MÄRTS '2006

Dünamiit Marele ja hooga edasi!
Riina Reiman-Männiste


Anne Veesaare ilust, sportlikkusest ja nooruslikkusest on ikka aeg-ajalt kirjutatud ja räägitud. Üritan teada saada, mis imeväel suudab näitlejanna olla just selline, nagu ta on?

“Aegumatu vanamoor!” pakub ta ise lõbusalt. Olen hetkeks pahviks löödud, kuid siis puhkeme mõlemad ohjeldamatult naerma. “Ausõna, mulle meeldiks kohutavalt, kui te paneksitegi selle loo pealkirjaks “Aegumatu vanamoor – Anne Veesaar”,” lubab kuulsus lahkelt. Kahtlen, kas ta on nii helde ka siis, kui tujukus peaks külla tulema, aga “aegumatu” jääb enesele kindlaks. Luban tema meeleheaks midagi selles osas ära teha, aga nii, et kriitikud mind põrmu ei tallaks. “Ma muidugi tänan selle komplimendi eest, kui mind kenaks peetakse. Tegelikult peitub kogu saladus selles, et mitte kunagi ei tohi kaotada huumorimeelt. Aitab ka must huumor. Igal asjal on kaks poolt, ehk nagu ikka ja jälle öeldakse: igas halvas on ka midagi head ja seda ei tohi unustada. Kui on halb, siis ei tohi mitte mingil juhul alla anda.

Et selg ei valutaks
Küsimustele vastab neuroloog-taastusarst VAIKE KABEL


“Mul on radikuliit. Mida teha, et selg ei valutaks?” See on lugejate üks sagedaimaid küsimusi.
Seljavaludel on palju erinevaid põhjusi, mis tuleb spetsialisti juures õigeaegselt välja selgitada. Radikuliit on põletikuline haigus (lõpp “-iit” tähendabki põletikku), mis põhjustab seljavalu. Näiteks on olemas reumaatiline lülisambakahjustus.
Radikuliit või radikulopaatia
Rahvasuus radikuliidiks kutsutav seljahäda on sageli põhjustatud hoopis radikulopaatiatest. Radikulopaatiad tekitavad harilikult seljavalu, mis võib kiirguda jalga või kaelavalu puhul kätte ning tekitada jäseme nõrkust ja tundehäireid. Sel juhul tekitab seljavalu lülisamba vaheketaste ehk diskide surve närvijuurtele või sidemetele. Seljavalu põhjuseks on aga enamasti lihaste, kõõluste, sidemete või liigesekapsli ülevenitus.
Vanemaealistel võivad seljavalud tekkida diski õhenemise või lülisamba moondumiste tõttu. Lastel põhjustavad seljavalusid kõige sagedamini rühihäired.

Rihi rühti lapseeas
Tekst Eha Laanepere

Meie luud ja liigesed vajavad hoolt varasest east peale, kinnitab Tallinna Lastehaigla lastearst KARIN UIBO.
Luu- ja liigesevaevad seostuvad enamasti elatud aastate koormaga. Ent lastelgi võib esineda mitmesuguseid luu- ja liigesehaigusi, millega peaks kiiresti arsti poole pöörduma. “Mõni laps ei satu vahel paari aasta jooksul arsti juurde. Kui nohuga perearstil käiaksegi, ega siis last alati tervenisti üle vaadata, pole aega,” ütleb Tallinna Lastehaigla lastearst KARIN UIBO. Sestap tuleb vanemal endal jälgida last ja kahtluse korral minna arsti juurde.
Luude-liigeste põletikuliste haiguste tunnus on see, kui seni normaalselt kõndinud laps hakkab teistmoodi astuma. Näiteks kui ta hakkab ühte jalga ettevaatlikumalt maha panema või kui tema kõnnak muutub kuidagi muudmoodi.

