Juuli 2000: Teadusruum Mikrolained söövad mälu 6 Omal jõul Kerttu Kruustük on oma pere suurim lugeja 9 Ravi Päikesepruuni ihu reetlik ilu 12 Helmindid – ussid inimese kehas 23 Liikumine ja tervis Kõnni ennast terveks! 20 Vaimne tervis Saatan elab 28 Valikuvõimalus Teel elutervele mõtteviisile 36 Kõige tähtsam on silmale nähtamatu 36 Oma silmaga Hüvasti, prillid! 40 Eesti laser teeb nägijaks 42 Ravija Massaaž ei ole salateadus 44 Kuulsuste lood 2 antibiootikumi – 2 Nobeli preemiat 47 Toit ja tervis Piim neile, kes piima ei talu 50 Kitsepiim 51 Jälgi, mida suhu pistad 54 Teejuht maitseainete maailma 59 Vanaema retseptid 63 Kruus õlut 70 Jäine ja õrn 71 Suveapteek Rohud reisipauna! 51 Loodusravi Maasikas – isuäratav ja rauarohke. Ettevaatust – vereurmarohi! 54 Suverohud luudele ja liigestele 55 Küsi meilt Kontaktläätsed. Kõõm ja šampoon. Massaažikunst. 64 Aeg maha Bussiga üle nelja mäeaheliku 66 Ristsõna 72 Teadusruum Mikrolained söövad mälu Üllar Ende Taskutelefon on tänapäeval paljudele lähedane kaaslane. Hoiame seda üha rohkem aega kõrva juures ja see käepärane sõber aitab meid pea igas paigas. Ent arutul kasutamisel võib see hoopis vaenlaseks saada. Sellele juhibki tähelepanu Tallinna Tehnikaülikooli raadiofüüsika professor ja Biomeditsiinitehnika keskuse juhataja Hiie Hinrikus. "Seda, et mikrolainekiirgus mõjutab neid organeid, kus on suhteliselt väike vere voolavus (silmad ja suguorganid), teadsin juba tudengina üle neljakümne aasta tagasi. Midagi uut ei ole siin ilma peal," ütleb Hiie Hinrikus hakatuseks. "Mobiiltelefoni mõju uurimine aga on muutunud aktuaalseks just praegu, kui seda on hakatud väga massiliselt kasutama." Uurimus mobiiltelefoni mõjust inimese ajule on üks tööde sarjast, mille eest professor Hinrikus pälvis tänavu Eesti riikliku preemia tehnikateaduste alal. Seda, mis mobiitlelefoniga kõneldes ajus juhtub, me ei taju. "Üks võimalus on, et aju läheb soojaks," ütleb Hiie Hinrikus. "Mikrolainekiirgus neeldub ja osa kiirgusenergiast muutub soojusenergiaks. On hästi teada, et mikrolaine soojendab: käime ju näiteks haiget hammast või põletikus nina soojendamas, ja mõjub igati hästi. See parandab verevarustust – rohkem toitaineid tuuakse juurde ja jääkained viiakse paremini ära. Pole välistatud, et aju soojenemine on isegi kasulik: ta hakkab ehk kiiremini tööle. Mõningates uuringutes ongi täheldatud, et aju töö muutub mobiiltelefonitsi kõneldes tõesti natuke kiiremaks. Mikrolainekiirgusel on ka otsene elektromagnetiline mõju. Kuna närvisüsteem tervikuna on elektriline, siis väline elektromagnetväli mõjutab kahtlemata selle tegevust. Meie katsed näitasid, et elektromagnetvälja toimel infovahetus ajukoore ja aju sügavamate osade vahel enamasti halveneb. Tegime katseid kümne inimesega; ühel läks aju infovahetus hoopis paremaks," nendib professor Hinrikus ja toonitab: ühele inimesele kiirgus mõjub, teisele mitte – igaühe tundlikkus on isesugune. ”Tegime psühholoogilisi teste, ja just keerulisemate puhul oli täiesti märgatav, et mikrolainekiirguse mõjul vigade arv kasvab. Järelikult, tähelepanu nõrgeneb. Mikrolainekiirgus hakkab mõjuma kohe, kui mobiili sisse lülitame. Aga lohutav on tõdeda, et seesama mõju kaob pärast kõne lõppu paarikümne sekundiga. Nii et mobiiltelefoni lühiajalisel kasutamisel pole me pidevat ajutegevuse kõrvalekallet märganud," ütleb Hiie Hinrikus. Ent toob ka näite, mis peaks panema jutupaunikuid ja muid mobiiliga laulatatuid tulevikule mõtlema. "Olen näinud videot, kus esitletakse mobiiltelefonide katsetajat. Mehe töö oligi autoga mööda maad ringi sõita ja erinevates kohtades side kvaliteeti kontrollida – nii pidi ta mobiiltelefoniga väga palju rääkima. Filmimise ajaks oli mees invaliidistunud: videost oli näha märgatav kõnehäire ja koordinatsioonihäireid. Ilmselt oli veel muid hädasid, mis välja ei paistnud." Kui kaua järjest rääkimine ja kui sage mobiilimine mälule