Ravi
Need kivid ei kolise
Gastroenteroloog Triin Remmel

Inimesed, kelle on avastatud sapikivitõbi, ei vaja tingimata kohe kirurgi abi. Samas ei tasu karta seda, et sapipõie eemaldamine halvendab elukvaliteeti – ilma sapipõieta võib inimene elada vägagi hästi.

Sapikivid on sapipõies paiknevad tihked tükikesed, mis moodustuvad sapi komponentidest, millest peamised on kolesterool ja letsitiin, harvem on tegemist pruunikate bilirubiinkividega. Kivid tekivad juhul, kui sapp sisaldab neid aineid üle lahustuvuse piiri. Seega tekib üliküllastunud sapp, mis omakorda tingib mikrokristallide ning hiljem liiva ja/või kivide tekke. Sapikivid võivad olla liivaterasuurused või vägagi suured. Enamikul juhtudel moodustuvad sapikivid ilma haigustunnusteta, kaebused tekivad siis, kui sapipõies algab põletik või kui kivi hakkab liikuma.

Kuidas sapikivitõbe diagnoositakse?
Pole ühtegi kindlat dieeti, mis hoiaks ära sapikivide tekke. Inimesed, kellele sapipõis pole häda teinud ja kel haigus on leitud juhuslikult, ei vaja kohe kirurgi abi.
On teatud faktorid, mis soodustavad sapikivide tekkimise riski. Näiteks kui sapis tõuseb kolesterooli osakaal, siis suureneb ka risk kolesteroolkivide tekkeks. On uuritud toitumise osa sapikivide tekkes, kuid päris selgeid seoseid pole siin leitud. Arvatakse siiski, et kõrge kolesterooli- ja rasvasisalduse ning madala kiudainesisaldusega toit suurendab sapikivide tekke võimalust.
• Risk sapikivide tekkeks suureneb vanuse kasvades mõlema soo puhul.
• Naised, kel on olnud rohkem rasedusi, on samuti sapikivide tekkele altimad. Eelkõige seletatakse seda progesterooni kõrge tasemega raseduste ajal.
• Ülekaalulistel meestel ja naistel, ka neil, kel on II tüüpi suhkruhaigus kaasuvana.
• Inimestel, kes langetavad üleliia kiiresti kehakaalu.
• Neil, kes kasutavad teatud ravimeid, nt antibeebipille, kolesteroolitaset langetavaid preparaate.

Loe edasi ajakirjast...