Asendamatud vitamiinid
Proviisor Maija Tressum

VITA on ladina keeles ELU. Et elus vastu pidada, peame saama piisaval hulgal vitamiine. Seda ennekõike toidust ja vajadusel ka toidulisanditest.
Et olla terve, tuleb süüa korralikku segatoitu, mis annab organismile ka vitamiinide ja mineraalide vajaliku hulga. Inimorganism ei suuda talletada vitamiine pikaajaliseks varuks, seepärast tasub vitamiinidele mõelda iga päev.
Kui mõtleme hästi oma päevase toidutarbimise üle, siis mõistame, et võileiva või paari kaunistuseks olnud salatileht, kurgi- või tomativiil või paar ei anna küll mainimisväärset vitamiinikogust. Märkimisväärne osa toidust on töödeldud, sageli mitu korda soojendatud (ka restoranides, liiati veel mikroahjus) – nii kaovad suurel määral meile vajalikud vitamiinid.
Kõik inimesele vajalikud vitamiinid toimivad kõige paremini kompleksselt ja koos mineraalainetega.

loe edasi Kodutohtrist...

Kahekesi
Õnnepesa või piinavoodi
Välisajakirjandusest refereerinud Viivi Variksaar

Norskajaga samas toas ja samas voodis magada võib olla tõeline katsumus, mis võib murendada abieluõnnegi, sest teise pideva norina saatel on raske ennast välja puhata. Üsna hulluks läheb olukord magamistoas aga siis, kui norskamisele lisandub uneapnoe.
Enamasti on norskaja ja uneapnoe all kannataja üle 40aastane mees või üleminekuaastad seljataha jätnud naine. Nooremas keskeas meestest kannatab uneapnoe käes 10%, naistest vaid 2%. Uneapnoe kaasneb ülekaalu, kõrge vererõhu ja südame rütmihäiretega, raskematel juhtudel isegi südame- või ajuinfarktiga.
Pärilikud ja/või hormonaalsed põhjused
Täpselt polegi teada, miks osa norskajaid tabab ka uneapnoe, mõnigi põhjus arvatakse olevat pärilik, näiteks kolju ehitus ja väike lõug.

loe edasi ajakirjast...

Kasulik teada
Võõrastena omaks
Tartu Ülikooli Farmaatsia Instituudi farmakognoosia professor doktor Ain Raal

Kiirustavas elus loodetakse aina enam tulu looduslikest toidulisandeist, mis organismi tasakaalu aitaks. Kui tõhusalt need trendipreparaadid meid turgutada suudavad?
Oleme harjunud arvama, et ravimtaimed on meie sõbrad. Tegelikult, filosoofiliselt võttes on ravimtaim meie vaenlane – nii nagu ravimgi on meie vaenlane. Nii ravimid kui ravimtaimed sisaldavad kehavõõraid aineid, mille vastu organism hakkab töötama, võttes neid kui kutsumata külalisi, keda ta asub usinasti lammutama ja välja viskama.

loe edasi Kodutohtrist...







20 Anestesioloog JAAK TALVING aitab aru saada, kuidas tehakse tuimestust.









34 Vitamiinides on elu










31 Et selg ei valutaks, pea tõstmise ja raskustega piiri.










70 Täisterajahust saab tervislikud pannkoogid ja nendest hüva tordi.










12 Hingamistki tasub õppida. Hinga õigesti!











40 Kuidas sütitada naist ja meest, kui vanust üle viiekümne.











Sinu laps

Lugeja kirja põhjal

Et pea ei sügeleks
Professor Naomi Loogna

Peanaha sügelust põhjustab eelkõige ebaõige hooldus.
Pea võib panna sügelema sobimatu seep või šampoon, näiteks kui kuivade juuste pesemiseks kasutada rasustele juustele sobivat šampooni ja karedat vett.
Ärritust võib tekitada mõni šampoonis, juuksepalsamis või loputusvees sisalduv aine, mis ei sobi igale inimesele.
Peanahka võib ärritada ja sellele allergiliselt mõjuda püsilokkide tegemisel kasutatav tioglükolaat, juuksevärvides leiduv parafenüleendiamiin ja blondeerimisvahendis sisalduv persulfaat. Allergeenideks võivad olla ka juuksehooldusvahenditele lisatud lõhna- ja säilitusained, kummikinnaste kemikaalid jms. Kui peanaha ärritajana on kahtluse all juuksehooldusvahend, siis pole mõistlik seda kasutada. Kui mõne muu, sobiva vahendiga pestes pea sügelema ei hakka, siis on selge, millest see tuli.
Peanaha sügelust põhjustab mõnikord stress või mõni kesknärvisüsteemi haigus. Teinekord on korraga mitu põhjust ja soodustavat tegurit.

loe edasi ajakirjast...


