Sooja suppi, mõtelge!
Kadri Palk

Kui Milvi Aaslaid läks üht haigeks jäänud koguduse liiget vaatama, ei suutnud ta nähtut unustada. See oli kodutu mees, kes oli hiljuti Oleviste koguduse liikmeks saanud.
Tingimused, milles Akadeemia tee varjupaika toodud raskelt haiged kodutud pidid hakkama saama, olid kohutavad. Neid sisuliselt ei olnudki. Paljud külmal kivipõrand, ei ravimeid, voodipesu, ega ka põetajaid. Koduta jäänud pidid ootama - kas tervenemist või pääsu igavikuradadele. Paljud neist eelistanuks viimast. Milvi hakkas otsima tekke, madratseid ja… inimesi, kes hooliks. See oli kuus aastat tagasi.

Vererõhk kõigub - mis viga?
Selgitab Eha Laanepere

Vererõhk pole muutumatuna püsiv suurus, vaid kõigub isegi noortel ja täiesti tervetel inimestel, eakatest ja haigetest rääkimata.
Ida-Tallinna Keskhaigla Südametervisekeskuse kardioloog Helgi Jaagus ütleb, et tänu ööpäevaste vererõhumonitoride võidukäigule on selgeks saanud: vererõhk peabki olema öösiti madalam ja päeviti kõrgem. Loomulikult kõigub vererõhk ka päeval. On suur vahe, kas mõõta vererõhku ajal, kui inimene istub rahulikult tugitoolis või kui ta on parasjagu keset liiklusmöllu autoroolis. Ka tülid, vastutusrikkad esinemised jm pingelised olukorrad võivad vererõhu vägagi kõrgeks ajada. Füüsilise koormuse korral tõuseb vererõhk paralleelselt pulsisagedusega, et korvata suurenenud hapnikuvajadust.

Sinu aeg on sinu hoida
Akadeemia Nord õppejõud psühholoog TOIVO NIIBERG

"Aeg on raha," on nüüd moes öelda. Tegelikult on aeg rahast veel väärtuslikumgi, kui suudad olla oma aja peremees.
Mida noorem on inimene, seda aeglasemalt kulgeb aeg. Uurimused on näidanud, et lapse aeg kulgeb sellepärast aeglasemalt, et ta elab tänases päevas, mõtlemata homsele ja nutmata taga eilset. Lapsel on alati oma päevas või lähitulevikus midagi oodata või loota: kui midagi kannatamatult oodata, kaob ka aeg pikkamisi. Täiskasvanuna millestki haaratud olles (sageli ei tea isegi, millest) kaob aeg lausa lennates. Aga küllap kõik on tundnud ka seda, kuidas aeg lõputult venib, näiteks siis, kui peate mõnes ametiasutuses või arsti juures asjatult kaua ootama.

Mis on mis
Selgitab HARRI JÄNES

DNA
Elu Maal on seotud paljude erisuguste molekulidega. Keerdtreppi meenutava kujuga deoksüribonukleiinhappe (varasem nimetus desoksüribonukleiinhape) molekuli on nimetatud elu peamolekuliks, sest ta sisaldab ja annab edasi pärilikku ehk geneetilist informatsiooni, mis määrab organismi ehituse ja talitluse. DNA (lühend ingliskeelsest nimetusest deoxyribonucleic acid) on pärilikkusaineks kõigis organismides ja osal viirustest. DNA kuulub inimese keharaku tuumas paikneva 46 kromosoomi koostisse. Väike osa DNAst asub väljaspool tuuma - raku energiavahetuse eest vastutavas organellis mitokonder. Kui kõik ühe raku DNA molekulid järjestikku ühendada, moodustub üle 1,5 meetri pikkune ahel, mille läbimõõt on 20 kümnemiljardikku meetrit ja kaal 7,3 pikogrammi.

loe edasi Kodutohtrist...

Silmaring
Vanad vigurid mehelesaamiseks ja lasteõnne tagamiseks
Piret Õunapuu

Tänapäeval on ilmselt võimatu teada saada, millised olid need mõtted ja tunded, mis panid meie esivanemaid põlvkondi tagasi pulmi pidama. Oli see eeskätt armastus ja soov, et meid saaks rohkem, või oli see endastmõistetav kohusetunne, et elu peab edasi minema ja töö tahab tegemist. Vastust saab otsida... ka Eesti Rahva Muuseumist.
Hõbeda abil mehele
Vanu pulmakombeid tuntakse tänapäevalgi ning ka pulmi peetakse vanade tavade järgi. Tuntud on nii kosjaskäimine kui ka pruudirööv. Peigmehel oli mure, kas kosjad ikka vastu võetakse või kuidas pruudilt jah-sõna kätte saada. Kuid mäletatakse ka teist poolt - muret, et kosilane ikka tuleks!

loe edasi ajakirjast...

Huvitav teada
Maitse asi
HARRI JÄNES

Meeleelundid on iselaadsed valvurid, kes peavad organismi peastaapi hoiatama ohtude eest. Maitsmiselundi ülesanne on seista vahipostina sissepääsul, mille kaudu keha võtab vastu toitu ja jooki. Maitset proovitakse keelega. Keele pealmist pinda katva limaskesta näsades varjuvad maitsmispungad, millesse koondunud meele- ehk tunderakud võtavad vastu keemilisi maitseärritusi. 10 000 maitsmispunga
Maitsmisrakkude asetus tünnikujulises maitsmispungas meenutab mugulsibula siseehitust, mistõttu kõneldakse ka maitsmissibulatest. Kokku on neid 10 000 - enamik paikneb keelel, väiksem osa suulael, kõripealisel ja neelu tagumisel seinal. Maitsmispungad avanevad limaskestale maitsmispoorina, mille juures meelerakud lõpevad peene jätkena.

KEEL tunneb nelja põhimaitset, maitseid aga on lõputult.













Kalkunifilee filotainas on pidulik ja tervislik
















Kadakamarjad ravivad ja sobivad maitseks















Täisterajahust küpsetisi tasub teha