Valu annab ära lõigata
ITA SERMAN
Fotod Peeter Sirge

Mis vahe on Jumalal ja kirurgil?" on arstidevaheline nali. Vastus, ütleb neurokirurg Andres Ellamaa muheldes, on ühene ja lihtne: "Jumal ei arva kunagi, et ta on kirurg..." Andres Ellamaa lõpetas keskkooli seitsmeteistkümneselt ja tahtis tööle minna. "Aga mind ei võtnud mitte keegi mitte kuhugi," kurdab ta. "Peeti liiga nooreks. Ei jäänudki üle muud kui minna ülikooli..." Arstiteaduskonna kasuks otsustas ta küllap sellepärast, et oli tänu meditsiiniõest emale "olnud kogu aeg selle asja sees". Aga kirurgiks ei osanud ta tookord veel tahta. "Mõtlesin, et minust võiks tulla silmaarst või midagi sellist." Kui ta oma soovist ühele tollasele korüfeele teada andis, sõnanud tuntud silmaarst doktor Schotter: "Enne õppige arstiks, eks siis vaatame..." Ja elu on õpetanud: heaks arstiks ei saada üleöö.

Majatolm võib panna nina tilkuma
Professor NAOMI LOOGNA

Nina tilgub nagu mahlakask, aga mitte õietolmust... Alatasa vaevab silmasidekestapõletik... Miks küll? Sageli ei tule selle pealegi, et süüdi võib olla majatolm. Kõige levinum olmeallergeen on majatolm. Tolmuallergia juhtude arv kasvab pidevalt. Arvatakse, et see esineb koguni 10 protsendil inimestest, ilma et nad ise alati seda teaksidki. Majatolmu kõige agressiivsemateks koostisosadeks on hallitusseened ja tolmulestad. Teada on umbes 140 lestaliste liiki. Majatolmuallergikutele valmistavad muret peamiselt kaks liiki nahaõgijaid lestalisi - need on nii väikesed, et palja silmaga ei näe.
Lemmikpaik on voodi
Tolmulesti leidub kahjuks igas korteris. Mida rohkem neid on, seda halvem inimesele. Eriti meeldib tolmulestadele voodi: ühes madratsis leidub neid kuni 10 miljonit. Lestad toituvad peamiselt inimese surnud naharakkudest, kehakarvadest, udusulgede pudemetest ja hallitusseentest.

Prillidest priiks
Riina Reiman-Männiste

Konduktiivne keratoplastika (CK) on lugemisprillidest vabastav silmaprotseduur üle 40aastastele. Mismoodi seda tehakse, selgitab silmaarst KRISTA TURMAN. Konduktiivne keratoplastika jõudis Eestisse 2004. aasta novembris, mil Belgiast kohaletulnud konsultant andis siinmail esimese asjaomase koolituse. Kadrioru Silmaarstide silmaarst Krista Turman on üks neist vähestest Eesti tohtritest, kes koolituse läbinult uudse raviga nüüd tegeleb.
Kellele sobib, kellele mitte
"Kui ma vaatan päeva jooksul läbi 10-15 patsienti, kes kõik sooviksid seda protseduuri teha, siis tegelikult võin loa anda vaid paarile inimesele," räägib 18aastase silmaarstistaažiga Krista Turman. "CK-protseduuri tohib teha vaid nendele patsientidele, kellel pole olnud hallkae operatsioone ega silmatraumasid ning kellel oli kaugelenägemine nooremas eas korras.

Ravi
Valgusravi, mida tunti juba Vana-Egiptuses
Riina Reiman-Männiste

Kui ma Telliskivi Perearstikeskusesse jõuan, särab õues suvepäike. Oletan, et küllap on valgusravisse tahtjaid seetõttu vähe, ja saan kabinetiga kohe tutvust teha. Kogen vastupidist. "Aastate jooksul on meil lisaks uutele patsientidele välja kujunenud ka kindel kontingent, keda tunneme juba häälest või nimepidi, kui nad endid kirja panevad," naeratab dr Kadri Ilves. "Meie pool pakutav valgusravi on mõeldud eeskätt psoriaasihaigetele - just nendele, kellel on selline haigusvorm, mis taandub päikese käes. Väga hästi mõjub valgusravi ka allergiliste nahapõletike, akne ja nahamädanike ja mitmesuguste dermatiitide korral.

loe edasi Kodutohtrist...

