Psühholoogi nõu
Sinu aeg on sinu hoida
Akadeemia Nord õppejõud psühholoog TOIVO NIIBERG

"Aeg on raha," on nüüd moes öelda. Tegelikult on aeg rahast veel väärtuslikumgi, kui suudad olla oma aja peremees. Mida noorem on inimene, seda aeglasemalt kulgeb aeg. Uurimused on näidanud, et lapse aeg kulgeb sellepärast aeglasemalt, et ta elab tänases päevas, mõtlemata homsele ja nutmata taga eilset. Lapsel on alati oma päevas või lähitulevikus midagi oodata või loota: kui midagi kannatamatult oodata, kaob ka aeg pikkamisi.
Täiskasvanuna millestki haaratud olles (sageli ei tea isegi, millest) kaob aeg lausa lennates. Aga küllap kõik on tundnud ka seda, kuidas aeg lõputult venib, näiteks siis, kui peate mõnes ametiasutuses või arsti juures asjatult kaua ootama. Et paljudele inimestele on aeg väärtuslik vara, siis loomulikult tekib pahameel viivitust tekitava asutuse või isiku vastu.

Noor peab elama mitu aastat korraga
Aeg sisaldab endas mineviku ja oleviku kõrval ka tulevikku. Minevik võib mõjutada olevikku ja olevik omakorda tulevikku. Kuigi tulevik meie tänast olemist mõjutada ei saa, peab tulevikukujutlus siiski meie mõtetes olema.
Mind häirib väga, kui mõni tipp-poliitik või tuntud inimene meedias või õpetaja koolis propageerib motot: "Elada üks päev korraga". Tundub, et tegemist on pigem haigele ühiskonnale omase loosungiga. Eriti raskeid tagajärgi võib see tuua noortele inimestele. Samas ei ela kindlasti ükski tippsportlane, estraaditäht ja mõni teine noorte iidol ju ise kindlasti ühte päeva korraga, sest võistluste ja kontsertide graafikud on juba pikemaks ajaks planeeritud. Ometi, esinedes noorte ees või ajakirjanduses rõhutavad nad sageli seda "päev korraga elamist".
Arvan, et noor inimene peaks elama vähemalt mitu aastat korraga: õppima minevikust seda taga nutmata ja pöörduma lootuses tulevikku (peab ju parem saama!), elades ühtlasi tänases päevas. Üks päev korraga elamine võtab ära vastutuse tuleviku ees ja halvab ka igasuguse tegude analüüsi võime ning tahtmise vigadest õppida. Selle tulemuseks on sageli elupõletamine. Samas võib kinnistuda ka põhimõte: "Pärast mind tulgu või veeuputus".

Kindel eesmärk hoiab aega kokku
Iga inimene tunnetab ja väärtustab aega isemoodi. Kõige raskem ongi välja kujundada oma ajafilosoofia, mis on üks täiskasvanuks saamise peamisi tunnuseid. See tähendab püstitada peaeesmärgid ja nende järgi käia.
Kõige konfliktsem on inimene nii iseenda kui teistega siis, kui ta on oma elu üles ehitanud valedele võimetele ja kõrvaliste soovitustele. Niisugune inimene elab kogu elu võõras ajas. Sellepärast on vaja oma tegevusele seada selged, endale mõistetavad eesmärgid ja analüüsida kõike ainult nendest lähtuvalt - nii eksib inimene vähem ja eksimuste parandamiseks pole tarvis raisata niigi kallist aega. Eksimused eesmärgistatud tegevuses on pigem õpetlikud ja aitavad elus edasi. Sogases vees eesmärgitu rahmamine võib aga sageli inimese elumerre uputada, sest ei jäägi aega oma vigu parandada ega nendest õppida.

Ööpäev on kõigile ühepikkune
Kindlasti on sinugi tutvuskonnas hulk inimesi, kes suudavad edukalt töötada, puhata ja olla armastatud pereliikmed. Nad leiavad ka kõige kiiremal ajal aega oma hobideks ning ühiskondlikuks tegevuseks. Sageli vaadatakse neid inimliku kadedusega.
Küllap tunned ka neid, kes hommikust õhtuni soiuvad, unelevad, hädaldavad ja kurdavad väsimust ega jõua isegi korralikult välja magada, rääkimata viljakast õppimisest või tööst. Uurimused näitavad, et niisugustel inimestel polnud lapsepõlves sageli kindlaid kohustusi ega pidanud nad korrapäraselt täitma mingeid ülesandeid. Ja hiljem polegi selleks tahet või oskusi.
Mitte kunagi pole hilja maha jätta enesehaletsemine ning teiste süüdistamine ja väärtustada enda jaoks ajakulg - alustada ühest päevast ja selle planeerimisest.
Kuna suurem osa inimesi on osaliselt või täielikult sangviinikud, siis on tähtis teadmine, et korraga peabki mitu tegevust käsil olema. Kui üks tegevus üle viskab, võta teine käsile, kuid vaata, et midagi ei jääks lõpetamata. Just poolikud probleemid, suhted, lahendamata konfliktid ning lõpetamata õpingud, tööd ja tegemised ongi need, mis takistavad pingevabalt tulevikku vaatamast. Elu põhitõde on ikka see: mida rohkem teed, seda rohkem jõuad.
Kavanda homset, kuid ela tänases. Alusta tööpäeva olulistest asjadest. Sageli tundub, et teha on väga palju. Uuringud näitavad, et sageli ligi 70% planeeritust on teise või kolmandajärguline ja selle lihtsalt tegemata jätmine pigem säästab sind.