Küsi meilt
Validool ja nitroglütseriin

Lugeja G.R. HARJUMAALT: Minu abikaasa tarvitab väga tihti validooli. Ütleb, et südames on nõrk tunne ja paneb tableti keele alla. Milleks validool mõeldud on? Kas on ka oht seda üleliia tarvitada? Veel on mul küsimus: millise südamehaiguse vastu aitab nitroglütseiin?

Südamearst ARVO MESIKEPP: Palun öelge oma abikaasale, et validool ei kuulu südamehaiguse ravimite hulka ja tegelikult polegi ravim. Validooli koostisesse kuuluvad taimse päritoluga osad tekitavad kerget limaskesta jahutavat ja organismi rahustavat efekti, mis aga südamele, veresoontele ja eriti südame pärgarteritele ei toimi. Validooli võtmist keegi keelata ei saa – sel pole ka tavalises tarbimiskoguses olulist halba toimet. Nitroglütseriin on aga tugev ravim. (Muide, esialgu võeti nitroglütseriin kasutusele lõhkeainena.) See näitab, et selle ravimi tarvitamine peab olema kindlal näidustusel ja arstliku kontrolli all. Abi saab sellest südame isheemiatõve ja südamepuudulikkuse korral, kuid rõhutan: ikka individuaalselt, arsti määramisel ja kontrollimisel.

loe edasi ajakirjast...

Tervislik toit

Kiivist saab rohkesti C-vitamiini
Toitumisspetsialist Aive Luigela

Mida kasulikku saame kiivist ning kuidas seda lõunamaist vilja kasutada?

Kiivi on lõunamaise puittaime aktiniidia mari. Selles on peale vee rohkesti sahharoosi, fruktoosi ja glükoosi, mis annavad viljale üsna magusa maitse. Eriti rikas on kiivi C-vitamiini poolest: 100 grammist saame 70–150 mg C-vitamiini, rohkem kui näiteks apelsinist. Kiivis leidub veel A-vitamiini eelvitamiini (sama palju kui apelsinis ja mandariinis) ning E- ja D-vitamiini.
Teiste lõunamaiste viljadega võrreldes on kiivis palju südamele nii vajalikku kaaliumi ja rohkem kiudaineid. 100 g kiivit annab keskmiselt 67 kcal – rohkem kui apelsin ja sidrun.

Kiivi kasulikkus
• tugevdab organismi
• aitab ära hoida külmetushaigusi
• puhastab organismi pärast antibiootikumiravi
• viib verest välja liigset kolesterooli
• korrastab seedimist

loe edasi ajakirjast...

Kodutohtri märtsinumbris:

Elujõud
Dünamiit Marele ja hooga edasi 6
Lugeja sõna 6
Liikumisrõõm
Harjutame tervislikult hingama 14
Abi
Et see selg ei valutaks 16
Ravi
Nagu nuiaga pähe? 20
Sinu laps
Rihi rühti lapseeas 24
Omal jõul
See kõige tugevam tugi 28
Apteek avitab
Asendamatud vitamiinid 34
Päevakaja
Riigilt südamele 37
Kahekesi
Õnnepesa või piinavoodi 38
50+ mees ja seks 40
Tooteuudised 43
Pilk endasse
Elu peopesal või teokarbis 44
Südametuba
Südamest nii- ja naapidi 48
Kasulik teada
Võõrastena omaks 50
Valikuvõimalus
Jumalad, maagia ja meditsiin 52
Huvitav teada
Mõnutunnid talassoga 56
Lugeja kirja põhjal
Et pea ei sügeleks 58
Küsi meilt 60
Mis on mis
Kõditunne. Histamiin. Närvivapustus 66
Kaalujälgijate nädalamenüü
Rannahooajaks valmistudes 68
Tervislik toit
Pannkoogile! 70
Kiivist saab rohkesti C-vitamiini 73
Abi loodusest 74
Kodutohtri ravimtaimla
Gastriit 75
Jõudehetk
Naergem terviseks 78
Uus raamat 79
Ristsõna 80
Kodutohtri mäng 81