Jumalikud kingitused
Kati Murutar
Mall Värva tehtud fotosid taimedest peaks nimetama portreedeks, sest need ei tutvusta taimset loodust inimesele kasulike asjade, vaid isiksustena.
Taimetark Mall Värva õpetab kooselu taimedega nii oma raamatus “Meie ravimtaimed” kui loengutel. Õpetab kõigile soovijatele – ja neid on vägagi palju. Aga intervjuud me temaga ei tee. Sellepärast, et Mall kinnitab: selles elus pole tal maailmale sõnadega midagi uut öelda. See-eest piltidega küll. Inimesed, kellel on tema ülesvõtted kodus või töö juures seinal, kinnitavad, et need korrastavad ja ravivad, inspireerivad ja vastavalt vajadusele kas ergutavad või rahustavad.
Meie raviv muda
Inga Raitar
Värska muda peetakse maailmas üheks ainulaadsemaks ravitoimeliseks mageveemudaks, millele väidetavalt maailmas analoogi ei leidu.
Järvemuda on meremudast aktiivsem ja ka paksem. Aktiivsuse tagab suur biostimulaatorite – vees kõdunenud taimede bioloogiliselt aktiivsete komponentide hulk. Paks muda lahjendatakse 570 miljonit aastat vana ülisoolase Värska veega, mis omakorda annab tõepoolest maailmas ainulaadse kombinatsiooni. Ainulaadne on seegi, et kui enamikus sanatooriumites ja spaades mudast peaasjalikult mähiseid valmistatakse, siis Värska mudalade on seni veel kuulutatud ammendamatuks, seega saab iga soovija proovida täiesti värsket, otse kõrvalasuva järve lademest pumbatud muda, mis peale kasutamist tagasi looduslikku ringlusse lastakse.
Nohunädal ninapesuga
Mida kõigepealt ette võta, kui viirusnohu meid tüütama hakkab, selgitab Lääne-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguarst MARE KALVET.
“Nina tuleb õige soolsusega veega loputada ja vajadusel kasutada turset alandavaid ravimeid, ”
ütleb dr Mare Kalvet. Kui nina ei ole kinni, vaid ainult jookseb, võiks apteegist osta täiesti tavalist 0,9protsendilist soolavett ehk füsioloogilist lahust ja sellega nina läbi loputada. Kas või terve päeva. Seda võib teha mis tahes ägeda nohu korral. Füsioloogilise lahusega loputades puhastame haige ninalimaskesta pinna ära ja aitame kaasa sellele, et nina kaitsemehhanismid hakkaksid jälle normaalselt tööle. Kui samal ajal on nina väga kinni, tuleb võtta kas ninalahtistavaid tablette või panna ninasse sama toimega tilku – need parandavad enesetunnet, saame paremini nina kaudu hingata.
Eneseabi
Silm annab märku
Silmaarst INGEBORG TROFIMOVA
Silmad annavad meile enda ja vahel ka kogu organismi hädadest üsna selgelt märku. Neid ohusignaale peaks teadma. Selleks tuleb oma silmi õigesti mõista ja kas ise abi anda või vajadusel arsti juurde minna.
Peegli ees
Vaatate hommikul peeglisse ja näete, et…
? Silmalaug tõmbleb
Laug, enamasti just alalaug, muudkui tuksub, tiksub ja tõmbleb. Väike vahe, ja jälle hakkab peale! Valus just pole, aga ebamugav tunne on küll. Tuletage meelde: küllap olite paar päeva tagasi külma tuule käes. Mida teha? Arsti juurde tõtata pole tarvis. Siduge soe rätik pähe. Lõõgastav kuum tee ja hea uni võtavad peagi tiksumise ära.
? Üks silmalaug on turses ja valulik
Üks laug punetab ja on nagu põletikus. Kui katsute laugu sõrmega, leiategi ühe valuliku sõlmekese – lauserva rasunäärme algava põletikulise ummistuse ehk odraiva.
Rahvameditsiin soovitab (ja mitte asjata!) eriti just alguses valusat kohta kuldsõrmusega lau serva poole masseerida (ülemisel laul ülevalt alla, alumisel alt ülespoole). See on loogiline: ummistunud nääre võib avaneda ja eritis saab välja tulla.
loe edasi Kodutohtrist...
