Harki-kokku, harki-kokku... ja ahjust välja!
Piret Mäeniit

"Hommikuvõimlemist juhatas Leelo Röömel, klaveril saatis Viive Ernesaks..." Terve põlvkonna hommikud on just nende raadiosõnade saatel alanud, ja hoogsad klaveriakordid tänini kõrvus.
"Ma ei tahaks täna üldse rääkida, nohu on kallal ja..." tõrjub VIIVE ERNESAKS seenetreti külaskäiguga ühendanuid oma talumaja uksel. Ise, selg ees, tulijaid elutuppa suure ovaalse laua taha juhatades. Seinad on palistatud jahitrofeedest - sokusarved, kuldikihvad, ruugelaiguline ilvese- ja tumekarm karunahk, vitriinitäis medaleid ja kapipealne rivi karikaid. Kaminasimsil hõbedane, kamina kõrval kastanpruun setteri statuett, mille elus koopia, õigupoolest küll koopia järglane on üheksakuune üliseltsiv Juku, kelle kohta silt "Kuri koer" õueväraval on küll ilmne liialdus, isegi kui ta jahilise rollile mõelda.

Mis on mis
Selgitab HARRI JÄNES

Karotenoidid on taimepigmendid, mis annavad õitele, viljadele ja muudele taimeosadele kollase, oran˛i, punase või violetse värvuse. Rohkesti karotenoide sisaldavalt porgandilt on pärit nende nimetuski (kr karoton - suviporgand). Tuntakse üle 70 karotenoidi. Inimorganismi talitluse ja tervise seisukohalt olulised karotenoidid on alfa-, beeta- ja gammakaroteen. Imetajatele, sealhulgas inimesele on karoteenid A-eelvitamiiniks, millest soolebakterite ensüümi karoteeni oksügenaasi toimel tekib A-vitamin ehk retinool (lad retina - silma võrkkest). Peamine retinooli lähteaine on beetakaroteen. Peale soolestiku tekib beetakaroteenist vähesel määral A-vitamiini ka veres, kopsudes ja lihastes.

Kui pead töötama istudes
Professor NAOMI LOOGNA

Kontoritöötajad, autojuhid jpt, kes töötavad peamiselt istudes, puutuvad päevast päeva kokku koormusega, mis ei tundugi üle jõu käiv. Kuid kestvast koormusest tekivad organismis muutused, mis tulevad ilmsiks küllaltki pika aja pärast.
Pideva istuva töö puhul on tegemist sundasendiga, kus kaela- ja seljalihased on sageli suure väsimuseni viiva pinge all. Selle tulemusena halveneb lihaste verevarustus ning algul tuntakse ebamugavustunnet ja väsimust ning hiljem juba valu. Kui vilets valgustus sunnib ettepoole kummarduma, lisandub omakorda ülekoormus seljale ja kaelale. Kuna lülisamba nimmeosa istumisel kannab keha raskust, soodustab see omakorda tervisehädade teket. Nii võivad areneda ülekoormushaigused, mis avalduvad peamiselt närvisüsteemi, lihaste, luude ja liigeste häiretena, kõige sagedamini on sel puhul kaela- ja nimme-ristluuradikuliidid.

Ravi
Liigesed valutavad - kas on rohtu, mis avitab?
Selgitab Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloogiaosakonna juhataja, Eesti Reumaliidu president dr OIVI AAKRE

Liigesevalu vastu pole imerohtu leiutatud. Küll aga saab seda leevendada ja äragi võtta, kui arstilt sobiva ravi leiad ja ise oma eluviisi parandad.
Tavakõnepruugis kipuvad artriit ja artroos ikka segi minema. Mis on artriidi tunnused?
ARTRIIT on põletikuline liigesehaigus. Selle esmased tunnused on järgmised: üks või mitu liigest on turses; liigesed on liigutades valusad ja punetavad ning nende liikuvus on piiratud. Kui need vaevused ei ole vahetult tekkinud mõnest traumast, siis on see artriit. Liigesepõletikust annavad märku ka hommikuti kanged liigesed - raske on voodist välja tulla. Päeva peale läheb see kangus üle ja inimene saab liikuda ning oma toimetusi teha. Õhtuks aga muutuvad liigesed jälle kangeks.

loe edasi Kodutohtrist...

Lugeja kirja põhjal
Mis vahe on viirusel ja bakteril?
Selgitab HARRI JÄNES

Bakter
Bakter ehk pisik on üherakuline tuumata elusolend, keda inimene näeb vaid mikroskoobi all. Pisikud on pisikesed, kuid mitte nii üliväikesed kui viirused - umbes tuhat korda suuremad. Pulkpisikute mõõtmed on tavaliselt 0,4-0,8x2-5 mikromeetrit, kerapisikutel 0,1-2 mikromeetrit, kruvipisikute pikkus aga võib ulatuda 200 mikromeetrini. Bakterid on mitmesuguse kujuga: pulga-, kera- ja komakujulised ning kruvijad-niitjad, kaetud jäiga kestaga, paljudel on liikumiseks üks või mitu viburit, mis töötavad propellerina. Kõige kiiremini liiguvad kruvijad pisikud, sest spiraalsus võimaldab kergemini ületada keskkonna takistusi. Kui viirused jäävad elus- ja eluta aine piirimaile, siis bakteritega on asi selgem. Juba 19. sajandi teisel poolel arvati nad taimede hulka. Bakterid paljunevad raku pooldumise teel.

loe edasi ajakirjast...

Ravi
Kui viirused ründavad
Eha Laanepere

Ülemiste hingamisteede haigused on kõik sellised, millega kaasnevad palavik, nohu, köha, kurguvalu jne. "Neid nimetatakse külmetushaigusteks, kuigi alati ei ole neil külmetamisega pistmist. Haiguse tegelik põhjustaja on viirus või bakter," selgitab Ädala perearstikeskuse perearst Pille Ööpik. Kõige sagedasem ülemiste hingamisteede haigus on ninaneelupõletik, mille tunnused on nohu, köha ja kurguvalu. Kõik ülemiste hingamisteede haigused algavad tavaliselt palavikuga, kuid võivad kulgeda ka ilma selleta. Tüüpilised on aevastamine, tilkuv nina, köha, kurgu-, pea-, kõrva- või lihasevalu. Need sümptomid tunneb igaüks ära. Kui haigestub väike laps, kes veel ei räägi, siis on kerge ka temal külmetushaigust diagnoosida palaviku, aevastamise, köhimise, turses nina limaskestade ja vesiste silmade järgi.

Hea meeleolu kaitseb aju ja parandab mälu















Aedkoriander on maitse- ja ravimtaim
















Käeliigesed saab võimelda paremaks ja paindlikumaks















Paar lusikatäit taimeõli päevas teeb ainult head