Töö ja tervis
Kui pead töötama istudes
Professor NAOMI LOOGNA

Kontoritöötajad, autojuhid jpt, kes töötavad peamiselt istudes, puutuvad päevast päeva kokku koormusega, mis ei tundugi üle jõu käiv. Kuid kestvast koormusest tekivad organismis muutused, mis tulevad ilmsiks küllaltki pika aja pärast.

Pideva istuva töö puhul on tegemist sundasendiga, kus kaela- ja seljalihased on sageli suure väsimuseni viiva pinge all. Selle tulemusena halveneb lihaste verevarustus ning algul tuntakse ebamugavustunnet ja väsimust ning hiljem juba valu.
Kui vilets valgustus sunnib ettepoole kummarduma, lisandub omakorda ülekoormus seljale ja kaelale. Kuna lülisamba nimmeosa istumisel kannab keha raskust, soodustab see omakorda tervisehädade teket. Nii võivad areneda ülekoormushaigused, mis avalduvad peamiselt närvisüsteemi, lihaste, luude ja liigeste häiretena, kõige sagedamini on sel puhul kaela- ja nimme-ristluuradikuliidid.
Pidev isteasendis töötamine soodustab jalgadel veenilaiendite teket, mis võib viia kroonilise veenipõletikuni. See omakorda võib kaasa tuua haavandid või ekseemi.

Soovitusi istuva töö tegijale
· Jälgi, et kehahoid ehk rüht oleks õige. Hea, kui see on omandatud juba lapseeas, kuid ka täiskasvanuna annab oma kehahoiu teadlik ning pidev jälgimine ja parandamine tulemusi.
· Laua taga istudes hoia selg sirge.
· Istme kõrgus peab olema reguleeritav, nii et nurk keha ja reie ning reie ja sääre vahel oleks suurem täisnurgast.
· Säti töötooli seljatugi õigesti, nii et säiliks lülisamba nimmenõgusus.
· Jalad olgu kindlalt toetatud põrandale või jalatoele.
· Väldi pidevat istumist. Lihaste töövõime taastumiseks on vaja küllaldase kestusega puhkepause, näiteks iga tunni järel 10 minutit. Puhkepausi ajal tasub liikuda või teha võimlemisharjutusi.
· Veenilaiendeid aitavad vältida elastsed tugisukad, -põlvikud või -sukkpüksid, mis toestavad veene väljastpoolt ning parandavad veenide verevarustust. Sellised sukad peavad olema täpselt parajad, st surve jalgadele peab olema tuntav, kuid mõõdukas.
· Liiguta jalgu aeg-ajalt pendlitaoliselt üles-alla - see soodustab vere liikumist veenidest südame poole.

Õige rüht
Oma rühti saab ise kontrollida peeglisse vaadates. Õige rühi puhul on
- pea otse
- lõuaots suunatud ette või pisut allapoole
- õlavööde nihutatud pisut taha ja alla, et vältida küürusolekut
- kõhulihased on pingul
- keharaskus jaotub võrdselt mõlemale jalale.
Hea rühi säilitamiseks tasub treeninguga tugevdada selja-, kõhu- ja turjalihaseid; kõndida sirge selja ja pinguldatud lihastega; joosta, ujuda, võimelda ja sõita jalgrattaga.
Kasuks on seegi, kui tööle minnes ja ka tulles käia kas või osa teest jalgsi.

Lõdvestusharjutusi
1. Istudes. Aseta kõverdatud käed risti pealaele, suru küünarnukid võimalikult taha ja hoia nii 5 sekundit. Siis lase pea (koos kätega) aegapidi allapoole ja hoia samuti umbes 5 sekundit. Korda harjutust.
2. Istudes. Rista käed kuklale ja tõsta küünarnukke vaheldumisi, samal ajal pead pöörates vaata ülemist küünarnukki.
3. Istudes. Haara parema käega üle pea kinni ja painuta pead ettevaatlikult paremale, hoides õlad paigal. Sama vasaku käega ja vasakule poole.
4. Seisa vabalt. Tõsta ja langeta õlgu - kõigepealt mõlemat õlga korraga, siis vaheldumisi.
5. Seejärel liiguta püsti seistes õlgu ette ja taha.
6. Lõpuks tee püsti seistes õlaringe ette ja taha.

Loe edasi Kodutohtrist!