Teeneteristiga doonor
Kati Murutar

Hans Himanen on loovutanud 33 aastaga 90 liitrit verd ja pälvinud selle eest Teeneteristi. Doonor saab ise ka tervisele kasu: vereloome püsib ärksana, vererõhk normis – ja immuunsus suurepärane.
Soontes voolamas saksa ja ingeri veri, kuid ometigi tüüpiline eestlane Hans Himanen (52) on Eesti esidoonor, kes kavatseb enne 65. eluaastat, mis on veredoonorluse vanusepiir, loovutada vähemalt 200 liitrit verd. Temalt kui eluaegsest doonorlusest treenitud hiilgava vereloomega mehelt võetakse kahe kuu tagant iga kord pool liitrit elunestet.

Liigesed ilma meelevallas
HARRI JÄNES

“Kondid valutavad, rõhk hakkab vist langema,” kurdetakse tihti. Sellel on oma tõepõhi all. Kõrgema õhurõhuga ning soojemas ja kuivemas õhus tunnevad liigesed end hoopis paremini. Reumaatikud on ilmatundlikumad kui teised inimesed. Kuni 90% kroonilise liigesepõletiku põdejatest ja lihase- või seljavalu all kannatajatest seostab oma vaevuste tugevnemist ilmamuutustega.

Nina kinni, nina jookseb
Küsinud ÜLLAR ENDE

Tavanohust saame seda leevendades lahti umbes nädalaga. Miks mõnel inimesel on aeg-ajalt või kogu aeg nina kinni? Mida siis teha, räägib Lääne-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguarst MARE KALVET.
Kui nina on pikemat aega kinni, siis tuleb hakata selle põhjust uurima. Kõigepealt peaks ennast ise jälgima, millal nina kinni on: kas hommikul, õhtul või pidevalt? Millisel aastaajal? Mida inimene ühel või teisel päeval sõi või kus ta viibis? Milliseid riideid ta kandis ja milliseid kosmeetikavahendeid kasutas?
Võiks ennast jälgida ja iga päeva kohta kirja panna kas või ühe kuu jooksul. Üleskirjutamine on küll väga tülikas tegevus, kuid arstile on sellest palju kasu: nii võib selguda mõnigi tõsiasi, mille peale nohu põhjust otsides algul üldse ei tule.

Mis on mis
Selgitab HARRI JÄNES

Aevastamine
Inimene hakkab aevastama juba looteeas, 20.–21. rasedusnädalal. Aevastamine on kaitserefleks, mille abil vabanetakse ülemistes hingamisteedes pesitsevatest mehaaniliselt või keemiliselt ärritavatest aineosakestest. Vahetult enne aevastamist tekib ninas kihelus ja kõditunne. Seda põhjustab limaskestas paiknevate närvilõpmete ärritus. Samamoodi mõjub limaskesta turse, näiteks nohusse haigestumisel. Ka ere päikesevalgus võib panna aevastama. Aevastamine on hingamisteede haigestumise sage sümptom ja soodustab piisknakkuste levikut. Aevastajale öeldakse tihti “Terviseks!”. See on kahe otsaga ütlus: kahtlemata õigustatud aevastaja suhtes, kes saab oma nina puhtamaks limast, viirustest ja bakteritest, kuid õigustamata läheduses viibijate seisukohast. Et see nii poleks, tuleb aevastamisel nina ja suu alati taskurätikuga katta. Vahel õnnestub aevastust ära hoida. Selleks tuleb ninajuurt sõrmedega suruda või nina nii külgedelt kui ka seljalt sõrmedega hõõruda. Samal ajal peab hingama pikkamööda ja sügavalt välja ning hoidma hinge kinni seni, kuni kihelustunne ninast kaob.

loe edasi Kodutohtrist...

