| Iga
päev alaku rõõmuga Ita Serman “Ma arvan, et kui Heli Läätsest poleks saanud laulja, oleks ta vabalt võinud olla ... kodutohter,” sõnab Peeter Saul mõnusa muige saatel. Peeter Sauli ütlemise peale naerab Heli Lääts oma helisevat naeru. Veidi tõsinedes arutleb ta, et ega õigupoolest asi naljast nii väga kaugel olegi. Sest oma tüdrukupõlveunistustes ta end väga sageli just arstiks kujutleski. “Aga mul ei ole nii hea mälu, kui arstil peaks olema. Mul ei ole nii palju püsivust. Ka pühendumust ilmselt mitte,” loetleb ta põhjusi, miks temast arsti siiski ei saanud. Ja kui klassijuhataja veel öelnud, et arstiteaduse tudengil jääb uneaega napilt mõni tund, olnud asi otsustatud... Sa naera vaid, ja laula vaid Püsivuse puudumine ei ole siiski takistanud Heli Läätse viiskümmend aastat laval püsimast. Selleks üheksa aastat õppimast. (“Mõelge, kui kaua läheb klaassepal aega, et teemandist briljant välja lihvida,” tähendab Peeter Saul.) Kas teil on selgroogu? Kati Murutar Inimese iseloomust rääkides arutletakse, kas tal on selgroogu või mitte. Rühi ja hoiaku järgi hinnatakse inimese karakterit ja meeleolu. Teadjamehed-naised võivad meile pikalt jutustada energiakanalitest, mis selgroo juures kulgevad, ja tšakratest, mis ridamisi alt üles selgroogu pidi paiknevad. Selgrookanalis paiknevast seljaajust - mille tasandil mõnd inimest naljatamisi mõtlevat-tundvat väidetakse - lähtuvad närvid, mis hargnevad kõikjale meie kehasse. Ning seda üsnagi keeruka ehitusega kont-organit räsivad aastad, haigused ja traumad nii reeglipäraselt, et eranditult igaüks meist paraku teab, mis on seljavalu. Kõik, mis piinab, pole radikuliit Rahvasuus nimetatakse igasugust seljavalu lihtsalt radikuliidiks, mida see tegelikult pole. Tartu Ülikooli kliinikumi närvikliiniku osakonnajuhataja Jaan Eelmäe selgitab, et radikuliit, nagu kõik -iidid meditsiinis, on põletik. Antud juhul siis närvijuure põletik. Närvijuur asub kohas, kus närv seljaajust väljub ning selle kate on ülitundlik, seetõttu on valu väga õudne ja viib kannataja päris kindlasti arsti juurde. Et hambad suhu jääksid Tartu Ülikooli Stomatoloogia Kliiniku arst-õppejõud ULVI MAHONI Kodutohtri lugejad on küsinud, millest tuleneb parodontiit (varem käibel ka nimetus “parodontoos”) ja kas annab selle ärahoidmiseks midagi ise teha ning kuidas haigust ravitakse? Parodontiiti põdevad inimesed kurdavad kõige sagedamini selle üle, et aeg-ajalt nende igemed veritsevad. Mõned neist tajuvad oma suust tulevat ebameeldivat lõhna. Paljud ise seda ei tunne, sest nad on lõhnaga ära harjunud, küll aga tunnevad seda kaaskondlased. Vahel võib parodontiidist tingitud lõhna tajuda isegi mõne meetri pealt. Haiguse süvenedes pannakse tähele, et hambad oleksid nagu pikemaks kasvanud. Tegelikult tuleb see igemete arvelt: hambakaelad paljastuvad ja võivad hellaks muutuda. Hammas võib isegi teise asendisse nihkuda ning hakata liikuma. Proviisor soovitab Vietnami salv leevendab külmetust ja valu Tõnismäe apteegi proviisor-nõustaja AINO ITRA Lugejad on huvi tundnud, kas varem defitsiitsel ja nüüd apteekides vabalt müüdaval vietnami salvil (Kuldtähe palsamil) on ravitoime. Mille puhul seda kasutada? Kuldtähe palsam (vietnami palsam) ja Tiigrisalv on Vietnami ja Hiina vanade retseptide järgi valmistatud aromaatsed palsamid, mis sisaldavad taimseid eeterlikke õlisid (nelgi-, kaneeli-, eukalüpti- ja piparmündiõli) ja muid aromaatseid aineid (kamper, mentool). Aromaatsed eeterlikud õlid, kamper ja mentool on paikse ärritava toimega. Sissehingamisel aga võivad need õlid aroomravimitena toimida kogu organismile. Külmetuse korral Algava külmetuse ja nohu korral võib varbavahede alumisele poolele ja jalatalla ülemisele osale (ristvõlvi piirkonda) määrida vietnami salvi või ka mõnda muud aromaatset palsamit. loe edasi Kodutohtrist... Valikuvõimalus Kaanidega mitme tõve vastu Indrek Silver Einberg Apteegikaane on meditsiinis kasutatud juba üle 3000 aasta. Eestis kasvatab neid Elmar Susi - Võrumaal, Kogrejärves. Kaan on vähenõudlik elajas, kuid selles, mida ta vajab, järeleandmisi ei tee, näiteks paljuneb ainult 28-32kraadises vees. Elmar Susi loodab, et suvised põuailmad on ta kaanikarja ohtralt suurendanud. Kusagil maja juures on Saarjärve talu peremehel ka rästikukasvatus, kuid septembri teises pooles on roomajad juba “mättasse” läinud ega näita ennast. “Mina ei tea Eestimaal teist järve, kus apteegikaanid veel võiksid elada. Sest vesi peab olema absoluutselt reostusevaba. Ei mingeid väetisi ega muud reostust. Minu Kogrejärv on just selline,” räägib kaanikasvataja, kellel valitsuselt saadud tunnistus kinnitab, et ta tohib kaane kasvatada, müüa ja headele sõpradele ka panna. Apteegikaanid on Kogrejärve sisse toodud 132 aastat tagasi ja Elmar Susi võib end pidada nende õigusjärgseks omanikuks. Oma esimese kaanisehvti tegi mees kümneaastase jõnglasena. Siis viis ta kaane Tartusse ja teenis kaks tolleaegset krooni. See oli kõva taskuraha. Oma kaan igale haigele Praegu on suur hulk kaane asutatud aidamoodi ehitisse. Igaühel on koduks klaaspurk, millele on kirjutatud patsiendi nimi. Tänapäevane epideemiline olukord ei luba ühte kaani kasutada mitmel inimesel - hepatiidid ja immuunsuspuudulikkused ja mis kõik veel. Nõnda on igal patsiendil oma isiklik vereimeja. Kaan tahab süüa saada umbes kolmekuise intervalliga. loe edasi ajakirjast... |
Heli Lääts
kaaniravi tuntakse
võimlemiskepiga
eneseabi
tervislik toit
|
Küsi meilt |