Kuuljaks heast südamest
Tekst Üllar Ende

7aastane Kristi Artov tuli siia ilma nii tillukesena, et mahtus veel mõnekuisenagi isa peopesade peale ära. Loodus oli tüdruku ilma jätnud kuulmisest. Tee helide maailma sai võimalikuks tänu sellele, et appi tuli populaarne muusik Jaagup Kreem. Hea südamega mees.
“Arvan, et hoolivus tuleb kodusest kasvatusest, sellest, kuidas vanemad on sind õpetanud ja suunanud,” arvab ansambli Terminaator juht, laulja ja sõnalooja ning Eesti Nukuteatri välissuhete juht Jaagup Kreem. “Minule rääkisid ema ja isa lapsest peale: kui näed, et keegi on hädas, siis aita; kui kedagi kiusatakse, mine vahele; kui keegi ei saa trepist üles või alla, mine appi… Vanem vend Juhan oli ja on mulle väga tähtis inimene siin maailmas. Mina olen alati tema eest seisnud ja tema minu eest. Sattusin lapsepõlves ikka kaklustesse ja tülidesse. Olen näinud, kuidas õed-vennad omavahel kaklevad, meie vahel aga pole seda polnud.” Et ennast mitte paipoisina näidata, lisab Jaagup: “Eks me kõik tee vahel igasuguseid imelikke lükkeid, olen minagi sigadusi teinud ja teen neid ka ehk tulevikus, aga ema on mulle öelnud: “Süda on sul, poiss, hea!””

Ülekaal kaob aju kaudu 2.
Tekst Üllar Ende

Jätkub eelmises Kodutohtris alanud jutuajamine ülekaalust ja tarkusest sellest lahti saada. Kui oma nõu enam ei aita, soovitab Eesti Diabeedikeskuse juhataja endokrinoloog Marju Past tulla diabeedikeskusse nõu küsima.
Mõni inimene ei paistagi väljast väga ümar, aga võib kaaluda 100 kilo. Kus need ülekilod peidus on?
Dr Marju Past: Osa inimestel on rasv koondunud just kõhuõõnesse ja kõhupiirkonda – see on halvema koostisega kui mujal kehas olev rasv. Varem ei pööratudki sellele nii suurt tähelepanu, kuid pikapeale hakati aru saama, et õunakujulistel inimestel on teist tüüpi suhkruhaigust ja südamehaigusi sagedamini kui teistel. Võeti kasutusele nimetus “metaboone sündroom”, mis on erinevate sümptomite kompleks.
Kõhupiirkonda ja kõhuõõnesse kogunenud rasva tõttu tekivad enamasti kolesterooli ainevahetuse häired. Mitte ainult üldkolesteroolinäit pole kõrge, vaid paigast läheb ära ka hea ja halva kolesterooli suhe, mis ongi tervisele ohtlik.

Tervis vajab rauda
Eha Laanepere, SLÕL
Foto Peeter Sirge

Rauavaegusaneemia on kõige sagedasem toitumisega seotud haigus maailmas. Kui põhjus on teada, pole sellest raske jagu saada, kinnitab perearst Iris Koort.
Väsimus või mäluhäired võiva kimbutada muuhulgas ka rauapuuduse tõttu.
Rauapuudusaneemia on kehvveresuse sagedasim vorm, rahvakeeli nimetatakse seda ka kehvaks vereks. Aneemia ehk kehvveresus tekib siis, kui veres on liiga vähe hemoglobiini. Hemoglobiin on aine, mis kannab erütrotsüütides ehk vere punalibledes hapnikku kudedesse laiali. Selle hapnikukandja moodustamiseks on vaja rauda. Kui seda toidus napib, siis ei suuda luuüdi piisavalt toota punaliblesid – vähenevad nii nende hulk, mõõtmed kui ka hemoglobiinisisaldus. Lisaks hemoglobiini tootmisele taastab raud kudesid ning tagab keemiliste ühendite aktiivsuse ajus ja immuunsüsteemis.