Abi
Luubiga näeb ka naabrinaist
ÜLLAR ENDE

Kui silmad prillidega ei seleta, leiab abi luupidest ja muudest vahenditest. Kellele misssugune ja kuidas, sellest räägivad Tallinnas asuva silmakeskuse Laservisioon silmaarst TIINA PAKOSTA ja optometrist CHRISTIN MÄGI.
“Mõnele pane sa ükskõik kui suure plussi või miinusega prill ette – ei aita. Siis on vaja luupi, mis teeb kujutise silmapõhjas piisavalt selgeks ja suureks,” ütleb optometrist Christin Mägi ja võtab üksteise järel karpidest lugemisluupe välja. “See on viiekordse suurendusega. Aga kui nägemiskahjustus on väiksem, sobib näiteks kahe ja poole kordse suurendusega luup.” Ühele luubile käib juhe taha – see on valgustusega. Nii on tekst või pilt, mida uurid, selgemini näha.
Peaasi, et ei moonuta
Mis need silmaselgitajad maksavad? Kangem lugemisluup näiteks 650 krooni, valgustusega luup aga 2000 krooni, koos adaptergia. Vaegnägija aga, kellel on isikliku abivahendi kaart, saab luubid siit silmakeskusest 200 krooniga.

loe edasi ajakirjast...

Midagi uut
Vesipiip on tervisele ohtlik
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Andrus Lipand

Põhja-Aafrikast ja Aasiast pärineva vesipiibu suitsetamine ehk kõnekeeles piibutamine arvatakse olevat süütu seltskondlik ajaviide, ent tervisele pole see sugugi ohutum kui sigareti tõmbamine. Piibutamine on aga tõeline suitsulõks just noortele, sõltuvuse tekitamine, ilma et nad sellest ise arugi saaksid.

Petlik on arvamus, et läbi vesipiibu veefiltri tulev tubakasuits ei saa olla tervisele nii kahjulik kui sigareti oma. Ehkki vesipiibu veefilter neelab osa nikotiinist, võib ka algaja suitsetaja vesipiibuga eksperimenteerides saada piisava nikotiinidoosi, et tekitada organismi sõltuvust. Piibutamise ohud ei piirdu ainult nikotiiniga, sest nii suure koguse tubakasuitsu sissehingamine tähendab ühtlasi ka vingugaasi, raskmetalli soolade, vähkitekitavate jt keemiliste ühendite sattumist organismi koguses, mis on tervisele kahjulik.

loe edasi Kodutohtrist...

24 Silmaarst Tiina Pakosta soovitab luupi silmale abiks







18 "Nina on emotsionaalne paik," ütleb dr Mare Kalvet








54 Saialillest saab ka ise teha hea salvi.








40 Pea hoolt, et su elu poleks oravaratas!








64 Oad on vastlakuul asendamatud.









32 Eksootiline ravimtaim noni annab elujõudu








54 Harilik mailane on ravitoimega

Sinu laps
Soovitud laps – õnnelikum täiskasvanu?
Välisajakirjandusest refereerinud Viivi Variksaar

Kaks kuulsat tšehhi psühholoogi jälgisid aastatel 1961–1963 soovimatuna sündinud lapsi kuni nende 30aastaseks saamiseni ning märkasid, et selliste laste elutee on okkalisem kui oodatud ning planeeritud järeltulijate oma.

Praha psühhiaatriakeskuses on soovimatuna sündinud laste elu uurinud kaks meest – doktor Zdenek Matejcek ja doktor Zdenek Dytrych. Nende 240 uurimisalust on lapsepõlve juba ammu seljataha jätnud ja ületanud 40. eluaasta künnise.

1960ndatel aastatel kehtis Tšehhimaal seadus, mille kohaselt aborti soovinud naised pidid selleks kõigepealt luba küsima oma elukoha abordikomisjonilt. Saanud eitava vastuse, võis naine pöörduda veel piirkonnakomisjoni poole. Kui ka sealt ei saadud luba raseduse katkestamiseks, ei jäänud üle muud kui sünnitada.
Sotsialistlikus Tšehhoslovakkias oli iga inimese iga liigutus täpselt kirjas ning tänu sellele said psühholoogiadoktorid andmeid naiste kohta, kes olid mõlemalt komisjonilt saanud eitava vastuse ning toonud ilmale lapsed, keda nad oma ellu ei soovinud.

