Liis Sannik: “Saledana võin minna maailma vallutama!”
Ragne Jõerand, WeigthWatchers Eesti AS suhtekorraldaja

Liis Sannik on Kaalujälgijate rühma kuldliige ja kuulub nende inimeste hulka, kes võtsid vaevaks liigsetest kilodest lahti saada veel enne, kui kaalunäit juba väga suur. Tänaseks on Liis hüvasti jätnud 17 lisakiloga.
Liis tunnistab, et ei teadnud, kuhu häbi pärast silmi peita, kui kord sattus kõrvuti seisma ühe raseda naisega. “Mul oli umbes samasugune kõht ees, aga mina polnud rase. Siis mõtlesin, et nüüd aitab, aeg on midagi ette võtta.”

Hoia selg liikumises
Välisajakirjandusest refereerinud Viivi Variksaar

Selg peab lugu liikumisest, kuid pelgab äkilisi liigutusi ja raskete esemete tõstmist. Seljavalu võib ennetada profülaktikaga, kui aga selgroog oma olemasolust valuga märku annab, siis ei tasu jääda ootama, et küll läheb üle – raviga ja/või ravivõimlemisega peab alustama kohe. Painduva ja tugev selja nimel tasub ja peab ennast liigutama.
Sageli juhtub nii, et kui selg on terveks saanud ja ravivõimlemise kuur läbi, mõtleb patsient: oeh, nüüd ometigi võin jälle lõdvemalt võtta ja pääsen igapäevasest painutamisest-kõverdamisest-higistamisest. Kui selg hooletusse jätta, annavad haigussümptomid endast üsna pea taas märku. Et selg püsiks painduv, on vaja ennast liigutada, ka keset tööpäeva.

Tulekahjumärk

Tulekahjumärgiks ehk leegitsevaks sünnimärgiks (ld naevus flammeus) nimetatakse arenguhäirena esinevat healoomulist veresoonkasvajat ehk hemangioomi, mis ilmneb enamasti kohe pärast sündimist. Roosa, punakas, sinakaspunane või violetne tulekahjumärk on tingitud verekapillaaride rohkenemisest ja laienemisest nahas ning nahaaluses koes. Tulekahju nägemine raseduse ajal seda ei põhjusta ega mõjuta. Tulekahjumärk esineb sageli turja ja kukla piirkonnas, mistõttu naljatamisi nimetatakse seda ka toonekure nokajäljeks. Veresoonkasvaja võib paikneda ka ninas, näol ja kaelal ning juustega kaetud peaosal.

Apteek avitab
Rahu, ainult rahu!
Proviisor Maija Tressum

Meelerahu kulub meile kõigile hädasti ära. Värvikirev sügis, siis jõulud ja valge lumi peaks pakkuma rõõmu nii silmale kui rahu hingele. Sügis toob kaasa vihma, pimedad pikad õhtud, terve rea kohustusi. Mõnele see meeldib, mõni aga ei suuda unustada imeliselt sooja suve, uus kevad tundub mägede taga ja närv hakkabki vaikselt krussi tõmbuma. Inimene tunneb end väsinuna, meel on tusane, uni ei taha tulla – ¬sedasorti masendus tabab kevadeks vaat et iga teist inimest.
Mis aitaks? Kõigepealt tuleks aeg maha võtta ja arutleda, millest see masendus ja kas asjad, milleks jõudu ei jätku, on üldse meelehärmi väärt? Teisisõnu: ¬esmalt tasub maha rahuneda.
Teed või tinktuuri?
Looduslikud rahustava toimega taimed, nendest valmistatud erinevad ravimvormid ja toidulisandid, olgu eraldi või mitme komponendi seguna, on kergesti omastatavad, rahustavad pingul närve ja hoolitsevad tasakaalukuse eest.

loe edasi Kodutohtrist...

Ravi
Psoriaasi ravib ka hingerahu

Toimetus on saanud mitu kirja küsimustega psoriaasi ja selle ravivõimaluste kohta. Nõu annab Sadama Medicumi naha- ja suguhaiguste arst Kersti Kivimägi.