tugeva põntsu paneb, ei oska ka professor täpselt öelda. ”Lastele ma küll mobiili ei soovita," ütleb Hiie Hinrikus. "Mitte mingil juhul. Sest me ei tea ühe või teise organismi tundlikkust. Kui ilma mobiilita läbi saab, siis miks peab ta olema?" Rahva hulgas liigub hirmu- ja õudusjutte, et taskutelefon võib koguni ajuvähki tekitada. "Seda on väga tõsiselt uuritud, kuid ükski teaduslik katse pole tõestanud, et mobiil kasvajat tekitab." Hea seegi. Professor Hinrikus toonitab, et mobiil pole ainus, mis meile mikrolaineid kiirgab. "Veel ohtlikum võib olla meilgi laialt levinud mikrolaineahi, millel on võimsust kümnetes vattides. Kui võtame vana, kuid siiani kehtiva veneaegse sanitaarnormi, mis seab tervisele ohutuks mikrolainekiirguseks kümme mikrovatti, siis on vahe kümme miljonit (!) korda. Muidugi on rahvusvahelised normid oluliselt suuremad, aga probleem on. Väidetakse küll, et mikrolaineahi on hästi varjestatud, kuid nii hästi ometi mitte, et ta kiirgus meile ei mõjuks. Ka seda oleks tarvis tõsiselt uurida." Mikrolainetajaid on meil kodus ja tööl teisigi. "Telerist istume tavaliselt kaugel, see nii palju ei mõju, aga arvutimonitori laotussagedus võib mõjuda küll, põhiliselt tekivad peavalud." "Ekraanifilter kaitseb ekraani helenduse, aga mitte laotussageduse eest," lisab professor. Järelikult ei tohiks arvuti, nagu telerigi ees väga ”nina vastu lina” olla, vaid istuda ekraanist võimalikult kaugel? Professor Hinrikuse sõnul pole küll kindlaid andmeid, aga põhimõtteliselt võib meile halvasti mõjuda ka toa elekterküttesüsteem, mille hajali juhtmed tekitavad kogu ruumis elektrivälja. Sellegi mõju uurimine tuleks meie tervisele kasuks. Teadusruum Eesti laser teeb nägijaks TORMI SOORSK (Tehnikamaailm) Maailmas on kolm arvestatavat eksimeerlasereid tootvat maad – USA, Saksamaa ja Eesti. Olla kõrvuti kahe suure ja vaieldamatult tipptehnoloogilise maaga peaks olema üsna südantkosutav. Eksimeerlaser on oma nime saanud ingliskeelsest sõnast 'excite' –'ergastama'. Need laserid tarvitavad töötamiseks fluori ja väärisgaasi argoon, mille molekulid ergastamisel ühinevad kaduvväikeseks ajaühikuks molekuliks nimetusega exime. Eestis valmistatud lasereid võib kohata üle maakera, neid on meilt ostnud Ameerika, Jaapan, Hiina,aga ka sellised nagu Indoneesia. Alles kaks aastat tagasi olime suure Venemaaga ühes asjas ühe pulga peal – kummalgi oli kaks eksimeerlaserit. Näidetega jätkates – USA-s kasutatakse Eesti lasereid sellistes kohtades, nagu kosmoseagentuur NASA, tuumauuringute uurimiskeskus Los Alamoses (kus leiutati tuumapomm), "tähesõdadega" seotud AMES Laboratory's, USA mere- ja õhujõududes ja mujalgi. Laserit valmistades tuleb sageli arvestada ka tellijate erisoovidega – allveelaevades kasutatavatel ei tohi laser sisaldada põlevaid osi või näiteks Jaapani jaoks tuli teha aparaadi korpus musta värvi. Enamik Eestis valmistatud eksimeerlasereist on eksporditud silmaoperatsiooniseadmete jaoks. Eesti laseri eelis on tema kergus – vaid 13 kg –, mistõttu kogu operatsiooniseade kaalub ainult 90 kg ja on seega hõlpsasti teisaldatav-kasutatav, samas kui konkurentide analoogsed seadmed kaaluvad 450 kilost ühe tonnini. Ka hinnavahe on suur – Eestis valmistatud laser maksab 12 000 dollarit ja selle laseriga varustatud operatsiooniseade 350 000, aga teiste firmade seadmed maksavad 450 000 – 1 000 000 dollarit. Ja tähtsusetu pole seegi, et meie laserseadmed on väga töökindlad – kõigist toodetuist on tulnud remontida vaid paari eksemplari ning siis ka pisivigu. Pealegi saab Neweksi laseri kulunud detailid vahetada 5 minutiga, aga konkurentide toodete juures kulub selleks kuni pool päeva. Võtaks siis eelpoolöeldu lihtsalt teadmiseks ja rõõmustaks selle üle, et silmaoperatsioonid, mida tehakse mitmel erineval meetodil, on tänu laseritele läinud väga "mõnusaks". Lõikus kestab vaid mõne minuti, sarvkestast "freesitakse" pluss- või