Doktorid alustasid oma uuringuid 240 lapsega, kui nood olid 9aastased, ning võrdlesid saadud andmeid nende laste omadega, kes olid perre oodatud. Tasapisi hakkas ilmnema kahe kardinaalselt erinevatel põhjustel ilmavalgust näinud inimeste erinev elukäik.

loe edasi ajakirjast...

Sinu õigus
Täiendav ravimihüvitis
Selgitab Eesti Haigekassa

Mis on täiendav ravimihüvitis ja kes seda võiksid saada?

Maksimaalne täiendav ravimihüvitis võib olla kuni 9500 krooni aastas.
Kui inimene on kalendriaastas soodusravimite eest ise maksnud 6000–10 000 krooni, hüvitab haigekassa 6000 krooni ületavast summast 50%. Seega võib maksimaalne haigekassapoolne täiendav hüvitis olla kuni 2000 krooni.
Kui inimene on aga kalendriaastas maksnud soodusravimite eest 10 000–20 000 krooni, siis hüvitab haigekassa vahemiku 6000–10 000 krooni eest 2000 krooni ja lisaks 10 000 krooni ületavast summast 75%. Seega võib maksimaalne täiendav hüvitis ühele inimesele kalendriaastas ulatuda 9500 kroonini.

Kas täiendavat ravimihüvitist saab igasuguse ravimi eest?
Täiendavat ravimihüvitist ei arvestata 20 000 krooni ületava, samuti käsimüügi ravimitele ja soodustust mitteomavatele retseptiravimitele kulunud summade eest. Seejuures ei lähe arvesse haigekassa poolt juba eelnevalt apteegile tasutud summad, samuti inimese enda omaosaluse alusmäär (omaosaluse alusmäärad 1 retsepti kohta on 100%, 90% ja 75%-lise soodustuse korral 20 krooni ja 50%-lise soodustuse korral 50 krooni) ning summad, mis ületavad piirhinda või hinnakokkuleppes märgitud hinda.

loe edasi ajakirjast...

Kodutohtri veebruarinumbris:

Lugeja sõna 6
Päevakaja 8
Elujõud
Teeneteristiga doonor 10
Liikumisrõõm
Võimleme hüppeliigeseid 14
Huvitav teada
Liigesed ilma meelevallas 16
Ravi
Nina kinni, nina jookseb 18
Mis on mis
Aevastamine. Kroonilise väsimuse sündroom. Tulitavad jalad 22
Abi
Luubiga näeb ka naabrinaist 24
Midagi uut
Vesipiip on tervisele ohtlik 28
Uus ravimeetod vabanemaks prillidest 29
Eneseabi
Turgutame nahka 30
Lõunamere elujõud 32
Omal jõul
Tantsupidu ja tahtejõud 34
Sinu laps
Soovitud laps – õnnelikum täiskasvanu? 38
Vaimne tervis
Elu- või oravaratas? 40
Test
Kui kindel sõnapidaja sa oled? 42
Sinu õigus
Täiendav ravimihüvitis 44
Apteek avitab
Armas apteek, aita... 46
Luuderohu ravivõim 49
Küsi meilt 50
Abi loodusest
Roheline tee 53
Mailastest ravib ainult harilik mailane 54
Teeme ise saialillesalvi ja -õli 54
Kodutohtri ravimtaimla
Podagra 55
Nohu 56
Kasulik teada
Hambapesu on tehniline ala 58
Tooteuudised 60
Kaalujälgijate nädalamenüü
Küünlakuul köögiviljadega 62
Tervislik toit
Oad vastlapatta 64
Terviserüübet teeseenest 67
Päikesevärvi lauale ja mett toidu sisse 68
Uus raamat 70
Jõudehetk
Naergem terviseks 71
Ristsõna 72
Kodutohtri mäng 73