| Pianistist
gastroenteroloog Ita Serman “Muusikal on minu elus olnud kindel koht lapsepõlvest saadik. Aga sama kindel oli poisieast peale ka teadmine: minust peab saama arst,” sõnab Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloogiaosakonna juhataja Benno Margus. Õdusas saalis kõlavad mõnusad meloodiad. Solistid kummardavad, publik aplodeerib. Siis tõuseb tänama pianist. Üks kuulajaist jääb teda tähelepanelikult silmitsema. Astub pärast kontserti ligi ja arutleb: “Vaatan siin ja mõtlen - küll see mees on minu arsti moodi! Aga ei ole arst, on hoopis klaverimängija. Kuidas kaks inimest võivad ikka nii sarnased olla!” Hambutu naeratuse vastu ÜLLAR ENDE 1. oktoobrist on jõus ravikindlustusseadus. Tähelepanu väärib muu hulgas see, et nüüd on igal patsiendil seaduslik õigus enne ravi alustamist küsida ka teise tohtri arvamust. Kui patsiendisõbralik vastne ravikindlustusseadus tervikuna on, arutleb ja selgitab Eesti Patsientide Esindusühingu juhataja PILLE ILVES. PILLE ILVES: Patsient kaotab just selle tõttu, et tervishoiuteenuste maht väheneb ja inimese omaosalus suureneb. Näiteks väheneb hambaravi maht ja teatud osa inimesi jääb üldse ravikindlustatute nimekirjast välja. Arvan, et kindlasti kehtestatakse seaduse järgi lubatud maksimaalsed visiiditasud ja ka voodipäevatasud. Mõnele inimesele võib see saada väga suureks probleemiks - oleme oma ühingus selle üle päris mures. Soodusravimite nimekiri küll palju ei muutunud, aga ka siin on soodustuse protsendi nihutamisi väiksemas suunas. Peavalu - häda pärast haukuv valvekoer Eha Laanepere Migreeni põhjusi on seletatud küll pärilikkuse ning ajus aeg-ajalt tekkiva veresoonte laienemise ning serotoniini puudusega, kuid päris ammendavat vastust, miks migreen tekib, pole leitud. Küll aga annab valuhooge tõhusalt leevendada. Kuigi paljudel on kombeks iga peavalu migreeniks tembeldada, ei soovita Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloog Anneli Kübarsepp seda teha: “Migreen on päris ränk!” Migreenihoo küüsis inimene võib sulle vastu tulla segasena nagu zombie. Teda ei vaeva küll kuri vaim, vaid tugev peavalu ja tihti ka valguse- ja mürakartus, iiveldus või oksendamine. Väsimus toob/viib une Ajakirjast Kotilääkäri refereerinud Viivi Variksaar Terviseuurijad väidavad, et inimesed magavad liiga vähe ja magamatus toob kaasa nii vaimse kui ka füüsilise väsimuse. Unehäireid ja väsimust tuleb võtta tõsiselt, sest nendega kaasnevad tõsised riskid tervisele. Ehk on juba käes aeg õppida nautima jõudeolekut? · Missugune on normaalne väsimus? Väsimus on füüsilisest või vaimsest koormusest tekkinud mööduv jõuetus, mida saab korvata väljamagamisega. On täiesti normaalne õhtuks päevatööst väsida. Inimese organism vajab väljapuhkamiseks und. · Mitu tundi peaks ööpäevas magama? Unevajadus on väga individuaalne, kuid üldine reegel on, et 1/3 ööpäevast peaks mööda saatma magades. Kuid on ka inimesi, kellele piisab 3-4 tunnist uneajast, teised jälle vajavad 10 tundi, et ärgata väljapuhanuna. · Mille järgi määrata vajalikku uneaega? Kõige tähtsam on jälgida oma keha. Kui ärgates ei olda reibas ja päeva teisel poolel hakkab töövõime langema, siis tõenäoliselt pole uneaeg olnud piisav või on magatud kehvasti. loe edasi Kodutohtrist... Sinu keha Kilpnääre nõuab joodi HARRI JÄNES Maailma Terviseorganisatsiooni andmeil kannatab iga kuues maakera elanik joodipuudust. Kuid joodita ei saa kilpnääre oma hormoone sünteesida. Kilpnäärmehormoonideta aga pole inimorganismi normaalne elutalitlus võimalik. Jood on üks elutähtsatest elementidest, mida peab pidevalt saama väliskeskkonnast. Antiikaja sõjameeste kilp andis kuju sarnasuse tõttu nime suurimale kõri kõhrele - kilpkõhrele, mis moodustab kõrisõlme (meestel aadamaõuna). Kilpkõhre järgi sai omakorda nime kilpnääre, mille kaks sagarat külgnevad kilpkõhre ja hingetoru algusega. Vasakut ja paremat kilpnäärmesagarat ühendavast kitsusest tõuseb kilpkõhre ette sageli veel püramiidsagar. H-tähte meenutav kilpnääre on suurim sisenõrenääre, mis kaalub 30-50 grammi, naistel veidi rohkem kui meestel. Kilpnääret katab sidekoest kihn, millest lähtuvad vaheseinad jagavad näärme sagarikkudeks. Vaheseintes kulgevad närvid ja neis paikneb rohkesti veresooni. Kilpnäärmel on rikkalik verevarustus. See väike elund saab kümnendiku aordist väljunud verest! loe edasi ajakirjast... Sibul ja küüslauk annavad väge Toitumisspetsialist ja loodusravi austaja AIVE LUIGELA Tervislik toit Ehkki nii sibula- kui ka küüslaugulõhn võib eemale peletada, on sellel, kes neid sööb, tervis usutavasti parem kui sellel, kes nende lõhna ei talu, suhupistmisest rääkimata. Sibula ja küüslaugu raviomadusi tuntakse juba aastatuhandeid. Raviks ammust ajast · Küüslauku ja selle kasulikkust teati Vana-Egiptuses juba 7000 aastat tagasi. Näiteks anti püramiidide ehitajatele korrapäraselt sibulat ja küüslauku, et tõsta nende vastupanuvõimet haigustele. · 1550. a eKr pärinevalt Egiptuse papüüruselt on leitud sibula- ja küüslauguretsepte peavalu, südamevaevuste ja kõhuusside puhuks. · Vana-Egiptuses loodeti sibulasöömisest meestele potentsi ja naistele viljakust. · Vana-Kreekas tarvitasid sportlased enne olümpiamänge toonuse tõstmiseks küüslauku. · Hiinas on küüslauguga ravitud hingamis- ja seedeelundite vaevusi, südame- ja vereringehaigusi ning menstruatsioonihäireid. · Venemaal on küüslauku peetud heaks podagra- ja kivitõveravimiks. · Jaapanlased on leidnud, et küüslauk tugevdab organismi kaitsevõimet ja ergutab sugunäärmete tegevust. loe edasi ajakirjast... |
Benno Margus
kiropraktika nõuab
puberteediaeg algab
teraviljatoit teeb
|
Milline vanem oma teismelisele oled |