MÄRTS '2007
Perearst suletud uste taga
Tekst: Juune Holvandus


Tartu vangla arst Piret Paap teeb enamasti perearstitööd. Saatuse tahtel aga on tema oma patsientidele tihtilugu esimene mure ärakuulaja ja abistaja elus.
Betoonile maalitud kosmilistes värvides mõjub Tartu vangla täpselt nii, nagu vangla peabki mõjuma – ümbritsevast äralõigatult. Mobiiltelefoni puudumine – annad pääslas ära – loob kummatigi hubase atmosfääri, mida ei lõhu omatahtsi kumuleeruvad elektroonilised sirinad.
Tartu vangla on kaasaegne, erinedes teistest Eesti vanglatest, kus kinnipeetavaid on palju üle normi koos. Kui mujal vanglates satutakse hulgakesi olles kergemini omavahelistesse kaklustesse, siis siin on vangidel suurem võimalus langeda üksindusest depressiooni, ütleb vangla arst dr Piret Paap.

Aastad annavad, aastad võtavad
Harri Jänes

“Mu vasak põlv valutab,” kurdab naine arstile. Tohter laseb pildi teha ja sõnab:
“See on ealistest muutustest.”
“Kuidas nii?” imestab naine. “Mu parem põlv on ju sama vana, aga ei valuta!”
Keegi ei ole homme enam täpselt samasugune kui täna, sest inimese keha muutub lakkamatult. Organismi ealised muutused ei ole haiguslikud, vaid loomulik talitluslike võimete muutumine.
Vananemine on pärilikkuse ja keskkonnategurite koosmõjul ilmnev bioloogiline nähtus, mida mõjutavad haigused. Haigusi saab ravida, vanadusmuutusi leevendada.
Aastatega muutub ka organismi peastaap – aju. Vananemisel ajukude väheneb, elundite talitluse reguleerimise võime nõrgeneb, mäluhäired sagenevad jne. Mälu muutumine võib olla seotud ka ajuvereringe halvenemise või Alzheimeri tõvega.

Ravi
Küsib Üllar Ende, vastab endokrinoloog MARJU PAST

Kilpnääre töökorda
“Kui liiga aeglaselt või liiga kiiresti talitlevat kilpnääret õigesti ja täpselt ravida, peaks haige ennast tundma sama hästi kui terve kilpnäärmega inimene,” ütleb endokrinoloog Marju Past. Kuidas kilpnääre annab endast märku, kui temaga on midagi lahti? Kilpnäärme talitlushäirete korral ei ole alati kindlaid tunnuseid, sümptomid on suhteliselt üldised, ebaspetsiifilised, ja võivad iseloomustada ka muid haigusi, näiteks väsimus, nahakuivus, juuste väljakukkumine või muu. Tihtipeale ei tulda algul selle pealegi, et need tunnused võivad märku anda kilpnäärmemurest. Õnneks on perearstid ja kardioloogid viimasel ajal hakanud väga usinalt kilpnäärmeanalüüse tegema.

Abi
Hallitus võib panna nina tilkuma
Professor Naomi Loogna

Nina võib osal inimestel nina tilkuma hakata ka hallitusseente eostest. Sel juhul tuleb nendest võimalikult kaugele hoida ja vajadusel ravimeid tarvitada.
Hallitus on valgetest, helehallidest või kollakatest seeneniitidest kirme näiteks põhul, kompostil, niiskes toanurgas või mujal. Soojas ja niiskes (kasvuhoones, vannitoas) kattuvad esemed hallitusseeneniidistikuga väga kiiresti. Hallitust tekitavaid seeni on mitu liiki ning osa neist eritavad ka mürgiseid aineid.
Areneb niiskes, soojas ja umbses ruumis
Hallitusseeni leidub nii siseruumides kui ka õues. Nad kasvavad paremini ja nende hulk suureneb tunduvalt just niisketes ja soojades (20–250) ruumides, kus on halb ventilatsioon.

loe edasi Kodutohtrist...

Ravi
Jalaseen kaob ainult ravides
Lugejate küsimustele vastab Sadama Medicumi naha- ja suguhaiguste arst Kersti Kivimägi

Jalaseenesse tuleb suhtuda tõsiselt nagu igasse teise nakkushaigusse ning seda hoolega ravida. Ainult nii saab tülikast tõvest priiks ning kaob oht nakatada ennast ja teisi.
Inimestel esineb kõige sagedamini seennakkkusi, mis asustavad eelkõige marrasknahka, küüsi või juukseid. Jalgade ja varbaküünte seentõve tekitajaks on tavaliselt sama seen. Sõrmeküünte seennakkust põhjustab sagedamini pärmiseen. Samas on küüneseene ravi tõsisem, tihti suukaudsete ravimitega, ja ravikuurid mitu korda pikemad kui nahaseene korral. Seetõttu eristataksegi küüne ja naha seenhaigust teineteisest.

loe edasi ajakirjast...

