ajast, kui meie esivanemad hakkasid püstijalu käima. "Tavaliselt on inimeste kõnepruugis kõik seljavalud seljaradikuliidid ning pea- ja kaelavalud kaelaradikuliidid," nendib dr Gross-Paju. Tegelikult moodustavad tõelised seljaradikuliidid vaid 5 protsenti kõikidest seljavalujuhtumitest ja veel 5 protsendil juhtudest põhjustab hädasid selgrookanali ahenemise sündroom, mille korral on samuti tegemist närvijuurte kahjustusega.

Sinu laps
Kooliküpseks põnnipõlvest peale
Akadeemia Nord õppejõud psühholoog TOIVO NIIBERG

Koos lapse kooliminekuga algab taas ka ema-isa koolitee. Kui vanemad suudavad lapsele mõistvalt toeks olla, siis jõuab väike inimene kergemini taluda hirme ja nõudmisi, mida tänapäeva kool endaga kaasas toob.
Kui mina 1962. aastal üle Tallinna 21. keskkooli läve astusin, oli hinges täielik tunnete virvarr: uudishimu, ärevus, uhkus, hirm ja mingi eriline ootus. Klassi sattus meid üle kolmekümne. Oli neid, kes ei osanud veel õieti lugeda ega arvutada, mõni hoidis esimest korda käes pintslit või kääre.
Mäletan, et umbes neljandast klassist oli mul igasugune koolihuvi, õppimisest rääkimata, täielikult kadunud. Peagi tulid puudulikud aastahinded ja kogu suve sisustanud suvetööd. Paraku ei usu seda paljud ja mul tuleb tõestuseks oma tunnistused välja tuua, sest lõpetasin ju mõlemad kõrgkoolid peaaegu viitega. Veel nüüdki näen vahel unes, et olen algklassiõpilane.

loe edasi Kodutohtrist...

Abi
Kolesterool ja vererõhk korda
Ajakirjast Kotilääkäri refereerinud Viivi Variksaar

Südame- ja veresoonkonnahaigustest rääkides tulevad esile halb ja hea kolesterool, kõrge ja madal vererõhk. Kuigi oma osa on siin ka rahvusel ja pärilikkusel, saab kolesterooli ja vererõhu nimel palju ise ära teha.
Mis on suuremad riskitegurid südame- ja veresoonkonnahaiguste seisukohast?
Vereseerumi lipiidi- ehk rasvainevahetuse häired ja vererõhk - need on esirinnas.
Kuidas mõjuvad suitsetamine ja vähene liikumine?
Suitsetamine, nagu juba ammust ajast teada, on väga suur riskitegur, vähene liikumine on neljandal kohal.
Kas viimatimainitud riskitegurid ohustavad ka ajuvereringet?
Kõik, mis on kahjulik veresoonkonnale, on kahjulik ka ajule.

loe edasi ajakirjast...

Meeldetuletus
Jälle see gripp!

Gripp on tõsine nakkushaigus, mis algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihasvaluga. Ohtlik on eriti vanemate inimeste ja laste jaoks, sest võib tüsistusena põhjustada kopsupõletikku, keskkõrva- ja põskkoopa põletikku, neeruvaagna põletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Gripi tagajärjel võib ka surra. Eristatakse A-, B- ja C-grippi, seejuures kergemini levib ja ägedamalt kulgeb just A-gripp.
NB! Iga külmetushaigus pole veel gripp, seega jutt kiiresti ja kergelt mööduvast "gripist" on eksitav.
Kuidas gripp levib?
Gripp on piisknakkus. Gripihaige nakatab teisi juba paar päeva enne haigusnähtude ilmnemist, st siis, kui ta enda meelest on veel terve.
Samuti võib nakatuda süljepiiskadega saastunud esemete kaudu.

loe edasi ajakirjast...

Kooliminek on valutu ja põnev, kui õpihimu turgutada titepõlvest peale.















Shindo massaaz teeb energiakanalid valla.
















Loodustundja Aleksei Turovski teab: sellest, kuidas loomad oma lapsi kasvatavad, on inimestel küllalt õppida.















Kartul paksuks ei tee, küll aga tervemaks