miinuslääts ehk teisisõnu parandatakse nii lühi- kui kaugelenägevust. Operatsioonile eelnevaid uuringuid aitab teha arvuti, ja eriti tähtis on arvuti abi operatsiooni ajal, sest tänu sellele saab opereerida just sealt, kust vaja, ja just nii palju kui vaja. Laseritega tehtud operatsioonidel ongi eriti märkimisväärne nende suur täpsusaste ja kiirus – ühe impulsi jooksul eemaldatakse koest 0,25 mikroni paksune kiht, mis oleks 1/200 juuksekarva läbimõõdust või 1/40 inimrakust, ja kestab see vaid kaduvväikese ajaühiku, 12/109 sekundit! Sellise arvuti-laseri kombinatsiooni abil tehtud operatsiooni tulemus on reeglina nii hea, et nägemine jääb 0 ja ± 1 dioptri vahele ega vaja vähemalt 10 aastat uut lõikust. Küsi meilt Kellele kontaktläätsed ei sobi? Vastab silmaarst Ingeborg Trofimova Kontaktläätsede talumine on sügavalt individuaalne. Praktika näitab, et kõige vapramad läätsekandjad on need, kes näevad läätsedega paremini kui prillidega. Kuivõrd silma sarvkest on veresoonteta ja saab oma eluks vajaliku hapniku pisaravedelikust, on kontaktläätsede kandmisel on oluline, et sarvkesta toitumus ei kannataks. Seega – pisaravedeliku piisav juurdevool. Kontaktläätsed jagatakse laias laastus kõvadeks ja pehmeteks läätsedeks. Kõvad läätsed olid algselt sellised, mis hapnikku läbi ei lasknud ja nende silmaasetamisel pidi läätse ja sarvkesta vahele tingimata jääma pisarakiht, mis tagas sarvkesta normaalse funktsiooni. Iga silmapilgutus uuendas pisarakihti läätse ja sarvkesta vahel. Viimasel ajal on saadaval juba ka hapnikku läbilaskvad kõvad läätsed. Pehmed läätsed liibuvad sarvkestale paremini, on suurema (40 – 80%) veesisaldusega ja lasevad hapnikku hästi läbi. Milline lääts on kellelegi sobivaim ja otstarbekaim, saab otsustada arst. Üldised seisukohad on, et pidevaks ja pikemaajaliseks kandmiseks on paremad hapnikku läbilaskvad kõvad läätsed. Silmale mugavamad, aga samas enam hoolt nõudvad on pehmed, suurema veesisaldusega läätsed. See, kes kasutab läätsi harva või lihtsalt efekti pärast, võib piirduda ühekordselt kasutatavate läätsedega. Otseseid vastunäidustusi kontaktläätsede kandmiseks ei ole, kaudseid küll – ja neile tasub ka tähelepanu pöörata. Kontaktlääts võib olla ebamugav inimesele, kes: · on pidevalt hädas silmade punetusega, limanahkade ja lauservade põletikega või kes on allergilised kõikvõimalike silmavõõrkehade suhtes; · on hiljuti põdenud tõsist silmahaigust nagu sarvkestapõletik, vikerkestapõletik vm. – ennatlikult silmale asetatud läätsed võivad põhjustada haiguse retsidiivi; · töötab tolmuses keskkonnas – silma ja läätsele sattuvad tolmuosakesed kahjustavad läätse välispinda, võivad sattuda läätse alla ja vigastada silma sarvkesta; · töötab pikaajaliselt ja pidevalt arvutiga ja kellel on kalduvus silmade kuivamisele. Pidevalt ekraani jälgides pilgutatakse silmi vähem kui vajalik 16 korda minutis, nii muutub pisarate koostis viskoossemaks ja väheneb sarvkesta hapnikuvarustus, · on teinud läbi radiaarsed sarvkesta lõiked lühinägevuse raviks – sarvkesta eesmine pind on siis ebatasane ning pehmet läätse on raske sobitada, ta lihtsalt ei püsi peal. Sel juhul võib katsetada kõva läätse sobivust; · on madala intelligentsiga, nii et ei oska endale teadvustada kontaktläätsede hooldamise, puhastamise ja korrashoiu vajalikkust ja reegleid. Ettevaatusele manitsen neid, kes kasutavad ohtralt (ja lohakalt) lauservade ja ripsmete kosmeetikat. Ujuma minnes on läätsekandjal mõistlik panna ette ujumisprillid või võtta läätsed ära, sest vees võivad need oma liibumisvõime kaotada. Kontaktläätsi kandes ei maksa tugevasti nutta ega silmi nühkida, muidu võib lääts silmast välja tulla või liikuda paigast ülalau alla. Kui kontaktläätsi kandes tekib silmas järsku tugev kipitus või tunne, nagu oleks silma sattunud võõrkeha, tuleb lääts kohe ära võtta, eemaldada võõrkeha ja alles pärast silma rahunemist lääts tagasi panna.