Oma lähedastele oled asendamatu
Aega kavandades pea silmas, et esmalt oled sa asendamatu oma lähedastele. Aeg, mis sul kulub isikliku aja arvelt lastega heade suhete hoidmiseks ja soojendamiseks, on tegelikult võidetud aeg - see on ju vääristatud tulevasse põlvkonda.
Kuluta aega ka iseendale, oma ihu ja hinge harimisele, sest sa oled ju seda väärt - õpi lõdvestuma ja puhkama.
Söögi ja une arvelt aja kokkuhoid on rumal ajaraiskamine, sest looduse poolt olevat meile antud 130 eluaastat ja me ei tohiks neid teadlikult vähenda. Viimasel ajal avaldatud geeniuuringutest on selgunud, et inimese süda võiks vastu pidada isegi 200 aastat.
Mis siis meie elamisaega lühendab?
· Kõva pohmell vähendavat eluiga kolm nädalat
· vihastamine paar nädalat
· kerge viirushaiguse põdemine ühe kuu
· püsiv kadedus ning vaenamine isegi mitu kuud.
Rääkimata liigsöömisest ning magamatusest.
Valik on sinu.

Test

Kas oskad oma ajaga korralikult ümber käia

1. Kas sul on elus peaeesmärk, mille poole püüdled?

A. Jah on.
B. Kas mingit eesmärki ongi vaja? Elu on ju nii muutlik!
C. Mul on peaeesmärk ja ma kulutan oma aja selle saavutamiseks.
D. Eesmärgid mul on, ent mu igapäevane tegevus aitab vähe kaasa nende saavutamiseks.

2. Kas koostad nädala tegevuskava, kasutades selleks eraldi päevikut-märkmikku või elektroonilist mälu?

A. Jah.
B. Ei.
C. Ma ei saa öelda "jah" ega "ei", sest põhilised toimingud pean meeles, kuid päevaplaan on mul kas mälus või juhuslikul paberilehel.
D. Proovisin plaani koostada, kasutades selleks kalenderpäevikut, aga taipasin peagi, et sellest pole mingit tulu.
E. Plaani koostamine on vaid korraarmastuse mängimine.

3. Kas analüüsid möödunud nädala või päeva jooksul tegemata jäetut?

A. Ainult juhul, kui märkan oma süüd, laiskust või lohakust.
B. Analüüsin, olenemata otsestest või kaudsetest põhjustest.
C. Praegu on niigi paljud iseendaga ja teistega pahuksis ning üleväsinud. Milleks veel ise oma tegematajätmisi arvustada?
D. Lähtun põhimõttest: mis täna tehtud, on hästi; mis tegemata, selle teen ehk teinekord ära.

4. Kas leiad aega vähemalt mõni kord nädalas tegelda oma lemmikharrastusega, käia korrapäraselt mõnes treeningus või lihtsalt sõpradega vestelda?

A. Ei, leian, et minu töö (või õpingud) on praegu tähtsamad kui eraelu.
B. Mulle ei jäägi vaba aega, pigem kummitab mind ajapuudus.
C. Jah, leian selleks piisavalt aega.
D. Kuidas kunagi. On ka perioode, kus mul ei ole enda jaoks küllalt aega.
E. Elu ei ole tsirkus, vaid eneseteostus töö kaudu.

5. Kuidas sa paigutad esemeid, mida sageli kasutad?

A. Iga asi on seal, kus juhtub.
B. Lähtun põhimõttest: iga asi olgu omal kohal.
C. Hooti loon korra majja. Seejärel panen asjad kuidas juhtub, et mitte koormata mälu paigutamismuredega. Mõne aja möödudes löön jälle korra majja jne.
D. Arvan, et see küsimus ei puuduta aja kokkuhoidu.

