Paar pilguheidet selja taha
Dr HARRI JÄNES on Kodutohtri lugejale tuntud ajakirja esimesest numbrist
peale: algul toimetuse kolleegiumi liige, 1991. aastast peatoimetaja asetäitja,
1993-1998 peatoimetaja, siis konsultant ja 1999. aasta kevadest vabakutseline
autor. Tema tuumakaid ja koolmeisterlikult täpseid kirjatöid olete
saanud lugeda Kodutohtri algusest tänini.
Palusime Harri Jänesel kirja pannad mõned seigad Kodutohtri sünni-
ja eluloost.
HARRI JÄNES
Kodutohter sündis äreval ajal, kui õhus oli tunda küpse sotsialismi põhjakõrbemise lõhna. Ettevõtlikud naised ja mehed asutasid kooperatiive ja hakkasid vahvleid küpsetama või suhkruvatti tegema. Kõike seda kutsuti uutmiseks. Loodi ka kirjastuskooperatiiv Kupar. 1988. aasta sügisel rääkis tollase Vabariikliku Sanitaarhariduse Maja peaarst Maano Kivilo, et temal ja tuntud raadioajakirjanikul Silvia Markusel mõlgub mõttes asutada kooperatiiv rahvaliku terviseajakirja väljaandmiseks. Ja nad tegid selle ära! Just enne jõule 1988. aastal tuli müügile Kodutohtri esimene number.
Kodutohtri esimene number oli väikesekaustaline, kehval hallikal paberil,
masinakirjas, rotaprindil paljundatud väljaanne. Kaanel oli kaksiknumber
1-2, sest võimud lubasid avaldada ainult kuni 16leheküljelise trükise
infolehe nime all. Niisiis kaks infolehte korraga. Järgmisel aastal ilmus
24 numbrit kahekaupa kokkupandult, tegelikult 12 vihikut Kodutohtrit. Täiesti
tobe nõudmine, kuid ajastule tüüpiline asjade käik.
Esimest Kodutohtrit trükiti 5000 eksemplari. Need läksid nagu soojad
saiad. Kohe tuli välja anda kordustrükk. Mis see tollal muud oli kui
teadmisjanu. Ligi pool sajandit oli ju siinmail elatud ilma eestikeelse rahvaliku
terviseajakirjata. Kolm aastat hiljem, 1991, oli Kodutohtri trükiarv kasvanud
25 000-ni. See oli kahtlemata edu!
Ajakirjade, ka terviseajakirjade kirjastamine on üks oluline kultuuriilming.
Esimene eestikeelne ajakiri "Lühhike öppetus mis sees monned
head rohhud täeda antakse
" oli terviseajakiri, mis ilmus aastail
1766-1767 Põltsamaal. Seejärel tuli pikk vaheaeg. Aastail 1903-1944
anti välja kuukirja Tervis (1941. aastal kuus numbrit Rahva Tervishoiu
nime all). Ja jälle pikk paus...
Tallinnas ilmus 1958. aastast alates arstiteaduslik Nõukogude Eesti Tervishoid,
kuus numbrit aastas. Eesti NSV sanitaarharidustöövõrgu reorganiseerimisel
1965. aastal kavandati ajakirja Tervis väljaandmist nendel kuudel, kui
arstide ajakirja ei ilmunud. Mõninga tõuke andis tõsiasi,
et Lätis ilmus populaarteaduslik Veseliba (Tervis). See tegi kadedaks.
Kuid lätlastel ei õnnestunud asutada arstidele mõeldud ajakirja.
Nõukogude Eesti Tervishoiu toimetust täiendati mitme inimesega.
Tervise esimese numbri makett tehti valmis, kolme järgmise lood ja pildid
koguti kokku, kuid ilmumisluba ei õnnestunud Moskva võimudelt
saada. Eestikeelset terviseajakirja ei sündinud. Ametlik põhjus:
trükibaasi ülekoormatus ja paberi defitsiitsus. Pealegi - Moskvas
ju ilmub Zdorovje (Tervis). Tänu taevale, ajad muutusid.
Raske periood oli Kodutohtrile 1992. aasta, kui südasuvel tuli jälle käibele Eesti kroon. Poliitilised kemplemised ja majanduse allakäik pani koorma kõigi õlgadele. Paberivarude kahanemine tegi muret paljudele toimetustele, ka Kodutohtri väikesele perele. Märtsikuust kuni aasta lõpuni tuli ilmumissagedust vähendada poole võrra ja piirduda ühe ajakirjanumbriga kahe kuu kohta. Kõigele vaatamata jäid paljud kaastöölised ja kirjutiste autorid Kodutohtrile truuks. Raugematu oli Silvia Markuse optimism: peame vastu, küll olud paranevad! Järgmisel aastal paranesidki.
Igal ajastul on oma moehaigused, mille põdemine võib olla koguni
prestiizne, sest see annab tuttavate ringis vestlusainet. Veelgi rohkem mõjutab
mood rahvalike ravivõtete, uskumuste ja veendumuste levikut, mis nii
mõnigi kord ei tugine tõestuspõhisele meditsiinile.
Kui Kodutohter hakkas ilmuma, siis olid avalikkuse silmis suureks probleemiks
taimsetes toiduainetes leiduvad nitraadid, samal ajal propageeriti laialdaselt
taimetoitlust. Erilise tähelepanu osaliseks said nisuidud. Naissoo esindajate
murelapseks oli tselluliit ehk apelsinikoorenahk. Kõikjal kõneldi
ka magnettormidest, mille ootamine muutus mõne inimese elu sisuks. Erilist
põnevust tekitasid teleravitähe Anatoli Kapirovski esinemised,
mis näitasid, kui tugevalt oli nõukogude inimeses arendatud omadus
elada võõra mõistuse varal, tundmata vajadust oma peaga
mõelda! Mõistetavalt ei saanud Kodutohter nendest teemadest mööda
hiilida.
Kohe algusest peale võttis Kodutohter käsile perekonna planeerimise
võimalused. Põhjust oli rohkem kui küllalt: 1987. aastal
tuli Eestis 100 sünnituse kohta 138 aborti. Nüüdseks on need
arvud enam-vähem võrdsustunud. Soovimatu raseduse vältimise
võimaluste tutvustamiselt jõudis toimetus kiiresti muude, nii
naiste kui meeste seksimurede juurde. Need olid tõsised kõnelused
lugejatega.
Loe edasi ajakirjast!