Eneseabi
Silmadele präänikut, mitte piitsa
Silmaarst Ingeborg Trofimova

Kui silmades on hõõrumistunne ja nägemine läheb uduseks, annab see märku, et silmad on liiga palju vatti saanud. Peale puhkamise saame muudki oma silmade heaks teha.

“Inimese meeleelundeist on silm looduse kõige imepärasem looming ja kingitus,” on kirjutanud maailmakuulus Saksa füüsik Hermann Ludvig Helmholtz.
Miks me siis ise sellele looduse imepärasele loomingule muudkui piitsa anname, unustades täielikult ära prääniku?
Inimorganismi füsioloogiline elutegevus on juba kord selline, et ööpäeva jooksul peab aktiivne tegevus vahelduma puhkusega. Mida intensiivsem tegevus, seda kosutavam peab olema puhkus. Meie ajal on kujunenud elu niisuguseks, et eriti suur töökoormus langeb mitte enam jalgadele, vaid silmadele – sellepärast need ka kiiremini väsivad. Tavalist ringivaatamist, mõõdukat peent näputööd ja põgusat lugemist võib väsimise seisukohast võrrelda rahuliku kõndimisega. Arvuti ja teleri ees istumine väsitavad nii nagu jooksmine künklikus soos.

loe edasi Kodutohtrist...

Apteek avitab
“Suhkrutükk, sind armastan…”
Proviisor Maija Tressum

Suhkur on looduslik energiaallikas ning seetõttu organismile väga vajalik. Kuid – ainult õigetes kogustes!
Dietoloogid ja toitumisteadlased üle maailma soovitavad piirata rohke suhkrusisaldusega toitude tarbimist. Kes ei tea, et pidevalt rohkesti magusat, sh suhkrut süües ja kulutades toiduga saadust vähem energiat, hakkab inimene rasvuma. Lisaks ohustab hambakaaries. Kuid ei tohiks unustada, et kui aga tarbitakse suhkruid organismi vajadusest vähem, tekivad energiadefitsiidist tingitud tervisehädad. Suhkruvaeguse esimene ilming on väsimus ning kestev kurnatusseisund võib päädida tõsiste haigustega.
Suhkrut võime me süüa palju nii, et me seda isegi ei tea. Kuna suhkur on säilitusaine, mis hoiab ja imab niiskust, siis on seda toodetes, mille puhul me isegi ei aima suhkrusisaldust, rääkimata selle rohkusest. Suhkrut on peidus näiteks konserveeritud köögiviljades, puljongikuubikutes, maapähklivõis, isegi soolas. Ja muidugi ravimites.

loe edasi ajakirjast...

Kasulik teada
Kui köha ei taha vaibuda
Ajakirjast MMW-Fortschritte der Medizin refereerinud Harri Jänes

Köha on hingamiselundite haiguste ühine sümptom, kuid visalt püsiv köha võib anda märku ka muudest tervisehäiretest.
Köha võib tekkida ja iseenesest kaduda mõne päevaga, kuid see võib jääda püsima nädalateks, kuudeks ja aastateks. Suitsetajad on oma köhaga mõnikord niivõrd harjunud, et peavad seda enesestmõistetavaks paratamatuseks. Eristatakse ägedat ja kroonilist köha:
• äge köha möödub kuni kaheksa nädalaga
• krooniline köha aga kestab kauem kui kaheksa nädalat.
Kroonilise köha võimalikke põhjusi on rohkesti. Ühel ja samal ajal võib esineda ka mitu põhjust, näiteks juhul kui reflukshaiguse põdeja tarvitab vererõhuravimeid, mille kõrvaltoimeks on köha. Rohkem kui 90 protsendil köhajuhtudest saab selle põhjused uuringutega kindlaks teha. Kroonilise köha põhjusi on rohkesti, kuid mõned neist esinevad teistest tunduvalt sagedamini. Tihti pole tegemist ühe, vaid mitme omavahel kombineerunud põhjusega.

loe edasi Kodutohtrist...

