Tugeva tervise koolmeister
ÜLLAR ENDE
"Vaev on vanaks saada, aga hea on vana olla," on luuletanud August Sang. "Muidugi, kui tervist on - siis võib igas eas hea olla," ütleb HARRI JÄNES, kellele see novembrikuu tähendab ka ümmargust sünnipäeva.
Igal kolmapäeval on Harri Jänesel Kodutohtri-päev. Siis astub ta toimetusse, lood ja lugejate küsimuste vastused kotis, ning iga kord kaasas isesugune šokolaad.
Juubelijuttu puhuma aga läheme hoopis rämpstoitlasse, kus ninaesiseks on burger, krõbekartulid ja kokakoola.
"Ega siis kogu aeg saa spartalikult elada," leiab Harri Jänes. Lapselapse pealekäimisel on tema kui muidu mõistlik toituja varemgi burgereid maitsmas käinud.
Oleme siin kõige vanemad, nii-öelda sihtrühmavälised elemendid.
Planeeris enda saledaks
Eha Laanepere
Anneli Joonas on noor, haritud ja sportlik pereema, kellele kehakaal pole iial olnud probleem. Ometi otsustas ta 10 kilo kaalust alla võtta - et olla ideaalses vormis kolmanda lapse ilmaletoomiseks.
Koolitusjuht ja firmaomanik Anneli Joonas (41) on sihikindel naine. Kahe aasta eest planeeris ta oma kolmanda lapse sünniajaks 2005. aasta sügise. Selleks ajaks on firma suvised koolitused tehtud ja edasi saaks tööasju ajada kodus pesamuna kõrvalt. Ja vähe sellest - Anneli otsustas ära ka selle, et enne oma plaani elluviimist peab ta saavutama keskkooliaegse kaalu.
Anneli on pikk tugeva kondiga naine, pärast teise lapse sündi oli aga ta kehale tekkinud üsna emmelik pehmus. Nagu paljud naised, unistas temagi sellest, et olla natuke kergem - nii 5 kuni 8 kilo võrra. Juba sellepärast, et oleks parem enesetunne ja et riietevalik oleks suurem.
Tüütust õlavalust lahti
Eha Laanepere
Õlavaludel on erinevaid põhjusi. Nooremas eas on need tingitud enamasti valest tehnikast mõne spordiala harrastamisel, keskeas hakkab juba tasapisi tunda andma liigeste kulumine. Mis aitab ja leevendab, selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla ortopeed ELDUR ANNUS.
Kõige sagedasem õlavalude põhjus on liiteline liigesekapslipõletik, mida on tihti kesk- ja vanemas eas naisterahvastel. Põletik jätab endast liigesekapslisse järele liited. Need ei luba õlga enam tavalisel kombel liigutada ja iga liigutus teeb piina. Kui tüütu õlavalu ei lase haige õla peal magada, võivad ööd mööduda väherdes ja mugavamat asendit otsides. "Öösiti ongi lihasvalud hullemad kui päeval," selgitab dr Annus. "Lihased pole aktiivsed, õlg nagu vajub ära ja siis tekivad seal pinged. Liiati tajub inimene öösiti valusid teravamalt kui päeval, sest muud ärritajad puuduvad ja haige koht hakkab domineerima." Päeval on meeled tegevuses saja muu asjaga ja valutav koht ei tule alati meeldegi.
Ravi
Liikudes liikuma
Kirja pannud ÜLLAR ENDE
Kodutohtri lugejate küsimustele närvikahjustuste taastusravist vastab Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsiooni Keskuse neuroloog-taastusarst VAIKE KABEL.
Rõhutades ennekõike: : "Aktiivne taastusravi on olulisem kui passiivne. Mitte et keegi minuga midagi teeb, vaid: ma pean ise tegema. Varvas ei hakka mudides liikuma, tulemust on oodata siis, kui sa püüad seda ise liigutada.
Millest oleneb paranemine närvikahjustuse puhul? Miks mõnel närvid taastuvad paremini kui teisel? Kas siin on määrav ka vanus?
Progresseeruv närvihaigus lihtsalt süveneb ega hakkagi paranema. Ravil ja taastusravil võib sel juhul olla toetav ja seisundit säilitav ülesanne. Muudel puhkudel aga oleneb paranemine sellest, kui suur on närvikahjustus pea- või seljaajus; milline osa ajust on kahjustatud ja kui kiiresti algab ravi ja funktsiooni taastumine.
Samuti oleneb taastumine inimese üldisest füüsilisest seisundist, muudest kõrvalhaigustest ning riskiteguritest. Oluline on ka inimese vaimne seisund - kas ta on taastusravis koostööaldis või mitte; kas ta hakkab kaasa tegema, et oma halvatusega toime tulla.
loe edasi Kodutohtrist...
Kodutohtri südametuba
Noored südamed
Eha Laanepere
Noor inimene märgib tavamõistes tervet inimest. Paraku - järjest sagenevad noorte südamehaigused, mis aga arstide vaateväljast kõrvale jäävad.
