Elujõud Johannest on meile tarvis ÜLLAR ENDE Selle vintske mehe sees käib nagu igimootor, mis lihtsa äraolemise lusti ei ihka. Aastakümneid filmirežissöör ja näitleja, nüüd riigikogulane ning teatri- ja telenäitleja Kaljo Kiisk tunneb veel 75aastaseseltki end tervena nagu purikas, kui nohu või mõni pisike mootoririke välja arvata. Laupäevaõhtuti on ta Johannes Õnne tänavast, kes lausub lahkesti justkui meilegi: “Sisse-sisse, uks on lahti!” Enamik 75aastasi seab ammu elu oma suva järgi. Kaljo Kiisale aga tuletab kell iga minut meelde, et kuskile on tarvis jõuda ning kellelgi on teda tarvis. “Sellist momenti, kus hakkad mõtlema: “Armas aeg, mul pole eriti midagi teha!”, ei mäleta pikka aega. On kuidagi välja kujunenud nii, et kogu oma teadliku elu olen hooajaliste ülesannete või mingisuguse pideva ametikesega seotud olnud.” Ravi Kevad ajab köhima Eve Sooba Tallinna Keskhaigla pulmonoloogia osakonna kopsuarsti Ave Nagelmanni ja astmaõe Ülle Rodeniga vestlesime sellest, kui aktuaalne ja millisel järjel on praegusel ajal astmahaigete ravi. Enne siinset jutuajamist usutletud kiirabiarst kinnitas, et nüüdsel allergiaajastul ei tule kiirabile enam nii sageli väljakutseid üliraskes seisundis astmaatikute juurde kui vanasti. Miks nii, kui allergikute arv ju üha kasvab ja küllap uusi allergeenegi (ehk allergilise reaktsiooni põhjustajaid) pidevalt juurde sugeneb? Ilu ja tervis Jalake, mu kallis Välisajakirjanduse põhjal Juune Holvandus Jalad on vundament, millele toetub kogu keha. Teada asi? Kuid kas teadmisest piisab? Kas võtame iga päev midagi ette oma jalgade eest hoolitsemiseks? Jalad on keha toetuspunkt, nendel seisame, neist algab iseseisvus ja tasakaal. Jalad sümboliseerivad saabumisi ja lahkumisi, panevad meid kõndima - ja harjutavad oma tulevast ülesannet juba emaihus. Jalataldadel peegeldub inimese kogu keha kõigi organitega, kinnitab refleksoteraapia, mis põhineb iidsel Hiinast pärit tervendamissüsteemil. Refleksoteraapias mõjutatakse tallaaluseid närvipunktikesi ja tervendatakse nõnda haigeid piirkondi. Veider on see põlgus ja puritaanlus, mis käis Inglismaal Victoria-ajastuga kaasas: isegi mööblijalgu kästi iga hinna eest varjata muhvi või laudlinaga, kõnelemata sellest, et daami paljastatud jalgadele võinuks keegi pilku heita. Varjamise põhjuseks oli jalgade eriline erootiline veetlus. Sarnast suhtumist naise jalgadesse kohtas vanas Hiinas - maal, kus võrgutusmeetodid omandasid ülima rafineerituse. Hiinas kängitseti kõrgest soost naiste jalad tillukestesse kingadesse sajandeid, takistades nõnda jalalabade kasvamist, sest just tillukesi labajalgu peeti kauneiks. loe edasi ajakirjast... Lugeja soovil Toalill - kas sõber või vaenlane? EDA LIIVÄÄR Lilled tõstavad tuju. Nendega tegelemine pakub vaheldust üksikule vanurile, kes on lemmiklooma pidamiseks liiga põdur; nad pakuvad silmailu haigele. Lillede hulgas, nagu looduses üldse, on aga selliseidki, mis võivad hea asemel halba teha. Jutud inimsööjalilledest kuuluvad ulme valdkonda, kuid viimasel ajal liigub rahva seas lugusid taimedest, mis kahjustavad aurat või käituvad energiavampiiridena. Sellise kuulsuse on saavutanud kuld-nõelköis, vahalill ja mitu teist kaunist taime. Tallinna Botaanikaaia troopiliste ja subtroopiliste taimede osakonna juhataja Eevi Siibak ütleb, et teaduslikku põhjendust selliste nähtuste kohta tema teada küll ei ole. “Aga usk teeb imesid; ka ebausk ja seletamatud nähtused, mis hirmu tekitavad. Kui keegi on endale sisendanud, et see lill temalt energiat imeb, ei saa ta enne rahu, kui oletatav süüdlane on toast välja visatud. loe edasi ajakirjast... Toit ja tervis Terviserohelist aknalauale ja rõdule AIVE LUIGELA Igaühel oma maalappi pole, ent ka aknalaual ja rõdul saab perele aedvilja kasvatada. Olgugi et vähe, aga see-eest on see hoopis tervislikum kui poes seisnud kraam. Kõige loomulikum ja kasulikum on aedvilja tarvitada värskelt, võtta maitserohelist ja lehtköögivilju otse peenralt või rõduaknalaualt. Aedvilja toiteväärtuse määrab kalorisisalduse (soojussisalduse) kõrval ka valgusväärtus. Elustaimed sisaldavad päikeseenergiat, pikaaegsel seismisel ja kuumtöötlemisel hävib sellest pool. Vitamiini- ja mineraalainerikkad lehevõrsed kosutavad varakevadel tervist. Soovitan katsetada taimedega, mille kasvatamine meil pole veel eriti harjumuspärane. Kõigil on kindlasti kogemus, kuidas esimese värske rohelise saamiseks küüslauku või mugulsibulat ajatada, kuid julgelt võiks potimulda pista ka peterselli-, selleri- või porgandijuurika, saamaks neiltki turgutust. loe edasi ajakirjast... |
|
Ilu ja tervis |