Sinu laps
Vaimne tervis
Välisajakirjandusest refereerinud Viivi Variksaar

Ajule meeldib olla tegevuses: ristsõnad, sudokud, lauamängud, millegi uue õppimine ja vilgas seltsielu – kõik need annavad ajule tööd ja hoiavad mõistuse virgena.
Inimese identiteet põhineb mälul ja mälu olemasolu on igasuguse õppimise eeldus. Igasugune ajutegevus tugevdab vastupanuvõimet ajuhaigustele, mis võivad lõppeda dementsusega. Kontrollida, kuidas su aju töötab, pole kunagi hilja.
Tähtis on hoida aju virgena, otsida tegevusi, mis annavad ajule tööd ja loovad rõõmsa meeleolu. Kui leivatöö on aastate pikku muutunud rutiinseks ja automaatseks ega nõua pingsat mõtlemist, peaks ajule otsima tegevust mujalt. Igasugune õppimine või lugemine, eriti selline, kus midagi tahetakse meelde jätta, on mälule väga hea. Ka suhtlemine teiste inimestega annab uusi mõtteid.
Teleka äärest minema
Mu elu on huvitav: saan sõpradega iga nädal kokku, olen lausa andunud kuulujuttude kuulaja ja nende edasirääkija, siin on meelespidamist küllaga. Peale selle käin kaks korda nädalas inglise keele tunnis ja mulle meeldib mu leivatöö. Mida ma veel peaksin tegema? Kas sellest ei piisa?

loe edasi ajakirjast...

Küsi meilt
Selja venitusravist
Neuroloog-taastusarst VAIKE KABEL

G.S. HARJUMAALT: Lugesin Kodutohtrist, et on olemas venituslauad, millega saab selga ravida. Minul pole võimalik niisugust lauda endale koju muretseda, olen vanem inimene. Minu selg teeb juba mitu aastat häda, valutab tihti. Olen ka arsti juures käinud, aga valud ei jää järele. Kas seljavenitust tehakse ka mõnes arstikeskuses? Kas see aitab kõigi seljavalude vastu? Missuguse haiguse puhul ei või selga venitada? Kui tihti peab venituses käima? Kas seda tehakse haigekassa raha eest, kui arst saadab?

Umbes 80% täiskasvanutest kannatab aeg-ajalt seljavalude käes ja see on üheks sagedasematest põhjustest arsti poole pöördumisel. Paranemine toimub sageli iseenesest – vaid väike osa peab tööst loobuma või elukutset vahetama. Et seljavalud võivad korduda ja krooniliseks muutuda, tuleb välja selgitada nende põhjus. Siis on ka võimalik valida õige raviviis.
Üheks seljavalude ravimeetodiks on ka venitusravi, mille otstarbekuse üle otsustab arst. Venitusravi on neuroloogias ikka kasutatud: korsettvenitusel püütakse algraskusi tõstes saavutada valu vähenemist või kadumist. Tänapäeval on lihtsam kasutada venituslaudu ja spetsiaalseid ravisüsteeme, mis põhinevad aktiivsel ravil ja harjutustel, mida inimene ise koormusvabalt teeb.
Venituslauda on lihtne kasutada, sest venitavaks jõuks on keha enda raskus. Nii väheneb mehaaniline surve lülisambale ja närvijuurtele ning venitatakse pinges selga ja õlavöötmelihaseid. Ühtlasi paraneb ka vereringe.
Kui arst on suunanud taastusravile, siis on niisugust venitust võimalik ühe füsioteraapiaprotseduurina teha ka haigekassa raha eest. Venitust sooritatakse füsioterapeudi juhendamisel; eelnevalt on soovitatav lihaseid soojenduse või massaažiga lõõgastada. Venituslauad on olemas paljudes taastusraviasutustes ja tervisekeskustes ning neid kasutatakse nii ambulatoorses kui ka statsionaarses taastusravis.
Tuleb silmas pidada, et venitusravi ei tohi teha iga seljavalu puhul. Näidustatud on see eelkõige lülivaheketta (diski) sopistuse korral, kui esineb surve närvijuurtele. Siis on venituse kestvus 10–15 minutit. Aeg sõltub taluvusest ja paranemisest.

loe edasi ajakirjast...

