| Vormsi
enn: “Elamisest peab mõnu olema” ITA SERMAN “Inimesed usaldavad liiga vähe seda, mida nad tunnevad. Enamasti toimivad nad ikka selle põhjal, mida mõtlevad,” kinnitab Vormsi enn, et just see üks asjade untsumineku olulisi põhjusi ongi. Oma elu saab tunnete järgi sättida küll, teab enn. Tuleb lihtsalt väga tahta. Sest mõte on materiaalne, ja mõttel on kombeks teostuda. Selle asja on enn endale ammuilma selgeks teinud. Just see annab võimaluse asju õigesti mõista ja selle põhjal ka toimida. Tervis sõltub rauast Eha Laanepere Kõige tähtsam mineraalaine, mida veri vajab, on raud. “Rauavaegusaneemia tähtsamaid tekkepõhjusi on rauavaene toit, raua puudulik imendumine seedekulglast, suurenenud rauavajadus ja raua kadu verejooksude korral,” ütleb Ädala Perearstikeskuse perearst Pille Ööpik. Aneemia tekib, kui vere punaliblede ja hemoglobiini tase väheneb alla normi piiri. Hemoglobiini üks tähtsamaid koostisosi on raud ja selle ülesanne on transportida hapnikku organismis. Patsient olgu kuningas Üllar Ende “Kohe tuleb meelde juhtum, kus saime patsienti aidata,” ütleb Eesti Patsientide Esindusühingu tegevjuht Eva Tiitus. “Inimene oli ravi saanud, aga ta vajas ka teist arvamust. Ta helistas meile ja nuttis telefoni otsas. Rääkisime pikalt ja siis küsisin: “Miks te Tartusse pole pöördunud?” Aga talle ei öeldudki, et sama eriala arstid töötavad ka Eesti teises linnas.” Küsi meilt Sõrmeküünte värvus Harri Jänes Lugeja Lääne-Virumaalt kirjutab: Kas oskate öelda, miks muutuvad sõrmeküüned tumedaks? See pole seotud juur- või puuviljade puhastamisega. On see mingi sisemine haigus? Varem pole mul sellist probleemi olnud, see on tekkinud viimase aasta jooksul. Olen tõesti mures. Töötan teenindajana ja esteetiline välimus on väga tähtis. Seda tumedust ei kata päriselt ära ka hele küünelakk. Inimese küüs koosneb sarvestunud plaadikesest, mille tagumist osa nimetatakse küünejuureks. Muist sellest on näha valge poolkuukesena. Naha alla jäävas küünejuure osas küüned kasvavad, s.t rakud paljunevad ja sarvestuvad. Normaalselt on küüneplaat veidi kumer, sile (vanemas eas tekib õrn pikijoonelisus), läikiv ja roosakat värvi. loe edasi Kodutohtrist... Proviisor soovitab Vitamiinid tõrjuvad tõved Tõnismäe apteegi proviisor-nõustaja AINO ITRA Vitamiine peab organismis kogu aeg parajal määral varuks olema. Kui saame või võtame neid liiga vähe, siis pikapeale võib see tervisele isegi ohtlik olla. Vitamiinid on toitained, mida peaksime piisavalt saama, kui sööme mitmekülgset ja tasakaalustatud toitu. Igasugused äärmuslikud toitumisviisid aga võivad tekitada ühtede või teiste toitainete, sealhulgas ka vitamiinide puudujäägi. Ka ea ja eluviisidega seotud iseärasused, põetavad või läbipõetud haigused ning sel puhul kasutatavad/kasutatud ravimid ja keskkonna mõju võivad muuta vitamiinide tegelikku vajadust - siis on teatud olukorras tarvis perioodiliselt võtta ka vitamiinipreparaate. loe edasi ajakirjast... Eneseabi Selge pilguga arvutisse Silmaarst Ingeborg Trofimova Juba aastaid on Ülemaailmse Terviseorganisatsiooni juhtlause: “Tervis peaks hea olema. Nägemine peab hea olema”. On ka põhjust. Mida päev edasi, seda nooremalt hakkavad lapsed lugema, telerit vaatama ja arvutiekraanist sõltuma. Sellise pingega jaksavad meid laitmatult teenida ainult terved silmad. Miks silmad kiiresti väsivad? Kõige sagedamini on selle põhjuseks häired silmade ehituses, nende optilises süsteemis (lühinägevus, kaugnägevus, astigmatism). Läbi pupilli normaalsesse silma sattuvad valguskiired murduvad selliselt, et need koonduvad silma tagumises osas olevale närvikestale täpselt ühte punkti. Siit suunatakse valgusärritus nägemisnärvi kaudu aju kuklasagarasse, kus toimub nähtust arusaamine. · Lühinägev silm koondab valguskiiri liiga tugevalt - kiired koonduvad juba närvikesta ees. · Kaugnägev silm aga koondab valguskiiri liiga nõrgalt - kiired koonduvad alles närvikesta taga. Astigmatismi puhul, kui silm pole ümmargune, vaid piltlikult öeldes lopergune, koonduvad valguskiired võrkkestal ellipsina, sest kõik silma teljed ei murra valgust ühesuguse tugevusega. See silm on pideva pinge all. loe edasi ajakirjast... |
|
Toit ja tervis
|