Psoriaasi ehk soomussammaspoolt peetakse siiani krooniliseks mittenakkavaks põletikuliseks nahahaiguseks, mis oma olemuselt on komplekshaigus. See tähendab, et psoriaas avaldub paljude geneetiliste ja keskkonnategurite koosmõjul.
Välistest teguritest, mis mõjutavad psoriaasi avaldumist, on olulisimad
• nakkused (bakteriaalne neelupõletik, HIV-nakkus)
• ravimid (liitium, beeta-adrenergiliste retseptorite blokaatorid, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid)
• päikesepõletus
• mehaanilised või keemilised nahatraumad
• psühholoogiline stress
• ülekaal
• suitsetamine
• alkoholi liigtarvitamine.

loe edasi ajakirjast...

Ravi
Mehe teine süda ootab abi
Tekst ÜLLAR ENDE

“Eesnäärmevähk on väheseid pahaloomulisi kasvajaid, mida on võimalik väga varases järgus avastada ja täiesti välja ravida,” kinnitab Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku meestearst Margus Punab.
Eesnääre on mehe kehas ülimalt oluline organ soojätkamise, seksuaalsuse ja urineerimise seisukohast. Teiseks on see organ, mille probleemidega puutuvad elu jooksul kokku peaaegu kõik mehed. Eesnääre organiseerib mehe keha kogu alumise poole tööd.
On arvatud, et kui mehed elaksid saja-aastaseks, oleks kõigil eesnäärmevähk.
Eesnäärmevähk tekib ühel mehel viiest. Ka kaheksakümneaastastel ei ole see sajaprotsendiline.
Enamasti on vanema ea eesnäärmevähid väikesed, ei ole agressiivsed ega mehe elule nii ohtlikud kui nooremas eas.
Võib-olla kümne aasta pärast, kui meie meeste keskmine eluiga tõuseb, hakkame seda probleemi paremini mõistma. Praegu ei julge ma küll öelda, et kõigil meestel tekiks vanas eas eesnäärmevähk.

loe edasi Kodutohtrist...

22 Kardioloog Jüri Kaik: Et südant kaitsta, tuleks stressi vältida.






16 Õige kehaasend hoiab selja terve, harjutustega saad ristluuvalust lahti.







70 Sidrun lisab jaksu saja tõve vastu.









40 Meestehaigusi annab ennetada – naiselgi tasub teada, kuidas just.









30 Hingerahu teeb ka nahale head, kinnitab dr Kersi Kivimägi.











61 Rohtu liigestele ravimtaimedest.

Sinu laps
Unenappus teeb ulakaks
Välisajakirjandusest refereerinud Viivi Variksaar

Lapsed, noored, vanad – me kõik elame rahutus maailmas ja oleme rahutud isegi. Sageli on selle põhjuseks vähene uni. Enne kui viia rahutu laps neuroloogi juurde uuringutele, tasuks mõelda, kas ta on saanud piisavalt magada.
Mõni aasta tagasi viidi nii Tampere kui ka Jyväskylä ülikoolis läbi uuring, mille tulemused olid kergelt jahmatavad: 14–15aastaste noorte tervislik seisund on läinud kehvemaks, nende keskendumisvõime on vähenenud ja isegi üsna väiksed lapsed on muutunud rahutumaks. Mõlema uuringu põhjal tehti järeldus: selle kõige taga on väsimus. Pinge, ärritatus ja uinumisraskused tabavad üha nooremaid inimesi, juba 11aastased koolilapsed kurdavad väsimust.
Vilgas või rahutu?
Keskendumisvõime tuleneb lapse isiksuseomadustest. Laps võib olla loovalt ergas ning uudishimulik. Raske on tõmmata piiri, kust algab tahtele allumatu rahutus või kus lõpeb eale omane energilisus.

loe edasi ajakirjast...