6. Kas suudad päeva lõpul öelda, kuhu, kui palju ja mis põhjusel on aega asjatult kaduma läinud?

A. Oskan, aga üldjoontes.
B. Oskan viidata üksnes kohale, kuhu aeg asjatult kadus.
C. Kui kaotsiläinud aeg oleks raha, küll siis loeks teda.
D. Tean alati hästi, kus, kui palju ja miks aega asjatult raiskasin.
E. Peale sell, et tean, püüan ka tulevikus midagi ette võtta, et aeg asjatult ei kuluks.

7. Mida teed, kui koosolekul või nõupidamisel aeg tulutult tuulde lendab?

A. Soovitad arutluses olevale küsimusele rohkem tähelepanu pöörata.
B. Mis parata: igal koosolekul on oma tuum ja loba. Püüan ühte teisest eraldada ja vastavalt sellele, kas aktiivsemalt kuulata või ennast lõdvaks lasta.
C. Sukeldun "olematusesse".
E. Tegelen muude asjadega, mis on ettenägelikult kaasa võetud.

8. Kui sageli leiad aega oma lähedaste, pereliikmete jaoks?

A. Elan üksi ega vaja suurt kedagi.
B. Tunnike iga päev.
C. Mõni tund nädalas.
D. Vähemalt ühe päeva nädalas püüan veeta pere ringis.
E. Arvan, et igal pereliikmel on endagagi tegemist.

9. Kas püüad kasutada iga minutit vajaliku tegemiseks?

A. Püüan küll, kuid alati see mul ei õnnestu just isiklikel põhjustel (halb tuju, väsimus, lihtsalt ei viitsi jne.)
B. Ei püüa, sest see on loll, kes rabab.
C. Milleks püüda, kui aeg on niikuinii tabamatu!
D. Püüan ja proovin iga hinna eest teha.

10. Mitu tegevust on sul tavaliselt korraga käsil ja millal sa need lõpetad?

A. Teen ikka ühe asja korraga ja korralikult.
B. Ei suuda sageli ühtegi asja lõpuni viia.
C. Teen mitut asja korraga ja suudan need varem või hiljem enam-vähem edukalt lõpetada.
D. Teen mitut asja korraga ja mõni jääbki lõpetamata.

11. Kui täpselt sa kohtumistele või muudele üritustele jõuad?

A. Hilinen 5-7 minutit.
B. Tulen täpselt ürituse alguseks või isegi veidi varem.
C. Tavaliselt hilinen süümepiinata üsna palju.
D. Alatasa hilinen, ehkki püüan tulla õigeks ajaks või pisut varem.
E. Kui saaks vastava õpiku, siis õpiksin mitte hilinema.

12. Kui tähtsaks pead ülesande või palve tähtaegset täitmist?

A. Arvan, et see on minu olulisimaid omadusi.
B. Tark on see, kes ei torma. Järsku ei olnudki vaja ülesannet täita?!
C. Eelistan vähem targutada tähtaja üle, ent täidan ülesande õigeks ajaks.
D. Mida rohkem teed, seda rohkem sulle kaela määritakse.

13. Oletame, et lubasid kellelegi midagi teha või kedagi aidata. Kahjuks muutusid asjaolud sulle raskemaks. Kuidas käitud nüüd?

A. Teatan teisele poolele, et olukord on muutunud ja lubatut pole võimalik täita.
B. Teatan teisele poolele olukorra muutusest, kuid samas ütlen, et ei tasu veel lootust kaotada.
C. Püüan lubatut täita. Kui täidan, on hästi, ei täida, pole ka midagi lahti, kuna jätan haruharva lubadused täitmata.
D. Ei teata midagi, sest täidan alati lubatu.

Punktiarvestus

Nüüd vaata, mitu punkti iga vastus andis, ja liida need kokku.

A B C D E

1. 4 0 6 2
2. 6 0 3 0
3. 4 6 0 0
4. 0 0 6 3 0
5. 0 6 0 0
6. 2 1 0 4 6
7. 3 0 0 6
8. 0 4 2 6 0
9. 3 0 0 6
10. 2 0 6 4
11. 4 6 0 0 0
12. 3 0 6 0
13. 2 0 0 6

72-78 punkti
Sa suudad oma ajaga korralikult ümber käia, aga ära jää loorberitele puhkama. Alati annab aega veelgi rohkem hinnata ja hetki väärtustada.

63-71 punkti
Vahel tabab sind hirmus ajapuudus ja vahel jälle jõudeaeg. Vaata, et selline ebapüsivus ei hakka sind kurnama ja sinu suhteid teistega halvendama.

Alla 63 punkti
Mida vähem punkte said, seda suurem on su ajahäda. Nii hakkad iga päevaga üha rohkem unustama, muutud korratumaks, närvilisemaks ja varsti iseendalegi vastikuks. Proovi analüüsida, kuhu see aeg siis kaob, ja õpi seadma eesmärke. Juba kohe täna.

Loe edasi Kodutohtrist!