Palju pühi!

Haiguste parandamist toimetab looduse vägi, kelleta arst midagi ei võiks teha. Osav arstimine peab looduse väele abiliseks astuma ja haiguse läbi teelt eksinud toimetusi seadusliku korrale tagasi juhtima. Looduse vägi on meister ja arst tema sulane, kes igas tükis meistri käsku peab täitma. Tahab arst haigele appi minna, siis peab tema tähele panema, mil viisil looduse parandamise vägi viga tahab parandada ja selsamal sammul astuma. Mõni võiks küsida, mispärast peame arsti abi otsima, kui looduse vägi haigust parandab? Meie otsime arsti nõuu, et raske haigele kas valu kergitust ehk ähvardava häda-ohule ärakeeldust püüame teha. Mõlemad tööd on osaval arstil võimalikud.
Haiguse tundmine on esimene ja ülem asi, kelleta arst vigadust mitte ei või parandada.

Paar pilguheidet selja taha
HARRI JÄNES

Dr HARRI JÄNES on Kodutohtri lugejale tuntud ajakirja esimesest numbrist peale: algul toimetuse kolleegiumi liige, 1991. aastast peatoimetaja asetäitja, 1993-1998 peatoimetaja, siis konsultant ja 1999. aasta kevadest vabakutseline autor. Tema tuumakaid ja koolmeisterlikult täpseid kirjatöid olete saanud lugeda Kodutohtri algusest tänini.
Palusime Harri Jänesel kirja pannad mõned seigad Kodutohtri sünni- ja eluloost.
Kodutohter sündis äreval ajal, kui õhus oli tunda küpse sotsialismi põhjakõrbemise lõhna. Ettevõtlikud naised ja mehed asutasid kooperatiive ja hakkasid vahvleid küpsetama või suhkruvatti tegema. Kõike seda kutsuti uutmiseks.

Õnn kogub õnne
Akadeemia Nord õppejõud psühholoog TOIVO NIIBERG

Rahvatarkus ütleb: igaüks on oma õnne sepp. Kas see ikka peab alati paika? Selgub, et ka õnnesärk peab meil olema ihu ligi.
Pealiskaudsel vaatlemisel näib, et õnn sõltub väga palju juhustest. Eks viita sellele ka muistsete roomlaste Fortuna-kujutlus: õnnejumalanna lendab ringi tiivulisel rattal ja - vaevalt jõuab keegi teda puudutada, kui juba läinud ta ongi! Teisalt teame, et ühele inimesele on õnneks vaja väga palju, teisele aga väga vähe: poolhallitanud leivakannika nägemine prügikastis teeb näljasele kodutule rõõmu, kuid seda näriva heidiku kaemine ajab miljonäril mitmeks päevaks söögiisu ära.

Omal jõul
Jaanika puudutused
Helina Piip (Kodukolle)

Jaanika sõstrakarva silmad jäid pimedaks seitse aastat tagasi ühel aprillipäeval. Kaks kuud enne ta 30. sünnipäeva. Palusin Jaanikal rääkida kohanemisest ja sellest, mida ta nüüd näeb.
JAANIKA GROSS: Diabeediga kaasnev nägemislangus ei ole nagu lühinägelikkus, et paned järjest kangemad prillid ette ja näed ikka. See algab teistmoodi. Pilt hakkab virvendama või näed kõike kui mosaiiki. See ei pruugi lõppeda pimedusega, aga minul lisandus veel teine diagnoos... 1996. aprillis jäin pimedaks. Päevapealt, kaks kuud enne oma 30. sünnipäeva.

loe edasi Kodutohtrist...

Eneseabi
Keha annab märku
Välisajakirjandusest refereerinud Viivi Variksaar

Organism annab kõigepealt inimesele endale märku, millal oleks aeg arsti juurde minna saamaks aru, kas tegemist on kerge ja iseenesest mööduva hädaga või on kallal tõsine tõbi. Alljärgnevalt mõned vihjed, millise sümptomi korral ei tasu paanikasse sattuda ega mõelda kohe kõige hullemale, vaid käia arsti juures asja uurimas.
Lõunaks väsinud
Vaimne ja füüsiline jaks kipub lõppema juba õhtupoolikul, enamasti kella 15 ja 17 vahel. Selle põhjus võib peituda unerütmis, mille on paika pannud bioloogiline kell.. Kui aga öösel on magatud piisavalt kaua, võivad süüdi olla unehäired, mistõttu ei saa ennast välja puhata.

loe edasi ajakirjast...

Ravi
Norskame endale tõved külge
ÜLLAR ENDE

"Mida teha norskava mehega, kes magab kõrval?" küsib Kodutohtri lugeja Pärnumaalt. Muidugi on kõige lihtsam unesegaja teise tuppa kupatada.
Sageli on asi tõsisem: norskamine võib märku anda tõsisest unehäirest, mida on tarvis uurida ja ravida.
Kui inimene hommikuni lambaid loeb või aina end voodist püsti ajab, siis teab ta ise, et ei maga hästi. Norskav "nagu kott" aga ei teagi, et ta aju magades tihti üles ärkab. Uneseiskused ehk uneapnoed peilib välja unemasin uneuuringukeskuses.
Miks me norskame, mida kurja see teeb ja mida saab ette võtta, seda selgitavad

loe edasi ajakirjast...

Masseerija Jaanika Gross kinnitab, et puudutuste mälu on kõige püsivam















Uneuuringud nõuavad põhjalikkust, et nende najal tervist diagnoosida
















Geobioloog Rein Weber vastab lugejate küsimustele energiaväljadest















Punapeet toob hea jume palgele ja annab jõudu kehale