Lugeja kirja põhjal
3 x ohatisest

Sadama Medicumi naha- ja suguhaiguste arst Kersti Kivimägi

Herpesviirusnakkus on krooniline ja tänapäevani puudub sellest haigusest tervendav ravi.
Nakkusallikaks on seda nakkust põdev inimene.

Herpese viiruskehakesi on kõige rohkem ohatiselööbe villikestes sisalduvas vedelikus, kuid neid võib aeg-ajalt esineda ka ohatiselööbe kordumiskohal nahal või limaskestal ilma villikeste tekketagi. Pärast nakatumist ei pea alati tekkima löövet, vaid võib järgneda kohe ka pikk lööbevaba periood, mis võib kesta isegi kuni elu lõpuni. Nakkusele järgneva haiguse avaldumises on otsustavaks teguriks, kes omavahelises olelusvõitluses peale jääb: kas nakatunu tugev immuunsüsteem, mis suudab viiruse paljunemist kontrolli all hoida, või viirus, mis võimalusel muutub aeg-ajalt aktiivseks ning võib põhjustada isegi laialdasi nahalööbeid ja siseorganite kahjustusi.

Vallandumise põhjusi palju
Huuleohatise uue haigushoo võivad vallandada:

On arusaadav, et kõiki riskitegureid alati  vältida pole võimalik, kuid neid teades tuleb selle poole püüda.

Päikese ägestava toime vastu
Haigust ägestava päikese mõju vastu aitavad  tugevatoimeline ultravioletkiirguse eest  kaitsev kreem ja huulepulk (UVK kaitsefaktor üle 20), mida tuleks määrida hoolikalt eelkõige huultele ja suuümbruse nahale nagu ka mujale päiksele avatud kehaosadele. Suukaudsetest preparaatidest võib lisaks kasutada beetakaroteeni koos E-vitamiiniga, mis kaitseb UV-kiirguse kahjuliku mõju eest.
Huulte nahk peab olema alati pehme ja elastne. Aitab ka nägu varjav peakate, keskpäevase päikese eest varjumine ( kl 11–15). Ravimitest on apteegi käsimüügis saadaval ohatisevastased kreemid ja geelid. Arstiretseptiga saab suukaudseid ohatisevastaseid ravimeid – need on määritavatest ravimitest efektiivsemad.

Ravitakse mitut moodi
Et viirusevastane ravi mõjuks võimalikult tõhusalt, tuleb sellega alustada nii kiiresti kui võimalik –  kohe, kui uus haigushoog endast märku annab.
Korduva huuleohatise raviks on kaks võimalust:
? EPISOODILINE RAVI, mille korral alustatakse viirusevastase raviga iga järjekordse haigushoo alguses.
? SUPRESSIIVNE (mahasuruv) RAVI. See tähendab viirusevastase ravimi igapäevast tarvitamist pikema aja vältel (6 kuud kuni 1 aasta, mõnikord kauemgi).
Võimalikud on ka lühemad kuurid, mille puhul alustatakse ravi enne eeldatavat haiguse ägenemist ja ravi lõpetatakse selle perioodi lõppedes (näiteks suvekuudel).

Abi leiab ka loodusest
Kergematel juhtudel võib piisata ainult imuunsüsteemi tugevdavatest looduslikest preparaatidest; samuti võivad need toetada ka ohatist pärssivate  retseptiravimite toimet. Enim uuritud ja kasutatud loodusraviprearaadid viirushaiguste puhul on valmistatud punasest päevakübarast.
Nagu viirusevastaseid retseptiravimeidki, võetakse punase päevakübara preparaate kas kohe esimeste haigustunnuste tekkimisel lühiajalise kuurina  või haigushoo ennetamiseks 2–3kuuliste kuuridena. Korvõielistele allergilised ei tohi seda preparaati  tarvitada, samuti siiratud organitega inimesed. Ka autoimmunhaigusi ja vähktõbe põdevatel tuleks enne raviarstiga nõu pidada.

Huuleohatis
Papilloomiviiruse uurimine ei aita vabaneda huuleohatisest, sest tegemist on kahe erineva viirusega ja lööbedki, mida kumbki viiruste grupp nahal ja limaskestadel põhjustab, erinevad teineteisest täiesti.
Papilloomiviiruste perekonda kuulub umbes sadakond viirust, mille nakkuse tulemusena tekivad nahale ja limaskestadele  tüükad. Nendeks on näiteks sagedamini laste  kätel ja jalataldadel paiknevad soolatüükad ning valdavalt täiskasvanutel esinevad ja enamasti sugulisel teel edasi antavad teravad kondüloomid.
Papilloomiviirusesse nagu ohatiseviirusessegi nakatuvad ja nende tekitatud haigusi põevad raskemalt just nõrgestatud kaitsevõimega inimesed.

Vöötohatis
Vöötohatise tekitajaks on tuulerõugete viirus, ladina keeles varicella-zoster virus. Nimestki järeldub, et üks ja sama viirus tekitab nii tuulerõugeid (varicellat) kui vöötohatist (herpes zoster’it).
Esmakordsel kokkupuutel tuulerõugeid põdeva inimesega nakatub terve inimene peaaegu 100% tõenäosusega ja haigestub tuulerõugetesse. Tavaliselt põetakse neid juba väikelapseeas, mil nad kulgevad tavaliselt suhteliselt kergesti.
Enamikul täiskasvanud inimestest on veres immuunsüsteemi toodetud kaitsekehad nimetatud viiruse vastu, mis on tunnistuseks tuulerõugete läbipõdemisest ja mis annab eluaegse immuunsuse uue nakatumise  vastu. Samas, pärast tuulerõugete põdemist elab see viirus närvikoes meiega koos elu lõpuni.


Vöötohatise villikeseline nahalööve võib paraneda tavaliselt ravitagi 2–3nädalaga. Villikeste purunedes on oht  nahamädaniku lisandumiseks ja armide tekkeks, mistõttu vajab haiguse lööve kuivatavat ja desinfitseerivat ravi. Erinevalt lihtohatisest aitab ka ultravioletkiirgusravi.
Tavaliselt vöötohatis ei kordu. See ei kehti aga haiguslikult nõrgenenud kaitsevõimega inimeste puhul vanusest sõltumata: näiteks verevähihaigetel keemia- ja kiiritusravi ajal, siiratud organitega patsientidel, HIV-positiivsetel jne.
Suurem mure on vöötohatise lööbe piirkonnas kaasneva närvivaluga, mis algab tavaliselt 2–3 nädalat enne lööbe teket. Uuringute põhjal on leitud, et ligikaudu pooltel vöötohatist põdenutel on närvivalud veel poolteist kuud pärast haiguse paranemist ja viiel protsendil veel kuus kuud hiljem.
Kui viiruse paljunemist pärssivaid suukaudseid ravimeid hakata võtma hiljemalt 72 tunni jooksul pärast lööbe tekkimist, kiirendab see lööbe tüsistusteta paranemist ja võib vältida või vähendada vöötohatisejärgset valu. Seetõttu tuleb haiguse kahtlusel pöörduda viivitamatult arsti poole. Ohatisejärgset närvivalu taandavad langetõveravimid ja teatud antidepressandid, samuti B- grupi vitamiinid ja kuiv soe mähis valu piirkonnas.

Loe edasi Kodutohtrist!