Ravi
Liigesele tuge puhkuseks
Eha Laanepere
Kui põlv on viga saanud, selg valutab või jalad seistes väsivad, võib vaevatud kehaosadele leida tuge ortoosist. “Trauma läbi teinud liigesed vajavad puhkust ja ortoosid aitavad liigeseid osaliselt koormusest vabastada,” ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla ortopeed ARMIN HEINMAN.
Ortoosikauplustes on müügil seljatoestajaid, käe- ja randmetugesid jpm. “Oleme aastate jooksul firmade toodangust parima välja selekteerinud,” ütleb Gadoxi ortopeediateenistuse konsultant TIINA PIHLAK.
Kuigi tugivahendite kauplus on pood nagu iga teinegi, on siiski enamasti, enne kui siit midagi osta, vaja arsti soovitust ja retsepti.
loe edasi ajakirjast...
Sinu laps
Reisile – lapsega või lapseta
Krista Dudarenko
Kui pisikest last võib soojamaareisile kaasa võtta? Kuidas õnnestuks pikk automatk? Kas laevakruiis sujuks?
Nii mõnigi ema on täheldanud, kuidas vähegi võõramas ümbruses võib rõõmsast lalisejast saada hetkega virisev kiusupunn. Beebid on äärmiselt konservatiivsed tegelased: nad armastavad rutiini ja näikse kõige õnnelikumad rahulikes koduoludes.
Teisalt on sülelapsega lihtne rännata. Ta tudib pea kõikjal ega tüdine ringivaatamisest nagu suuremad lapsed. Reisieelarvegi ei muutu märkimisväärselt kogukamaks. Mõistagi on puhkusereisi tõeline nautimine hoopis midagi muud – alles mänguealine, kes pöörab tähelepanu ümbrusele, hakkab uusi kogemusi mõistma ja hindama.
Reisimine väike(st)ega õnnestub, ent esitab omad nõudmised.
loe edasi Kodutohtrist...
22 NOHU leevenduseks leidub lihtsaid viise
28 Mida näed silma ees ja mida peeglist silma sees, annab märku silmade seisundist.
57 Saialille tee on raviks ka köha korral.
66 Kohupiim on tervislik ja mõnus, koogi katteks eriti.
67 Granaatõuna vitamiinirikkus on tõhus relv talviste tõbede vastu.
68 Pohlavaht meenutab metsaretki ja hellitab maitsemeelt.
Lugeja kirja põhjal
Et liiteid ei tekiks
I L. Tallinnast:
Mul diagnoositi endometrioos ja pean minema lõikusele. Olen kuulnud, et selle operatsiooni tagajärjel võivad tekkida liited, aga neid saab ka vältida. Olevat mingi preparaat, mille patsient võib ise osta ja lasta seda endale süstida.
Kas see preparaat tõesti aitab, kui kindel selle toime on ja kas sel võib olla ka kuidas seda saada?
Liited on lõikuse järel tekkivad õrnad kilejad, mis kleebivad elundid üksteisega kokku, need ei pruugi hakata valu tekitama kohe, vaid ilmneda vaevustena alles aastaid või isegi aastakümneid hiljem. Liited annavad ennast tunda kõhuvalu, valuliku suguelu ja soolte talitluse häiretena ning põhjustada võimetust rasestuda. Kui neid vaevusi ei olegi, siis liidete endi olemasolu lisab tüsistuse riski järgmiste operatsioonide puhuks.
Juba tekkinud liiteid ei saa ravida, üksnes läbi lõigata – see aga tekitab omakorda uusi liiteid. Seetõttu on mõistlik nende tekkimist vältida. Kõige tõhusam on liiteid ennetada, vältides eeskätt väikevaagnas paiknevate elundite põletikke, kui põletik siiski tekib, tuleb see korralikult välja ravida. Liidete tekke ennetamiseks saab kirurg viia kõhuõõnde vastava lahuse, geeli või hormoonpreparaadi, mis jäetakse operatsiooni lõppedes kõhuõõnde, kus see peab püsima kriitilised 5–6 päeva, imendudes tasapisi lümfiteede kaudu. Sellise preparaadi toime pole patsiendile mingil moel ebamugavusena tuntav.
loe edasi ajakirjast...
