| Maise
paradiisi valgus Üllar Ende “Ma kummardan elu, sest ta on alati täiuslik, isegi see elu, mida mul lapsepõlves elada tuli…” leiab vitraažikunstnik DOLORES HOFFMANN. Ainult õnnelik saatus sidus Dolores Hoffmanni oma ema sünnimaaga, kus tema meelest on kõige ilusam maise paradiisi valgus. Ning tal on olnud õnn seda valgust ise juurde luua. “Kui mulle teinekord kaasa tuntakse: “Oh sa vaeseke, sul oli nii raske lapsepõlv!”, siis ütlen vastu: “Aga ma ei tundnud seda,” lõikab Dolores Hoffmann nagu klaasinoaga läbi vaeslapse jõulujutu ilusa alguse. “Laps elab nagu elab. Jumaluke: linnud laulsid ümberringi, rohi kasvas… Me tahtsime kogu aeg süüa, nälg oli, aga süüa anda ei olnud. Mis teha! Külm oli. Läksime ahju juurde või surusime end üksteise vastu. Mänguasju ei olnud - me mängisime omavahel. Lastearst Adik Levin: "Kardan, et näen und" Tiiu Talvist Eks ole - sõna “haigla” seostub enamikule meist valgete kõlekülmade palatite, raudsete reformvoodite ja rohelisekirjude linadega. Külaskäik SA Tallinna Lastehaigla vastsündinute ja imikute osakonda, mis oktoobri keskpaiku ligi kolm kuud kestnud põhjalikust renoveerimisest täiesti uuenäolisena välja tuli, näitas aga, et haigla võib olla ka pisut teistsugune paik. Kuldne naerusuu tervitab Tallinna Lastehaigla kõige tillematele patsientidele mõeldud osakond, kus veel mõnusasti hõljub hiljuti lõppenud remondi hingus, võtab võõra vastu päikeseliselt kollase naerusuuga sinisel fuajeepõrandal. Ka mees tahab olla terve 40 küsimust ja vastust Ajakirjast Kotilääkäri refereerinud Viivi Variksaar Asjatundjad tuletavad meelde: tervise eest hoolitsemine pole üksnes naiselik tegevus, ka mehed peaksid arsti juurde tõttama, kui mõni haigussümptom ennast ilmutab. 1. Missugused tõved hakkavad meestele kergemini külge kui naistele? Mehed haigestuvad 6 korda rohkem südamepärgarteritõppe ja kopsuvähki, ka maohaavandeid, uneapnoed ja suguhaigusi põevad mehed rohkem, nende kehakaalgi kipub olema suurem. Mehed tarbivad 5 korda rohkem alkoholi kui vastassugupool ja see ei tee organismile sugugi head. Depressiooni ja masenduse all kannatavad mehed naistest vähem, kuid enesetappude arvu poolest on nad õrnemast soost tublisti ees. Kodutohtri südametuba Süda lööb, nagu ise sunnid Eha Laanepere Novembrinumbri südametoas kuulatasime südame rütmihäireid ja uurisime põhjusi, mispuhul süda hakkab lööma normist kiirema või aeglasema sagedusega. Et neid põhjusi on palju ja rütmihäired ise võivad ulatuda kergelt ja ohutult mööduvaist eluohtlikeni, jätkame samal teemal. Tavaliselt on südame vahelöögid, mida inimene tajub südame seiskumise või puperdamisena, ohutud ega vaja ravi. Näiteks tüsedatel inimestel ja rasedatel naistel võib vahelööke ette tulla kõhusisese rõhu tõusu tagajärjel. Kui inimene heidab täis kõhuga pikali, võib paisunud magu jätta liiga vähe ruumi diafragmale, mis on omakorda sunnitud survet avaldama südamele. Ruumikitsikus loomulikult häirib südant, oma ärritust väljendab ta vahelöökide ehk ekstrasüstolitega. Peale suhteliselt ohutute vahelöökide võib südames esineda ka ravi vajavat virvendus- ehk absoluutset arütmiat, mis võib raskemal juhul olla isegi eluohtlik. loe edasi Kodutohtrist... Küsi meilt Madal vererõhk Kogu aeg räägitakse kõrge vererõhu kahjulikkusest, aga kas peaks muretsema ka madala vererõhu pärast? Olen 30aastane naine, suhteliselt liikuv, töö on stressirohke ja närviline. Kuid õhtuti, kui koju jõuan, on vererõhu näitajad 93/73-88, 93/78-82, 91/76-86 jne. Sageli lähen jalgsi koju, kõnnin umbes tund aega. Vererõhu näitajad kipuvad kogu aeg olema madalapoolsed ja ülemine rõhk kipub ikka jääma alla 100. Peale selle olen kohutavalt uimane ja tahan väga palju magada - kas see kõik on omavahel seotud? Kui nädalavahetusel õnnestub 11-12 tundi magada, on rõhk umbes 112/78-70. Töönädala sees on vererõhk ka hommikuti pigem madal. loe edasi ajakirjast... Sinu laps: Elu täis murranguid Uks pauguga kinni Akadeemia Nord õppejõud psühholoog TOIVO NIIBERG Nii teismeline, vanem kui ka õpetaja annavad oma tegudele hinnangu, mis langevad kahjuks harva kokku. Et teismeline teinekord ukse pauguga kinni lööb, juhtub paremateski peredes ning seda tuleb võtta kui teismeea kriisi loomulikku osa. Kuna inimene on suurema osa oma eksistentsist elanud ainult 25-30aastaseks, siis pole ime, et 12-15aastaselt käivitab loodus temas võõrandumisprotsessi: laps püüab kerge südame ning suuremate piinadeta oma vanematest vabaneda ja iseseisvuda. Juba aastatuhandeid pidi 12aastane “mees” minema sõtta ja peaaegu sama vana “naine” sünnitama esimese lapse. Enamik lapsi ei näinudki täiskasvanuks saades oma vanemaid, sest haigused ning taplused võtsid pidevalt oma osa. loe edasi ajakirjast... |
peidus terve apteek
Lastearst Adik Levini
Dolores Hoffmann
märksõnastik 2002
|
Tervislik toit |