Kui sünnihetkeks ei jõua siseelundid korralikult välja kujuneda, võib vastsündinul olla kerge kahin südames või mingeid muid probleeme. Kui kaasasündinud defektid ise välja ei kasva, siis tegelevad probleemiga lastearstid - olenevalt haiguse raskusastmest patsiendi 14.-16. eluaastani.
Kuldne noorus omapäi
Eestis on neli südametervise keskust, kuhu oma piirkonna haigekassa liikmed
on oodatud tasuta ja perearsti saatekirjata tegema südameuuringuid ja
saama kardioloogi nõuannet. "Meie tegeleme seltskonnaga vanuses 30-60,"
ütleb dr ARVO MESIKEPP Ida-Tallinna Keskhaigla südametervise keskusest.
Nii ka ülejäänud kolmes kolme südametervise keskuses, nii et 16. ja 30.
eluaasta vahele jääb hulk aega, mil noor inimene on jäetud süsteemse ja
sihipärase arstliku kontrollita. "Noorukitearstid olid ühed esimesed,
kelle meditsiinireformijad kümmekond aastat tagasi likvideerisid," ütleb
dr Mesikepp. Üldlevinud arvamuse kohaselt on noored niigi terved kui purikad
ja nende jaoks ei pea eraldi eriarstiabisüsteemi üleval pidama. Loomulikult
võib igaüks pöörduda oma perearsti poole, kust saab adekvaatset abi, aga…
loe edasi ajakirjast...
Elukool
Meisterdavad maailmameistreid
Kati Murutar
KERSTI ja MEHIS VIRU on treenerid, kelle käe all kujunevad maailmameistrid. See väide pole liialdus: nende kasvandikud Mirjam Liimask ja Kaire Leibak on ju lõppeval aastal end maailmameistreiks võistelnud.
Kersti (41) ja Mehis (42) Viru käe alla tulevad üha uued õpilased, kuigi treeningutingimused on Tartus kesised. Jälle ja jälle on vaja koostada teaduslik treeningukava, leida sponsorrahad laagrite, varustuse, võistluste jaoks. Ja kui noorel inimesel tulevad loobumistujud või -tunded, siis neid võetud eesmärkide ja ideaalide juurde tagasi tüürida - nii palju, kui see treeneril võimalik, eetiline ja mõistlik.
Kohtusid maandumiskastis
Mehis ja Kersti Viru on mõlemad kergejõustikus Eesti meistrid. Mehis on teinud Jaan Tiitsaare, Tiina Toropi ja Fred Kudu juhendamisel kaugushüpet ning Kersti Tiina Toropi ja Maie Kiluski õpetusel kõrgushüpet ja tõkkejooksu.
loe edasi Kodutohtrist...
78 Triibuline kissell maitseb hea ja kaunistab lauda
76 Mandlikala on hõrk, samas lihtne kodune roog.
74 Kapsast kõlbab süüa iga päev, siis püsib
kehakaal korras.
72 Astelpajus peitub terve apteek
42 Treeneritepaar Kersti ja Mehis Viru teab saavutuste hinda
38 Rõõm kosutab südant igast eas
Eneseabi
Terve nahk on ka enda hoida
Professor NAOMI LOOGNA
Et nahk näeks kena ja terve välja, tuleb eelkõige tugevdada organismi,
hoiduda nahaärritajatest, parandada oma eluviisi ja kasutada sobilikke
hooldusvahendeid. Öeldakse, et nahk on tervise peegel. Nahk kaitseb sügavamal
asuvaid kudesid väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Seejuures võib
nahk ise haigestuda. Osa nahahaigusi on küll pärilikud, kuid enamik tekib
elu vältel. Nende põhjuseks võivad olla allergia, mõni organismis peituv
tõbi, nakkused (bakterid, seened jms) või ebaõige elulaad, sealhulgas
nahahooldus. Nahahaiguse tekkel on olulised
" vanus (vanema inimese nahk on kuiv ja seetõttu haigestub kergemini;
eriti õrn on väikelapse nahk)
" sugu (naise nahk on mehe omast õrnem)
" pärilik soodumus (näiteks mõlemal vanemal on allergiahaigus)
" ebatervislikud harjumused (alkoholi liigtarbimine, ülesöömine, vähene
kehaline tegevus jm).
Sageli on mitu põhjust ja soodustavat tegurit korraga.
Kroonilisi nahahaigusi põhjustavad või soodustavad ainevahetushaigused
(näiteks suhkurtõbi), maksa- või kõhunäärmepõletik, mõned närvisüsteemi
haigused, mürgistused jms. Seega sõltub naha seisund ka haiguste ravist.
loe edasi ajakirjast...
Küsi meilt
Psoriaas ja närvipinge
Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku arst-õppejõud
KÜLLI KINGO
LUGEJA R. Pärnumaalt: Kas on tõsi, et närvilisel inimesel suureneb
psoriaasi lööve kergemini kui rahulikul? Mis veel soodustavad selle haiguse
ägenemist?