Tervislik toit
Suvemarjad külmikust lauale
Toitumisspetsialist ja loodusravi austaja Aive Luigela

Millal siis veel kui mitte nüüd on õige aeg suvel sügavkülma pistetud maasikad, vaarikad või muud marjad ära tarvitada. Neid võib süüa niisama või panna toidu sisse.
Praegu veel on sügavkülmutatud marjad, köögiviljad ja metsasaadused säilitanud oma toiteväärtuse ja kõik head maitseomadused. Mida rohkem kevade poole, seda vähem väärtuslikud sügavkülmutatud aia- või metsaannid on.
Sügavkülmutatud marju ja puuvilju võib sügavkülmikus õigel režiimil hoida üldjuhul kuni aasta. Õrnakoelised marjad (vaarikad, maasikad) tuleks aga poole aasta jooksul ära süüa.
Eelnevalt kergelt kuumutatud, 1–2 minutit kuumas vees hoitud aedvilju võib säilitada kuni aasta, kuumutavamata köögivilju (juurköögiviljad, till, murulauk, spinat ja rohelised maitsetaimed) aga kuni pool aastat. Hiljem alaneb nende toiteväärtus, kaob meeldiv lõhn ning keetes või hautades muutuvad nad sitkeks.

Parem ikka värskelt
Kõige tervislikumad on külmutatud marjad värskelt. Kui me juba nad sellisena hoiule panime, siis pole mõtet neid toiduks keeta.
Ülessulanud värsked marjad maitsevad hästi näiteks kohupiima, jäätise, vahukoore või vaniljekastmega. Neid saab serveerida kenas klaaspokaalis, -kausikeses või hoopiski muretainakorvikestes, kuhu mahuvad nii vahukoor või kohupiimakreem kui ka marjad.

loe edasi ajakirjast...

Kodutohtri detsembrinumbris:
6 Elujõud
Kuuljaks heast südamest
12 Liikumisrõõm
Trennid, kontserdid, kostüümid – aga töö?
Kasulik teada
18 Ülekaal kaob aju kaudu 2
23 Suitsetamine kahjustab silmi
24 Silmadele präänikut, mitte piitsa
28 Apteek avitab
Suhkrutükk, sind armastan...”
33 Kasulik teada
Üks magus amps, ja kohe
34 Ravi
Keha vajab rauda
Kasulik teada
39 Köha, mis ei taha vaibuda
41 Tuge eluks ilma tubakata
42 Mis on mis
Vererõhk. Peristaltika. Antikeha
Lugeja kirja põhjal
43 Miks käed punetavad?
44 Külmad jalad tahavad liikumist
48 Vaimne tervis
Aju armastab tööd
50 Pilk endasse
Naudingud lisavad elule vürtsi
53 Uus raamat
54 Kogemus
Terve haige taastamine 3
57 Midagi uut
58 Küsi meilt
62 Uus raamat
Kodutohtri ravimtaimla
63 Peavalu
64 Kilpnääre
66 Kasulik teada
Kõige väärtuslikum mari
Tervislik toit
68 Suvemarjad külmikust lauale
72 Sooja jõululeiba kogu perele
74 Lahjad pidutoidud
Aastaring
82 Märksõnastik
86 Vaatenurk
Minu Väsimus
Jõudehetk
88 Naergem terviseks
89 Kodutohtri mäng