JAANUAR '2002

Vormsi enn: “Elamisest peab mõnu olema”
ITA SERMAN

“Inimesed usaldavad liiga vähe seda, mida nad tunnevad. Enamasti toimivad nad ikka selle põhjal, mida mõtlevad,” kinnitab Vormsi enn, et just see üks asjade untsumineku olulisi põhjusi ongi.
Oma elu saab tunnete järgi sättida küll, teab enn. Tuleb lihtsalt väga tahta. Sest mõte on materiaalne, ja mõttel on kombeks teostuda. Selle asja on enn endale ammuilma selgeks teinud. Just see annab võimaluse asju õigesti mõista ja selle põhjal ka toimida.

Tervis sõltub rauast
Eha Laanepere

Kõige tähtsam mineraalaine, mida veri vajab, on raud. “Rauavaegusaneemia tähtsamaid tekkepõhjusi on rauavaene toit, raua puudulik imendumine seedekulglast, suurenenud rauavajadus ja raua kadu verejooksude korral,” ütleb Ädala Perearstikeskuse perearst Pille Ööpik.
Aneemia tekib, kui vere punaliblede ja hemoglobiini tase väheneb alla normi piiri. Hemoglobiini üks tähtsamaid koostisosi on raud ja selle ülesanne on transportida hapnikku organismis.

Patsient olgu kuningas
Üllar Ende


“Kohe tuleb meelde juhtum, kus saime patsienti aidata,” ütleb Eesti Patsientide Esindusühingu tegevjuht Eva Tiitus. “Inimene oli ravi saanud, aga ta vajas ka teist arvamust. Ta helistas meile ja nuttis telefoni otsas. Rääkisime pikalt ja siis küsisin: “Miks te Tartusse pole pöördunud?” Aga talle ei öeldudki, et sama eriala arstid töötavad ka Eesti teises linnas.”

Küsi meilt
Sõrmeküünte värvus
Harri Jänes

Lugeja Lääne-Virumaalt kirjutab: Kas oskate öelda, miks muutuvad sõrmeküüned tumedaks? See pole seotud juur- või puuviljade puhastamisega. On see mingi sisemine haigus? Varem pole mul sellist probleemi olnud, see on tekkinud viimase aasta jooksul. Olen tõesti mures. Töötan teenindajana ja esteetiline välimus on väga tähtis. Seda tumedust ei kata päriselt ära ka hele küünelakk.
Inimese küüs koosneb sarvestunud plaadikesest, mille tagumist osa nimetatakse küünejuureks. Muist sellest on näha valge poolkuukesena. Naha alla jäävas küünejuure osas küüned kasvavad, s.t rakud paljunevad ja sarvestuvad. Normaalselt on küüneplaat veidi kumer, sile (vanemas eas tekib õrn pikijoonelisus), läikiv ja roosakat värvi.

loe edasi Kodutohtrist...

Proviisor soovitab
Vitamiinid tõrjuvad tõved
Tõnismäe apteegi proviisor-nõustaja AINO ITRA

Vitamiine peab organismis kogu aeg parajal määral varuks olema. Kui saame või võtame neid liiga vähe, siis pikapeale võib see tervisele isegi ohtlik olla.
Vitamiinid on toitained, mida peaksime piisavalt saama, kui sööme mitmekülgset ja tasakaalustatud toitu. Igasugused äärmuslikud toitumisviisid aga võivad tekitada ühtede või teiste toitainete, sealhulgas ka vitamiinide puudujäägi. Ka ea ja eluviisidega seotud iseärasused, põetavad või läbipõetud haigused ning sel puhul kasutatavad/kasutatud ravimid ja keskkonna mõju võivad muuta vitamiinide tegelikku vajadust - siis on teatud olukorras tarvis perioodiliselt võtta ka vitamiinipreparaate.

loe edasi ajakirjast...

Eneseabi
Selge pilguga arvutisse
Silmaarst Ingeborg Trofimova

Juba aastaid on Ülemaailmse Terviseorganisatsiooni juhtlause: “Tervis peaks hea olema. Nägemine peab hea olema”. On ka põhjust. Mida päev edasi, seda nooremalt hakkavad lapsed lugema, telerit vaatama ja arvutiekraanist sõltuma. Sellise pingega jaksavad meid laitmatult teenida ainult terved silmad.

Miks silmad kiiresti väsivad?
Kõige sagedamini on selle põhjuseks häired silmade ehituses, nende optilises süsteemis (lühinägevus, kaugnägevus, astigmatism). Läbi pupilli normaalsesse silma sattuvad valguskiired murduvad selliselt, et need koonduvad silma tagumises osas olevale närvikestale täpselt ühte punkti. Siit suunatakse valgusärritus nägemisnärvi kaudu aju kuklasagarasse, kus toimub nähtust arusaamine.
· Lühinägev silm koondab valguskiiri liiga tugevalt - kiired koonduvad juba närvikesta ees.
· Kaugnägev silm aga koondab valguskiiri liiga nõrgalt - kiired koonduvad alles närvikesta taga.
Astigmatismi puhul, kui silm pole ümmargune, vaid piltlikult öeldes lopergune, koonduvad valguskiired võrkkestal ellipsina, sest kõik silma teljed ei murra valgust ühesuguse tugevusega. See silm on pideva pinge all.

loe edasi ajakirjast...
 