Psoriaas tõepoolest ägeneb seose närvipingega. Lisaks soodustavad psoriaasi
ägenemist mitmed kaasuvad haigused, nagu suhkurtõbi (diabeet), bakteriaalne
neelupõletik, alkoholi liigtarbimine, päikesepõletus ning erinevad ravimid
(näiteks liitium, B-blokaatorid). Psoriaasi esineb sagedamini ka keevitajatel.
Peab meeles pidama, et psoriaasi lööve tekib trauma kohale.
Kas ekseem on nakkushaigus?
K.K. Tallinnast: Kui suur on oht nahahaigust (ekseemi) saada bussi
või trolli käsipuudelt, mida ju katsuvad tuhanded inimesed? Mul tekkis
ekseem, muud põhjust ei oska arvata.
Ekseem ei ole nakkushaigus, seega ei saa seda ei bussi ega trolli käsipuudelt.
Ekseem on päriliku eelsoodumusega allergiline haigus.
loe edasi ajakirjast...
Õnnelikud tellijad
Oktoobris Kodutohtri tellijatele lubatud sammumõõtjad on saajate poole
teel ja 50 raamatut kõigi tellijate vahel välja loositud. Raamatuloosi
õnneratast keerutas toimetuse palvel meie ajakirja rajaja ja raudvara,
tänane juubilar Harri Jänes. Raamatusaajate nimed on siin loosimise järjekorras.
Raamatu "Maailma teatmeatlas" saavad
Ilmar Nirk Viljandimaalt, Jaak Nummert Tallinnast ja Valve Roosaar Tallinnast.
Raamatu "Teada, mõtelda, unistada" saavad
Marion Rajala Tallinnast, Sadala Raamatukogu, Viivi Saaroja Võrumaalt,
Evelin Ratnik Pärnust, Hilvy Limberg Tallinnast, Tiia Pärnpuu Põlvast,
Ellen Viies Järvakandist, Agnes Rääk Pajusist, Linda Sulg Haapsalust,
Krista Sois Tallinnast, Inga Kuus Tallinnast, Lia Esop Paidest, Astrid
Kulli Raplamaalt, Astrid Parve Tallinnast, Helgi Alekõrs Valgamaalt.
Raamatu "Elu jõud" saavad
Malle Mätas Viljandist, Hilja Riba Pärnust, Hilda Reitkam Kanepist, Sirje
Oper Tallinnast, Marika Varendi Kuressaarest, Selma Luts Puhjast, Gadoks
AS Ortopeediateenistus Tallinnas, Rita Kaup-Kaljuve Viiratsist, Helgi
Männik Põlvast, Larissa Lipping Tallinnast, Naima Loiken Saaremaalt, Imbi
Kõiv Raplamaalt.
Raamatu "Puuviljad ja marjad Eestis" saavad
Luule Ristlaid Paidest, Elve Mõtlep Saaremaalt, Erika Rahuoja Tallinnast,
Lea Koppel Kärdlast, Helmi Oha Võrumaalt, Galina Vaarma Paidest, Elvi
Kärdi Raplamaalt, Juta Saago Viljandimaalt, Signe Soonberg Pukast, Maimu
Ummal Saaremaalt.
Raamatu "Eesti rahva lugu" saavad
Urve Rembel Tartumaalt, Maie Maaker Pärnust, Annika Kaptein Harjumaalt,
Diana Paris Tartust, Uudo Kalamann Aravetelt, Sirje Kasendi Mustlast,
Laine Leht Hummulist, Urve Ivask Mammastest, Hardo Suuroja Pärnust, Lia
Kaplan Talinnast.
Kodutohtri novembrinumbris:
Sisukord
Lugeja sõna 6
Elujõud
Tugeva tervise koolmeister 8
Liikumisest sünnib rõõm
Võimleme selja sirgeks 14
Päevakaja 16
Omal jõul
Planeeris enda saledaks 18
Ravi
Tüütust õlavalust lahti 22
Liikudes liikuma 28
Mis on mis 26
Eneseabi
Kuidas turgutada mälu 34
Sinu laps
Kaksikutest rõõmu ruudus 36
Kodutohtri südametuba
Noored südamed 38
Elukool
Meisterdavad maailmameistrid 42
Pihtimus
Päike paistab jälle 46
Kasulik teada
Verivorstist hematogeenini 50
Terve nahk on ka enda hoida 52
Lugeja kirja põhjal
Hoiame külmetusviirused eemal 54
Sinu õigus
Reisiplaane tehes 56
Küsi meilt 58
Tooteuudised 60
Kogemus
Justkui imerohi liigestele 62
Uus raamat 64
Kodutohtri ravimtaimla
Palavik 65
Angiin 66
Jaksu loodusest
Luhad tulvil tegevust 68
Uus raamat 71
Tervislik toit
Astelpajust vitamiine ja raviõli 72
Kapsas salatikaussi ja purki 74
Kerged kõhule ja rahakotile 76
Jõudehetk
Naergem terviseks 79
Ristsõna 80
Kodutohtri mäng 81