Juune Holvandus
Stockholmi ja Tallinna vahet sõitva Regina Baltica pardal on alati ilmtingimata ka laevaarst, tema kajut asub just veidi allpool veeliini. Tusasel merisel suvehommikul, kui enamus reisijaist alles oma kohvieelset und magab, kõneleb oma tööst laeva "medikapten" dr Peeter Loit.
“Mu noorim patsient sellel laeval on olnud kuuepäevane imik ja vanim üheksakümne kuue aastane. Tõved ja inimesed on väga erinevad ja võin vabalt öelda, et nad on seinast seina läbilõige ühiskonnast”.
Kodutohter Hiiumaal
Ravitere hiidlastele 10. jaanikuu päeval sõitis Kodutohtri väike toimetajaskond kaheks päevaks üle mere hiidlastele tere ütlema ja tervist viima. Vastu saime mõnusa turgutussüsti hiidlastelt: nii Kärdla kultuurikeskuses meie terepäeval, Hiiumaa Südametoas kui ka muidu kena saart kaedes ja selle asukaid trehvates. Kõigest kröömikese jõudsime mandrile kaasa tuua.
Loodusravi
Tervistavat kuivalt talveks tallele
Kahjuks jääb üürikeseks aeg, kus tervistavaid toiduaineid võime värskena süüa. Igaühel pole kõige paremat võimalust neid sügavkülma panna. Nii tuleb leppida kuivatamisega, mis oli vanal ajal üks põhilisi säilitusviise. Miks mitte seda nüüdki teha.
Ideaalne säilitusviis talveks on puuviljade-marjade värskelt hoidmine (õunad, pirnid, jõhvikad) või sügavkülmikus külmutamine (marjad, maitsetaimed, supijuured). Nii on need meeldivama maitsega ning tervislikud. Selleks aga läheb tarvis nõuetekohast hoiuruumi ja mahukat sügavkülmikut.
Küsi meilt
Maohaavand ja pärilikkus
Gastroenteroloog URVE MARDNA
Meeslugeja (45) Jõgevamaalt küsib: Kas maohaavandid on pärilikud? See küsimus tekkis mul sellepärast, et mu isal lõigati kunagi maohaavandit. Mäletan, et ka vanaisal oli magu haige. Nüüd avastati ka mul kaksteistsõrmikuhaavand.
Enda meelest olen küllalt tervislikult elanud: suitsumees ma pole ning viina ka kõvasti ei võta.
Mao- ja kaksteistsõrmiku haavandtõvel on tõesti pärilik eelsoodumus on olemas - seda haigust esineb perekonniti. Nooremas eas on siis enamasti tegemist kaksteistsõrmiku haavandiga, maohaavandil võib hiljem olla ka muid põhjusi. Kaksteistsõrmikuhaavand on seotud happe kõrgenenud produktsiooniga. Seda tuleb ette inimestel, kellel esineb maos rohkem kui teistel neid näärmerakke, mis toodavad maosekreeti, millel on seedeaktiivsus.
Pärilik eelsoodumus võib küll olla, aga ilmtingimata ei pruugi haavandtõbi tekkida. Haavandi ägenemist soodustavad mitmesugused asjaolud.
loe edasi ajakirjast...
Abi
Müra ja aastad hakkavad kõrva peale
Kõrvaarst JAAK MÜÜRSEPP
Helirežissöör HEINO PEDUSAAR
Kuulmishäirega inimesi on juba 10-14% elanikkonnast ja see tendents paraku süveneb üha. Kuulmislangus käib enamasti kaasas vanadusega, kuid müra meie ümber ohustab juba noori inimesi.
Mida teha, et hea kuulmine kauem säiliks? Mida ette võtta siis, kui enam hästi ei kuule?
Arvamus, et vaegkuulmine - kõne arusaadavuse langus, pidev kohin peas või kõrvades (tinnitus) - puudutab esmajoones eakaid inimesi, peab ühelt poolt paika, sest pikad eluaastad on kuulmisvõimet paratamatult omajagu kulutanud. Kuid teiselt poolt on tublisti ohustatud ka noored, kes moodustavad kõige suurema riskigrupi.
Tänase elu-oluga kaasneb sageli lubamatult vali olmemüra (liiklus, tümpsumuusika jm), samuti tugev tööstusmüra ja vibratsioon (masinad, mehhanismid). Sellise taustaga peab iga inimene päev läbi elama. Kuid kuulmiskahjurite hulka tuleb paratamatult asetada ka väärastunud elustiil.
loe edasi ajakirjast...
Vanaema retseptid
Suvi - nii kaua oodatud ja nii lühike. Veedame oma vaba aja, kui vähegi võimalik, õues. Tuppa tulles aga tahaks kohe midagi süüa. Ärgu see olgu aga liialt koormav ega rammus, vaid just suvel ikka hõlpsasti seeditav ja kerge. Suvi on alati andnud selleks mitmeid võimalusi. Nõgese-oblikasupp Arve: 2 l vett, soola, 3 supilusikat riisi või kruupe, 200 g noori kõrvenõgeselehti, 200 g oblikaid, 1 supilusikas võid, 2 keedetud muna, 4 supilusikat hapukoort. Riis või kruubid keedetakse soolaga maitsestatud vees pehmeks. Nõgesed ja oblikad pestakse hoolikalt, nõrutatakse, hakitakse peeneteks ribadeks ja lisatakse supile. Lastakse veel kord keema minna. Siis lisatakse või ja maitsestatakse lõplikult. Laualeandmisel lisatakse supisse hakitud muna ja hapukoort. Soovi korral võib lisada ka vorstiribasid.
loe edasi ajakirjast...