Kiirelt abi
Kanepist algav põrgutee
Eha Laanepere

Kui ühe eliitkooli õpilaste käest küsiti, millest peaks alustama narkoennetust, vastasid paljud noored, et lapsevanemate õpetamisest. "Emad-isad teavad häbitult vähe nii sellest, kuidas lapse narkouima ära tunda kui ka narkoennetusest," tõdeb kiirabiarst MARE LIIGER "Paljud meelemürke tarvitama hakanud lapsed soovivad sisimas sellest sõltuvusest vabaneda," kinnitab dr Liiger. Ent paljudel lapsevanemail on naiivne ettekujutus, nagu oleks narkomaanid ainult need, kellel on süstlajäljed veenis.
Allakäigutrepp algab suitsetamisest
Paraku on aga nii, et eesti noorte jaoks algab allakäigutrepp, mille jooksul neist paadunud narkomaanid saavad, sageli just kanepi suitsetamisega. Kanep on esimene meelemürk, millega meie koolinoored enamasti juba enne 14. eluaastat eksperimenteerima hakkavad.

loe edasi ajakirjast...

Üle 16aastastele ei soovitata
Appi, jälle vinn!
PILLE PIIP

NÕUSTAB Eesti Kosmeetikute ja Juuksurite Erakooli õppejõud LIIVIA RIBELUS

Jälle! Seisad peegli ees ja põrnitsed vihaselt oma peegelpilti: lõuale on tekkinud inetu punane vinn - just täna, kui sul on ees tähtis kohtumine. Pikemalt mõtlemata surud ebameeldiva uustulnuka näppude vahele ja - pigistad, unustades ema soovitused, et KUI sa just tingimata pead pigistama, siis ainult neid vistrikke, mis on n-ö valmis, juba valge mädapeaga, ja et enne on vaja nahk näoveega ära puhastada ning käed puhtaks pesta. "Tulemus" on kiire tulema - kohal, kus enne oli inetu vinn, laiutab veelgi hullem suur ja punetav laik, mille keskel on katkikraabitud nahk. Nüüd on nägu täiesti rikutud, tõenäoliselt mitmeks päevaks. Appi, kuidas ma lähen SELLISE näoga välja!? Oot-oot, emal peaks olema tualettlaual peitepulk, proovin sellega asja siluda... Kes oleks nüüd see, kes oskaks nõu anda? Kosmeetik - just nimelt!

loe edasi Kodutohtrist...

Vaimne tervis
Mida teevad masendusrohud
Välisajakirjandusest refereerinud Viivi Variksaar

Masendus on haigussümptom nagu palavikki, millel võib olla väga mitmeid põhjusi. Ja nagu iga haigus, vajab masendus ka õiget ravi.

Millal on õige aeg ravimeid võtma hakata ja millal lõpetada? Ja mis õieti põhjustab nii sügava masenduse, et ise sellest enam jagu ei saa? Masendus on haigussümptom nagu palavikki, millel võib olla väga mitmeid põhjusi. Seepärast tuleb väga põhjalikult uurida masenduse põhjusi ja ravimisel arvestada haiguse nn taustateguritega. Ravimisel kasutatakse peale rohtude ka muid võtteid: rühmateraapiat, lühemaid või pikemaid psühhoteraapiavorme. Kerge masendus võib mööduda ka iseenesest, liikumine ja füüsiline väsitamine aitab vahel lahti saada nii kergest kui ka keskmise raskusega masendusest, meeleolu paraneb ka näiteks toitumisharjumuste muutmisega - tuleb hakata valima tervislikumat toitu. Hästi mõjuvad toetavad sõbrasuhted, alkohol aga, vastupidi, suurendab masendust.

loe edasi ajakirjast...

