|
Perearst suletud uste taga Tekst: Juune Holvandus Tartu vangla arst Piret Paap teeb enamasti perearstitööd. Saatuse tahtel aga on tema oma patsientidele tihtilugu esimene mure ärakuulaja ja abistaja elus. Betoonile maalitud kosmilistes värvides mõjub Tartu vangla täpselt nii, nagu vangla peabki mõjuma – ümbritsevast äralõigatult. Mobiiltelefoni puudumine – annad pääslas ära – loob kummatigi hubase atmosfääri, mida ei lõhu omatahtsi kumuleeruvad elektroonilised sirinad. Tartu vangla on kaasaegne, erinedes teistest Eesti vanglatest, kus kinnipeetavaid on palju üle normi koos. Kui mujal vanglates satutakse hulgakesi olles kergemini omavahelistesse kaklustesse, siis siin on vangidel suurem võimalus langeda üksindusest depressiooni, ütleb vangla arst dr Piret Paap. Aastad annavad, aastad võtavad Harri Jänes “Mu vasak põlv valutab,” kurdab naine arstile. Tohter laseb pildi teha ja sõnab: “See on ealistest muutustest.” “Kuidas nii?” imestab naine. “Mu parem põlv on ju sama vana, aga ei valuta!” Keegi ei ole homme enam täpselt samasugune kui täna, sest inimese keha muutub lakkamatult. Organismi ealised muutused ei ole haiguslikud, vaid loomulik talitluslike võimete muutumine. Vananemine on pärilikkuse ja keskkonnategurite koosmõjul ilmnev bioloogiline nähtus, mida mõjutavad haigused. Haigusi saab ravida, vanadusmuutusi leevendada. Aastatega muutub ka organismi peastaap – aju. Vananemisel ajukude väheneb, elundite talitluse reguleerimise võime nõrgeneb, mäluhäired sagenevad jne. Mälu muutumine võib olla seotud ka ajuvereringe halvenemise või Alzheimeri tõvega. Ravi Küsib Üllar Ende, vastab endokrinoloog MARJU PAST Kilpnääre töökorda “Kui liiga aeglaselt või liiga kiiresti talitlevat kilpnääret õigesti ja täpselt ravida, peaks haige ennast tundma sama hästi kui terve kilpnäärmega inimene,” ütleb endokrinoloog Marju Past. Kuidas kilpnääre annab endast märku, kui temaga on midagi lahti? Kilpnäärme talitlushäirete korral ei ole alati kindlaid tunnuseid, sümptomid on suhteliselt üldised, ebaspetsiifilised, ja võivad iseloomustada ka muid haigusi, näiteks väsimus, nahakuivus, juuste väljakukkumine või muu. Tihtipeale ei tulda algul selle pealegi, et need tunnused võivad märku anda kilpnäärmemurest. Õnneks on perearstid ja kardioloogid viimasel ajal hakanud väga usinalt kilpnäärmeanalüüse tegema. Abi Hallitus võib panna nina tilkuma Professor Naomi Loogna Nina võib osal inimestel nina tilkuma hakata ka hallitusseente eostest. Sel juhul tuleb nendest võimalikult kaugele hoida ja vajadusel ravimeid tarvitada. Hallitus on valgetest, helehallidest või kollakatest seeneniitidest kirme näiteks põhul, kompostil, niiskes toanurgas või mujal. Soojas ja niiskes (kasvuhoones, vannitoas) kattuvad esemed hallitusseeneniidistikuga väga kiiresti. Hallitust tekitavaid seeni on mitu liiki ning osa neist eritavad ka mürgiseid aineid. Areneb niiskes, soojas ja umbses ruumis Hallitusseeni leidub nii siseruumides kui ka õues. Nad kasvavad paremini ja nende hulk suureneb tunduvalt just niisketes ja soojades (20–250) ruumides, kus on halb ventilatsioon. loe edasi Kodutohtrist... Ravi Jalaseen kaob ainult ravides Lugejate küsimustele vastab Sadama Medicumi naha- ja suguhaiguste arst Kersti Kivimägi Jalaseenesse tuleb suhtuda tõsiselt nagu igasse teise nakkushaigusse ning seda hoolega ravida. Ainult nii saab tülikast tõvest priiks ning kaob oht nakatada ennast ja teisi. Inimestel esineb kõige sagedamini seennakkkusi, mis asustavad eelkõige marrasknahka, küüsi või juukseid. Jalgade ja varbaküünte seentõve tekitajaks on tavaliselt sama seen. Sõrmeküünte seennakkust põhjustab sagedamini pärmiseen. Samas on küüneseene ravi tõsisem, tihti suukaudsete ravimitega, ja ravikuurid mitu korda pikemad kui nahaseene korral. Seetõttu eristataksegi küüne ja naha seenhaigust teineteisest. loe edasi ajakirjast... Kasulik teada Jalgade kevadine ülevaatus Välisajakirjandusest refereerinud Viivi Variksaar Iga inimene teeb päevas 8000–10 000 sammu, virgemad rohkemgi. Pole siis ime, et jalad kuluvad, vajavad põhjalikku ülevaatust ja tõsist hooldust. Jalahoolduse esimene reegel on: igal õhtul enne magamaminekut tuleb neid pesta. Igapäevane jalgade eest hoolitsemine ja õigete jalanõude kandmine tagab, et jalad teenivad teid kaua ega ole põhjust tunda piinlikkust juhul, kui tuleb ootamatult varbad paljaks võtta. Kui ülevaatust ja hoolitsust alustada, siis • tõhus abimees on jalavann, mida saab teha ka teleri ees oma lemmikseebikat vaadates • pärast jalavanni tuleb jalad hoolikalt kuivatada, eriti põhjalikult varbavahed, muidu hakkab sinna kogunema igasugu batsille, kes peavad lugu niiskusest ja soojusest; või tekivad valulikud lõhed, ja lasta siis veidi aega õhu käes kuivada. Varvaste vahel olev nahk on niisama õrn kui silmalaugude oma • paksenenud kannanaha ja surnud naharakud saab maha hõõruda spetsiaalse kannariivi või pimsskiviga. Nendega tasub üle käia ka jala välimised servad, varbaotsad ning muudki kohad, kus nahk kipub samuti paksenema. loe edasi Kodutohtrist... |
|
|