Elurõõm
Inimeseõpetaja ihkab täiust
Eha Laanepere

Tervist edendavate koolide hulka kuuluva Puhja gümnaasiumi terviseõpetaja, nüüdse nimetusega inimeseõpetaja Ülle Närska (38) on inimene, kelle poole pöörduvad oma probleemidega julgelt nii lapsed kui ka nende vanemad.

Lapsena oli Üllel suur soov saada arstiks, siis bioloogiks. Kuna Ülle oli aktiivne juba kooliajal, siis suunati ta õppima kasvatustööd - komsomolijuhi suunitlusega, erialaks algklassiõpetaja amet. Kui Ülle 1988. aastal Pedagoogikaülikooli lõpetas, polnud enam komsomoli olemas ja ta läks viieks aastaks tööle algklasside õpetajana.
Huvi tervise vastu ei kadunud aga kuhugi. Kui 1996. aastal ilmus koolide tunniplaani terviseõpetus, asus Ülle end täiendama Soome tervishoiuorganisatsiooni kursustel ja pedagoogikaülikoolis tervisenõustaja erialal. Aine ise nimetati kahe aasta eest ümber inimeseõpetuseks. "Terviseõpetus oli ainult tervisliku eluviisi õpetamine, inimeseõpetus haarab ka seksuaalkasvatuse, esmaabi, perekonna- ja suhtlemisõpetuse," selgitab Ülle.

Minast meieni
Nüüd juba kuueaastase inimeseõpetaja kogemusega Üllele polnud algus kerge: "Ühtki tervisekasvatuse õpikut tol ajal veel polnud, otsisin ise kogu materjali kokku." Palju abi on olnud nii eesti- kui soomekeelsetest terviseajakirjadest ning videosse võetud televisioonisaadetest.
Puhja kooli lastele hakkas uus aine meeldima: "Olen üritanud tunde võimalikult näitlikustada, huvitavaks teha ja lastega palju arutlenud, sest ma pole ise ka kunagi ühtki igavat loengut armastanud!" Teadagi võtab selline lähenemine õpetajalt palju jõudu, aga temale kui väga energilisele inimesele on see olnud hea võimalus end maandada.
Mida inimeseõpetus õpetab? Pisemad õpivad esialgu lihtsalt tundma omaenda mina, räägitakse lapse ilmaletulekust, perest, hügieenist, keskkonnast. 4. klassis tuleb ühiskonnaõpetus ja kodanikuks olemise temaatika. 5. klassis on kilbil jälle terviseõpe - tervislik eluviis, hügieen. Murdeea saabumisega 6. klassis lisandub programmi suhtlemisõpetus koos rollimängude ja grupitöödega. 7. klassi inimeseõpetuse tundi on põimitud nii psühholoogiat kui ka puberteediea probleeme.
Ent 8. ja 9. klassi lapsed peavad läbi ajama inimeseõpetuse tundideta: "Oleme selle üle palju nurisenud," sõnab Ülle. "Just selles eas lastel on palju probleeme."
10. klassis on rõhk taas tervislikul eluviisi, sealhulgas õigel toitumisel ja mõtlemisel, kehalisel aktiivsusel, seksuaalkasvatusel. 11. klassis on perekonnaõpetus ja valikaine - Puhja gümnaasiumis on selleks esmaabi. 12. klassis on taas kodanikuõpetus.
Ülle on rahul, et saab ligi 400 õpilasega Puhja koolis anda inimeseõpetust kõikides klassides: "Tean, mida need lapsed on juba õppinud ja mida vajavad edaspidi!"

Usalduse aeg
Ülle Närskale endale meeldib üle kõige õpetada 7. klassis: "Lapsed avastavad, et ahhaa - see olen ju mina, kellest siin räägitakse!" Kinnisevõitu teismelised saavad aru, et nende probleemid on samasugused kui klassikaaslastel, ainult et sellest pole juletud omavahel rääkida. Nad tulevad peale tundi Ülle juurde, ütlevad, et neil on veel nii- või naasugune mure hingel. Ka julgustab Ülle saatma tunni lõpus kirjalikult küsimusi selle kohta, mida võiks järgmises tunnis arutada: "Suusõnal ei tihka nad kunagi küsida, et kuidas poistele meeldida jms, see-eest paberi peal nõnda küsida ei häbeneta."
Inimeseõpetaja on tähele pannud, et mida aasta edasi, seda avatumaks muutuvad lapsed: "Muidugi ei räägi keegi kõva häälega iseendast, klassis arutame ikka üldiselt. Aga mina ju tean, kes on probleemi tõstatanud. Kui nad ennast ära tunnevad, siis seda aktiivsemalt vestlussesse sekkuvad ja küsivad juurde."
Nii tajubki Ülle aeg-ajalt, et on enda kanda võtnud ka kooli psühholoogi rolli.
Ega tal selle vastu midagi pole! Ainult et selline asjade korraldus eeldab õpetajalt delikaatsust. "Jutt ei tohi mingil juhul oma klassist välja minna," ütleb Ülle, kes õpetajate toas oma suud selle koha pealt ei paota. Ta teab, kui kerge on väikeses maakohas, nagu Puhja seda on, endale usaldamatuse pitser külge saada. Habras usaldusejää mõraneks kohe, kui üksainuski lapse saladus välja lobisetaks.