Eneseabi
Loomarünnakud sagenevad, ohvrite arv suureneb
Agnes Jürgens,Tervisekaitseinspektsiooni nõunik
Kuigi ametlikult ei ole inimeste ja koerte vahel sõjaseisukorda välja kuulutatud,
süveneb nende vastasseis iga päevaga. Koerte käest saab pureda üha rohkem inimesi,
kuid ohtlikud on teisedki kodu- ja metsloomad.
Ametliku statistika järgi tuleb Eestis iga päeva kohta kümmekond loomarünnakut.
Tervisekaitseinspektsiooni andmetel soovis näiteks 1999. aastal Eestis loomahammustuste
pärast arstiabi saada 3 198 inimest, neist 800le tehti marutõvevastane kaitsesüst.
Mullu oli puretuid veel rohkem - 37 01, kellest ligi 900 said marutõve vaktsiinisüsti.
loe edasi ajakirjast...
Suvenuhtlus
Kõrvetavad meduusid
HARRI JÄNES
Suvi kutsub ikka ujuma, olgu siis meie vetesse või hoopis kaugetesse meredesse ja
ookeanidesse. Koos inimestega ujuvad seal meduusid, kellest mõni paneb kokkupuutel vaid
naha kipitama, mõni aga võib väga ohtlik olla.
Kõikides meredes ujuvad meduusid, kelle kausja või kellukja kummiku läbimõõt ulatub
mõnest millimeetrist kuni kahe meetrini. Meduusi keha pinnal, eriti tihedalt kombitsatel
ja suuava ümbruses, paiknevad kõrverakud, mis sisaldavad mürgist vedelikku. Mürgirakud
on meduusile kaitse- ja ründerelv, millega ta püüab kalu ja vähke, kuid saaklooma ossa
võib sattuda ka inimene.
Kui puudutada kõrveraku pinnal leiduvat tundekarvakest, siis rakk paiskab välja toruja
kõrveniidi, mis tungib ohvri kehasse või keerdub selle ümber. Mõne meduusi mürk on
inimesele kahjutu, teiste, eriti troopiliste liikide oma aga väga ohtlik.
loe edasi ajakirjast...
Ilu ja tervis
Rasvkude - naistele eriti vajalik
Ajakirjast Deutsche Medizinische Wochenschrift vahendanud Harri Jänes
Vähe on neid, keda vaimustab tüse rasvpolster kõhul, puusadel ja reitel. Enamasti
tahetakse sellest ükskõik kuidas lahti saada. Kuid liigne õhin võib õnnetuse kaela
tuua. Ilma rasvkoeta oleks inimene pidevalt tusane ja rahulolematu, alati näljane,
sigimatu ja võimetu küsima parooli kõige lihtlabasemaltki haigustekitajalt. Uuemad
uurimused on toonud esile üha enam rasvkoe elutähtsaid talitlusi.
Rasval on halb kuulsus. Lausa budistide palveveskitena kordavad rasvtõvespetsialistid
üht ja sama sõnumit: rasv pole hea, liigne rasvkude põhjustab südamehaigusi ja
suhkurtõbe. Sõnum on muidugi õige, aga kui inimene ongi ülearu rasva endasse kogunud
ja kannatab selle all, pole siiski põhjust koos vanniveega last välja visata, sest
rasvkude on organismi elutähtis osa.
loe edasi ajakirjast...
Kodutohtri juuli/augusti numbris:
UUDISHIMU 6
ARST
Elupäästja allpool veeliini 8
KODUTOHTER HIIUMAAL
Ravitere hiidlastele 12
PEEGLIS
Eduotsija Mallika 18
ABI
Müra ja aastad hakkavad kõrva peale 22
Noa sugulased kõik 28
KUULSUSTE LOOD
Tõbesid trotsinud Beethoven 25
LUGEJAL KÜLAS
Tere, Anne Toompuu 31
SUVEPUHKUS
Palavik pärast lõunamaareisi 32
Päike - sõber või vaenlane 34
Ihu ihkab juua 34
Taastame talje 35
SUVENUHTLUS
Kõrvetavad meduusid 33
ENESEABI
Loomarünnakud sagenevad, ohvrite arv suureneb 36
Sooja ja külmaga valu vastu 68
ILU JA TERVIS
Ilus siluett 40
Rasvkude - naistele eriti vajalik 42
SÕLTUVUSEST PRIIKS
Ongi suitsuta sirelites 44
RAVI
Vinnidest saab jagu 46
LOODUSRAVI
Maailma taim - verihein 48
Tervistavat kuivalt talveks tallele 49
KÜSI MEILT 52
MEES JA NAINE
Isa, kus sa oled? 54
PROVIISOR SOOVITAB
Rohtu peale ka! 56
UUS RAAMAT 58
SINU LAPS
Eesti beebid jäävad enneaegu emapiimata 58
TOIT JA TERVIS
Kõhuke, mu hellake 62
VANAEMA RETSEPTID 66
JÕUDEHETK
Naergem terviseks 70
RISTSÕNA 72
TÄIDA JA VÕIDA 73
Kodutohtri järgmises numbris:
· Kodutohtri ravimtaimla (1. osa)
· Võimleme end tervemaks
· Söögisoovitusi allergikule
· Klaas piima koolilapsele
· Infarktide kiuste edasi
· Laulev südamearst