Küsi meilt
Söömine enne magamaminekut
M.R. TALLINNAST: Palun kirjutage, kui ohtlik võib olla magamaminek kohe pärast õhtusööki.
Täie kõhuga magamaminek ei ole otseselt ohtlik, kuid tugev kõhutäis võib enesetundele siiski halvasti mõjuda.
• Une ajal kulgeb seedimine väga loiult, sest magu, soolestik ja seedenäärmed töötavad puhkerežiimil. Hilise õhtusöögi seedimine algab alles hommikul pärast virgumist.
• Toiduga täidetud magu võib vahelihase ülespoole suruda. See raskendab hingamist ja südametegevust ning häirib rahulikku und.
• Õhtusöögile järgnev tegevus ja magamine nõuavad vähe toiduenergiat, mistõttu organism hakkab varurasva moodustama. Tagajärjeks on kehakaalu suurenemine.
• Hommikul ärgates puudub söögiisu, mõnikord isegi ajab iiveldama, sest õhtusöögi seedimine pole veel lõppenud.
Tervislik õhtueine olgu koguseliselt väike ja kergesti seeditav. Õhtusöögi ja magamamineku vahele peaks jääma vähemalt paar tundi. Siis on uinumise ajaks seedimine põhiliselt lõppenud ja seedeelundid saavad öösel puhata.
Külmetavad jalad
M.T. LÄÄNE-VIRUMAALT: Kas jalgade külmetamine on tingitud veresoonte lupjumisest? Kannad külmetavad kohutavalt. Mida teha?
Jalgade külmetamine on tingitud verevarustuse halvenemisest: keha sisemusest pärinevat sooja verd jõuab jalgadesse liiga vähe. Takistuseks võib tõepoolest olla arterite seina elastsuse vähenemine ja valendiku ahenemise lupjumise tagajärjel.
Kuid vereringet jalgades võib raskendada ka jalgade jahtumine (veresooned tõmbuvad kokku), mida soodustavad pigistavad või vähe sooja pidavad jalatsid ning elu- või tööruumi külm põrand.
Veresoonte läbimõõtu reguleerib tahtele allumatu vegetatiivne närvisüsteem. Seetõttu võivad jalgade veresooned aheneda ka närvipinge (stressi) mõjul.
Peale selle leidub inimesi, kellel on juba sünnipäraselt kalduvus jalgade veresoonte ahenemisele, mille tagajärjeks on jällegi jahedad jalad.
Jalgade verevarustuse parandamiseks ja külmatunde vältimiseks saab kasutada lihtsaid, paljudele tuntud võtteid.
loe edasi ajakirjast...
Kodutohtri jaanuarinumbris:
Lugeja sõna 6
Elurõõm
Jumalikud kingitused 8
Liikumisest sünnib rõõm
Võimleme sõrmed käima 12
Silmaring
Meie raviv muda 14
Ravi
Liigesele tuge puhkuseks 18
Eneseabi
Nohunädal ninapesuga 22
Silm annab märku 28
Mis on mis
Punastamine. Song. Antioksüdandid 26
Kasulik teada
Taruvaik kaitseb ja parandab 27
Kiirelt abi
Kõhuvalu: millal süütu, millal eluohtlik 32
Sinu laps
Reisile – lapsega või lapseta 36
Kogemus
Passiga süda 40
Lugeja kirja põhjal
Et liiteid ei tekiks 43
Psühholoogi nõu
Võimukas teerulli roolist ära 44
Apteek avitab
Kübar, mis sobib nii paljudele 48
Küsi meilt 50
Valikuvõimalus
Keha ise küsib abi 54
Kodutohtri ravimtaimla
Köha. Bronhiit 57
Tooteuudised 60
Kaalujälgijate nädalamenüü
Kergelt, hõrgult, kasulikult 62
Tervislik toit
Kohupiimast ainult head 66
Granaatõun on lõunamaa tervisesaadik 67
Värvikas toidulaud 68
Jõudehetk
Naergem terviseks 71
Ristsõna 72
Kodutohtri mäng 73