Tervislik toit
Sidrun tervendab ja noorendab
Toitumisspetsialist ja loodusravi austaja AIVE LUIGELA

Toitainerikka ja toniseeriva sidruni söömine tõstab organismi vastupanuvõimet külmetushaigusele ning aitab ravida. Sidrun on tõhus ka muude tõbede vastu. Sidrunimahl on looduslik antioksüdant: aitab vältida õunte, pirnide jt puhastatud puuviljade värvimuutust õhuhapniku mõjul. Sidrun oma särtsaka maitsega on hea soolaasendaja, mistõttu pole toidule tarvis panna nii palju soola – see mõjub hästi südamele ja vererõhule.
Sidrunist saame C-vitamiini, märkimisväärselt kaaliumi, magneesiumi, rauda ja teisi eluliselt tähtsaid toitaineid. 100 g sidrunit annab 49 mg C-vitamiini (võrdluseks: 100 g mustadest sõstardest saab 181 mg).
Sidruni ravitoimes on C-vitamiinil loomulikult oma osa, kuid suur väärtus on ka eeterlikel õlidel ja sidrunhappel. Koos õunhappega parandab sidrunhape ainevahetust.
Sidrunist saame veel bioflavonoide, mis hoolitsevad eelkõige juuspeente veresoonte, kapillaaride laitmatu tegevuse eest. Ka pidurdab sidrun põletikku. Tal on oluline osa viirushaiguste ja suhkruhaiguse ennetamisel.

loe edasi ajakirjast...

Küsi meilt
Hormoonspiraal
Medikro OÜ naistearst Ene Palo

P.M. Harjumaalt: Olen 39aastane naine, menstruatsioon algas 11aastaselt ja on valulik siiamaani. Mul on 3 last. Menstruatsioon on muutunud aasta-aastalt hullemaks. Iga kuu tagant, 3. päeva hommikul tabab mind meeletu valuhoog, mis kestab 2 tundi ja meenutab lausa sünnituseelseid tuhusid, ja väga rohke vereeritus. Valu on alaseljas ja alakõhus, samuti reite sisekülgedel. Kasutan üsna tugevaid valuvaigisteid ja enamasti pean selle päeva veetma voodis. Lugesin, et Soomes kasutatakse sellisel puhul hormoonspiraali, mis võivat olukorda leevendada. Meie seksuaalelu on üsna aktiivne, nii et spiraal tuleks kasuks niikuinii. Kas Eestis on võimalik hormoonspiraali panna? Või on lootust mingit muud moodi abi saada?
Ene Palo: "Menstruatsiooni, millega kaasnevad kramplikud valuhood, nimetatakse düsmenorröaks. Eristatakse esmast düsmenorröad, mis esineb esimeste menstruatsiooniaastate alguses ja mida ei põhjusta mingid teised haigused. Teisest düsmenorröad põhjustavad günekoloogilised haigused, nt emaka müoom, endometrioos jt ja see kujuneb hilisemate aastate jooksul. Umbes kolmandik naisi kogeb menstruatsiooni ajal mõningaid valusid. "

loe edasi ajakirjast...

Kodutohtri oktoobrinumbris:
Päevakaja 6
Elukool
Liis Sannik: “Saledana võin minna maailma vallutama!” 8
Lugeja sõna 12
Liikumisrõõm
Võimleme ristluuvalu vähemaks 14
Huvitav teada
Hoia selg liikumises 16
Mis on mis
Antigeen. Triglütseriidid. Tulekahjumärk 20
Südametuba
Süda stressi küüsis 22
Apteek avitab
Rahu, ainult rahu! 26
Ravi
Psoriaasi ravib ka hingerahu 30
Eneseabi
Et nahk püsiks noorem 34
Kasulik teada
Kes vajab silmavitamiine 38
Ravi
Mehe teine süda ootab abi 40
Kogemus
Iga sünd on õige 46
Sinu laps
Unenappus teeb ulakaks 50
Küsi meilt 54
Kogemus
Terve haige taastamine 58
Ravimtaimla
Liigesehaigused 61
Abi loodusest
Basiilik on ka ravimtaim 67
Tervislik toit
Esmane ja iga päev 64
Kala om kullah 66
Lahedaid roogi argipäevaks 68
Sidrun tervendab ja noorendab 70
Nädalamenüü
Mõnus menüü oktoobriks 74
Tooteuudised 76
Jõudehetk
Naergem terviseks! 79
Ristsõna 80
Kodutohtri mäng 81