 

 

 

1.jpg (11920 bytes)

 

 

 

 

 2.jpg (12207 bytes)

 

 

 

3.jpg (9292 bytes)

 

 

 

4.jpg (14105 bytes)

 

 

 

 

5.jpg (12259 bytes)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  kaas.jpg (34055 bytes)

Toit ja tervis
Kiudaine annab aastaid
Toitumisspetsialist ja loodusravi austaja Aive Luigela

Sageli jääb meie toidus puudu selle olulisest koostisosast - kiud- ehk kestainetest. Ilmekas näide on jahu: väga peen jahu sisaldab viljateras olevast toiduks väärtuslikust ainult 25-30%. Peaaegu täielikult on koos kestadega kadunud organismile tähtsad B-rühma vitamiinid, E-vitamiin, fosfor ja rasvad.
Tõsi küll, viimastel aastatel on leivatoodetesse ja maiustustesse hakatud lisama teraviljade kooritud kesti. Suurt huvi kiudainete vastu on märgata ka arstiteaduses, sest avastatud on haiguste ja kiudainete vaheline seos: kui toidus on vähe kestaineid, siis ohustavad meid jämesoolevähk, krooniline kõhukinnisus, suhkruhaigus, ateroskleroos, südamehaigused ja muud tõved.

loe edasi ajakirjast...

Jõudehetk
Naergem terviseks

“Meie laps on oma mõistuse küll minult saanud,” kiitleb mees naisele.
“Selge see, sest minu mõistus on veel täiesti alles.”

Mees läheb psühhiaatri juurde ja hakkab tubakat ninna toppima. Tohter vaatab mõne aja mehe sekeldamist pealt ja sõnab siis:
“Näen, et teil on tõepoolest minu abi tarvis…”
“On jah… Ehk on tohtrihärral tikku taskus?”

Miks kassidele meeldib arvuti?
Eks ikka hiire pärast.

Mees läheb koeraga kinno. Koer hakkab juba enne seansi algust kõva häälega naerma. Ekraanil jookseb kurb armastusfilm ja daamid pühivad pisaraid, ent koer lagistab mis hirmus.
Lõpuks ei pea ees istuv proua vastu, pöörab pea mehe poole ja lausub tigedalt:
“No on teil alles kummaline koer!”
“Ka mina mõtlesin tükk aega, mis tal viga on, aga nüüd tuli meelde: lubasin ju talle, et läheme komöödiat vaatama.”

“Mida me lambalt saame?” küsib õpetaja.
“Villa,” vastab Kraig.
“Aga mis me villast saame?”
“Ma ei tea…”
“Kuidas nii?” imestab õpetaja. “Millest su mantel tehtud on?”
“Isa vanast mantlist.”

Mida tuleb teha selleks, et elevandi saaks ilusasti tikutoosi lükata?
Enne tuleb tikud välja võtta.


Kodutohtri jaanuari numbris:

Uudishimu 6
Lugeja sõna 8
Elurõõm
Vormsi enn: “Elamisest peab mõnu olema” 10
Ravi
Tervis sõltub rauast 15
Mandlid - neelu valvurid 29
Arst
Perearstile jääb päev lühikeseks 18
Abi
Patsient olgu kuningas 22
Sinu laps
“Kardan suureks saada” 26
Terve seks algab kodust 42
Koduapteek
Palavikurohtu annab valida 30
Eneseabi
Selge pilguga arvutisse 32
Võimleme reipaks (5.) 38
Proviisor soovitab
Vitamiinid tõrjuvad tõved 36
Probleem
Koolilapsi kimbutavad rühi- ja nägemishäired 46
Valikuvõimalus
Nelgiõlisalv aitab, kui valutab 48
Küsi meilt 50
Kodutohtri ravimtaimla
Punane päevakübar 53
Pohl 54
Ajalugu
“Kodutohter” 1879 55
Kahejalgne ja neljajalgne
Üle valge vaiba 56
Kurepaarile ära anda uus korter 59
Toit ja tervis
Kiudaine lisab aastaid 62
Sooja leiba, mõtelge 66
Ristsõna 70
Pajatus
Vanglaõhtu Lasnamäel 71
Jõudehetk
Naergem terviseks 72
Täida ja võida 73


Kodutohtri järgmises numbris:

Kuidas kaalus alla võtta
Mida süüa kolesteroolihirmus
Miks mälu veab vahel alt?
Kodutohtri ravimtaimla (karukold, iisop)
Pisarad terviseks
Võimleme end tasakaalu
Diagnoos enne sündi
Uus rubriik: aegade varamu