Küsi meilt
Arvuti ja nägemine
Silmaarst INGEBORG TROFIMOVA

G.L. Lõuna-Eestist: Olen 48aastane naine. Varem oli mu nägemine väga hea, aga pärast seda, kui hakkasin arvutiga tööd tegema, pean kandma lugemisprille. Algul +0,5, nüüd on kolme aastaga juba +2,5. Kas iga aastaga tuleb nii palju plusse juurde? Kas arvutiga töötamisel üldse saab nägemise halvenemist ära hoida? Võib ongi see paratamatus?

Töö arvutiga on tavalise lugemisega võrreldes silmadele raske ja koormav, sest arvutiekraanil pole tähed, arvud ja kujundid ühel tasapinnal nagu raamatus või ajalehes. Silmadel tuleb peale vaatamise ka kujutised ühte sulatada ning heaks nägemiseks kulub muidugi rohkem energiat. Asi läheb veel keerulisemaks, kui inimese eluiga ületab 40ndate piiri: silmaläätse võime kumerduda ja valguskiiri koondada väheneb. Tekib ealine kaugnägevus, mis väljendubki selles, et lähedalolevaid esemeid enam hästi ei näe. Peene kirja lugemiseks tuleb appi võtta kumerate klaasidega, valguskiiri koondavad plussprillid. Inimese silma kohanemisvõime on umbes 3,5 dioptrit (vastab prillikaasi tugevusele +3,5). Vastavasse ikka jõudnud nagu teiegi kaotavad selle võime 45-55 (60) aasta vahel. Kui kiirelt see toimub, on individuaalne.

loe edasi ajakirjast...

Tervislik toit
Pirn toidab ja ravib
Toitumisspetsialist ja loodusravi austaja AIVE LUIGELA

Vanasõna ütleb: "Puuviljaaias, kus ei kasva pirnipuud, ei vääri aia nime". Pirnid on toitvad ning eriti head seedimise parandajad.

Pirnidel on suur toiteväärtus, olenevalt sordist annavad nad meile energiat 46-56 kcal 100 g kohta. Pirni keskmine suhkrusisaldus on 13% (kõige rohkem fruktoosi); leidub ka õun- ja sidrunhapet, lämmastikuühendeid, ensüüme ning kiud- ja parkaineid, mis aitavad seedimist korrastada. Et parkained paiknevad peamiselt koores, on kodumaised pirnid kasulikumad kui välismaised, sest viimastel tuleb kemikaaliga töödeldud koor ära võtta. Pirnid väärivad söömist just vitamiinide mitmekesisuse poolest: C-vitamiini leidub nendes küll suhteliselt vähe, kuid see-eest saame palju B-grupi vitamiine. Mineraalaineid, kõige rohkem kaaliumi, on pirnides sama palju kui õuntes.

loe edasi ajakirjast...

Kodutohtri septembrinumbris:

Lugeja sõna 6
Uudised 7
Elujõud
Valu annab ära lõigata 8
Liikumisest sünnib rõõm
Võimleme õlad ja kaela pingevabaks 12
Kodutohter väntas tervist 16
Eneseabi
Majatolm võib panna nina tilkuma 18
Ravi
Prillidest priiks 20
Valgusravi, mida tunti juba Vana-Egiptuses 22
Sapp teeb muret 26
Kodutohtri südametuba
Lupjunud veresoontele toruabi ei aita 30
Kiirelt abi
Kanepist algav põrgutee 32
Üle 16aastastele ei soovitata
Appi, jälle vinn! 38
Tooteuudised 40
Psühholoogi nõu
Kuidas laps kooliküpseks küpsetada 42
Vaimne tervis
Muremeel nagu palavik 46
Silmaring
Ookeani ääremaal 50
Küsi meilt 54
Lugeja kirja põhjal 56
Mis on mis
Süsivesikud. Randmekanalisündroom 58
Kodutohtri ravimtaimla
Organismi tugevdamine 59
Kasulik teada
Mitmeti tarvilik tärklis 62
Tervislik toit
Pirn toidab ja ravib 64
Ebaküdoonia on põhjamaa sidrun 65
Teeme ise õunaäädikat 66
Tervislik kiirtoit kodus 68
Jõudehetk
Naergem terviseks 70
Uus raamat 71
Ristsõna 72
Kodutohtri pildimäng 73