Teooriad ja pereelu
Eraelus on Ülle 15aastase Mariliisi ja üheksakuuse Maria-Eliise ehk Ähhikese ema. Elukaaslane Jaan Poom teenib leiba politseinikuna.
Kuna Ähhike on loobunud oma kella kuuesest söögikorrast hommikul, on see võimaldanud Üllel "laisemaks" muutuda ja magada kella kaheksani välja. Järgnevad kiire eine ja väike võimlemine beebiga. Siis tulevad lõputud toimetused, millest maal kunagi puudust pole - suur maja ja peenrakesed võtavad oma aja.
Õhtuti näpistab Ülle natuke aega enda jaoks, et teha paar tiiru jalgrattaga.
Spordialadest harrastab Ülle praegu olude sunnil veel kärusporti. See spordiala käib nii, et Ähhike istub kärus ja Ülle jalutab 5 km Puhjast oma Konguta maakodusse ning sama palju tagasi. "Kilod on kiiresti tulnud, tuleb ennast vormi tagasi saada!" ütleb ta enesekriitiliselt.
Kuidas on lood tervisliku toitumisega? Jah, ta üritab igati järgida tervisliku toitumise reegleid. Aga aktiivse ellusuhtumisega inimesel, nagu tema, see alati ei õnnestu: "Vahel on kiire, siis sööd, mis saad!"
Ülle on õppinud ridamisi teooriaid selle kohta, kuidas lastega ümber käia. Läbis isegi spetsiaalse perekoolituse programmi eesmärgiga, et osata end kehtestada ja probleeme lahendada, kui oma laps jõuab puberteediikka.
Kas isiklikus elus on teooriatest kasu olnud? "Aeg-ajalt on, aga pereelu puhul need alati ei toimi nii hästi kui võõraste peal. Vahel tuled mõnelt kursuselt, energiat täis, aga kodus kapseldud iseendasse või ütled midagi pahasti, nii et tekib isegi väike tüli."
Hoolimata aeg-ajalt paukuvatest ustest saab ta vanema tütrega enamasti hästi läbi. Hiljemalt järgmisel päeval saavad asjad lahti räägitud ja pinged maandatud. Aga ometi püüdleb Lõvi tähtkujus sündinud Ülle ikka rohkem ja rohkem täiuslikkuse poole ning tahaks olla igati ideaalne ema. "Võib-olla mu vanem tütar kannatab siiski sellepärast, et tegelen nii paljude asjadega," tunnistab Ülle, "ma pean selle üle täitsa järele mõtlema!"
Järelemõtlemiseks paras aeg on veerandtunnike õhtuti enne magamaminekut. Silmad kinni, mõtleb Ülle oma päevasündmused läbi: mis sai tehtud õigesti ja mis valesti? Kui Ülle on näiteks nohusse jäänud, siis ei otsi ta süüdlast tõmbetuulest, vaid iseendast. Järelikult on hinges hoitud midagi, mida oleks pidanud välja ütlema, või on küll välja öeldud, aga valesti. Ta on kindel, et tema kehalisi hädasid ei tekita välised tegurid, vaid ta ise.
Tänu õhtusele mediteerimisele saab probleemid üles leida ja kiiresti kõrvale lükata. Pingetest vabastav mõtlemine on väga tähtis, leiab Ülle, sest mõte on väga tihti tehtud tegu. Tervisliku elu retsept on aga selline: 70 protsenti õiget mõtlemist, 10 protsenti aktiivset eluviisi ja liikumist, 10 protsenti tervislikku toitu ja ülejäänud 10 protsenti õiget hingamist. Selle viimase õppimiseni pole Ülle veel jõudnud, aga kolme esimese täitmisega on ta peaaegu ideaali lähedal.


Loe edasi ajakirjast!