Kasulik teada
Jalgade kevadine ülevaatus
Välisajakirjandusest refereerinud Viivi Variksaar

Iga inimene teeb päevas 8000–10 000 sammu, virgemad rohkemgi. Pole siis ime, et jalad kuluvad, vajavad põhjalikku ülevaatust ja tõsist hooldust.
Jalahoolduse esimene reegel on: igal õhtul enne magamaminekut tuleb neid pesta. Igapäevane jalgade eest hoolitsemine ja õigete jalanõude kandmine tagab, et jalad teenivad teid kaua ega ole põhjust tunda piinlikkust juhul, kui tuleb ootamatult varbad paljaks võtta.
Kui ülevaatust ja hoolitsust alustada, siis
• tõhus abimees on jalavann, mida saab teha ka teleri ees oma lemmikseebikat vaadates
• pärast jalavanni tuleb jalad hoolikalt kuivatada, eriti põhjalikult varbavahed, muidu hakkab sinna kogunema igasugu batsille, kes peavad lugu niiskusest ja soojusest; või tekivad valulikud lõhed, ja lasta siis veidi aega õhu käes kuivada. Varvaste vahel olev nahk on niisama õrn kui silmalaugude oma
• paksenenud kannanaha ja surnud naharakud saab maha hõõruda spetsiaalse kannariivi või pimsskiviga. Nendega tasub üle käia ka jala välimised servad, varbaotsad ning muudki kohad, kus nahk kipub samuti paksenema.

loe edasi Kodutohtrist...




























































Sinu laps
Beebil on palavik
Välisajakirjandusest refereerinud Viivi Variksaar

Kui alla aastasel lapsel tõuseb palavik, tähendab see, et taustal on nohune nina. Mida teha, kuidas beebi halba enesetunnet kergendada?
Nohupalavik
Nohupalavik on mitmete erinevate viiruste põhjustatud hingamisteede põletik, mille sümptomid on tavaliselt nohu, köha ja palavik. Väiksed lapsed põevad palavikku keskmiselt 4–8 korda aastas. Tavalised nohu ja köha põhjustajad on rino-, korona- ja RS-viirused (hingamisteede infektsioone põhjustavad viirused). Palavikku võib nakatuda, kui ninaeritised satuvad käte külge, viirus võib levida ka õhu kaudu. Külmetumine palavikku ei põhjusta.

Kui nina on nohune
Nohuse ninaga beebil on väga raske imeda. Enne rinnaga toitmist võib lapsele ninna tilgutada apteegis müüdavaid keedusoolatilku, ninaeritis muutub vedelamaks, kas voolab ise välja või saab selle pipetiga väga ettevaatlikult välja tõmmata. Kui ikka laps üldse ei saa imeda, siis peab katsuma teda sööta lusikast. Kui laps on juba nii suur, et sööb tahket toitu, siis võiks teha ta lemmikroogi, et maimukesel midagi ikka kurgust alla läheks.

loe edasi ajakirjast...


Küsi meilt
Sagedane kurguvalu
Kõrva-nina-kurguarst MARE KALVET

L.S. RAPLAMAAT: Kuidas ära hoida kurgumandlipõletikku? Piisab natuke pikemast käimisest külma käes, kui kurk on jälle paistes ja valutab.

Küsite tegelikult kahe erineva haiguse – kurgumandlite põletiku ja külmetushaiguse kurguvalu kohta. Kurgumandlite põletik, mille üks sümptomeid on kurguvalu, on immuunsüsteemi haigus, mis esineb peamiselt lastel ja teismelistel. Nende immuunvastuses on lümfikoe reaktsioon haigustekitajate – viiruste ja bakterite – vastu esimesel kohal. Täiskasvanutel ja vanematel inimestel aga on immuunvastuses esmatähtsad vere valgelibled ja lapsepõlves antikehadena talletatud nn mälurakud. Tänapäevaste antibiootikumidega on kurgumandlite põletikud täielikult ravitavad.
Kurgumandlite põletikku saab ära hoida oma tervise üldise tugevdamisega:
? hoida tasakaalus töö ja puhkus
? ravida korralikult välja viirushaigused
? teha sporti
? viibida värskes õhus
? süüa täisväärtuslikku toitu jne.

Kurguvalu on ägeda haiguse sümptomiks kõikide ülemiste hingamisteede viirusnakkuste korral. Talveilmad on muutlikud. Eks see kutsugi välja terviseviperusi, haigusi. Kõige sagedasemad haigused on hingamisteede põletikud, mille korral neel ja vahel ka kurgumandlid tõmbuvad punaseks ning muutuvad põletikulisteks.
Külmetushaigused on viirusnakkushaigused – neid kutsuvad esile mitmesugused organismi tunginud viirused. Viirus kinnitub limaskestale ning laseb end inimese keha jõududega paljundada, käitudes kui energiavampiir. Kui organism on nõrk ega suuda viiruse vastu välja astuda, arenevad välja külmetushaiguse sümptomid.

loe edasi ajakirjast...

Kodutohtri märtsinumbris:
6 Päevakaja
8 Kogemus
Perearst suletud uste taga
14 Liikumisrõõm
Võimleme põlved liikuma
16 Kasulik teada
Aastad annavad, aastad võtavad
Aastad
20 Ravi
Kilpnääre töökorda
Apteek avitab
26 Elutähtis koeensüüm Q10
28 Kalamaksaõli on jälle moes!
32 Abi
Hallitus võib panna nina tilkuma
34 Ravi
Jalaseen kaob ainult ravides
38 Kasulik teada
Jalgade kevadine ülevaatus
40 Üleöö kaunimaks
Tsellusõda saab võita!
Lapse tervis
45 Beebil on palavik
48 Kuidas aidata murelikku last
52 Paremad suhted, parem elu
56 Pilk endasse
Kelle jalas on teie peres püksid?
58 Mees ja naine
Taastumatu loodusvara
60 Värviteraapia
Punane on armastuse, tule ja vere värv
62 Mälutreening
Esimene mälutreening
66 Mis on mis
Liigvesi organismis. Valgud. Ajuripats
68 Küsi meilt
72 Tootja teavitab
Kodutohtri ravimtaimla
75 Veresoonte lupjumine
76 Kõhunäärmehaigused
77 Maitsetaimla
Aedsalvei
Tervislik toit
78 4 x tofu
82 Või, margariin, searasv, taimeõli
Jõudehetk
87 Naergem terviseks!
88 Ristsõna
89 Kodutohtri mäng