November 2000: Uudishimu 6 Päevateema Peltsebuli väljatuulutus 8 Seltsielu Ülenurme vaegurid ei jää elust kõrvale 9 Peeglis Mu elu on õnnelike juhuste kett 10 Ravi Jooksvaga võidu 14 Üle 200 (!) kummitava viiruse 22 Kõrva nuhtlused: keskkõrvapõletikust ealise kuulmislanguseni 24 Eneseabi Sünnitada võib ka lauluga 31 Tulejat ei saa keelda 33 Igakuised punktid 52 Hingedekuu Mida usud, selle ka pärid 36 Vaatenurk Kindlustatus iga hinnaga? Kuulsuste lood Franz Schuberti saladuslik närvipalavik 42 Mess Kogemus Oma kassi kallid hambad 46 Küsi meilt Veresuhkur. Q-vitamiin. Soolatüükad. Kõrvavaik 48 Koduapteek Salavarud külmetuse vastu 50 Ilu ja tervis Tselluliiti parasjagu 53 Loodusravi Taimed tursete vastu, kehafiltrite toetuseks. Teepuuõli pole ohutu 54 Vaimne tervis Jonestowni pikad varjud 56 Manipuleerimise tehnoloogia 57 Toit ja tervis Äädikas kui elueliksiir 62 Vanaema retseptid 63 Kartulist söönuks – kogu nädala 64 Ristsõna 70 Test Kas oled energiline inimene? 71 Usu või mitte Tervis tähekaardil 72 Täida ja võida! 73 Eneseabi Üle 200 (!) kummitava viiruse ÜLLAR ENDE Vähemalt nii palju isesuguse vaenlasega tuleb meil rinda pista. Nagu ikka, tuleb võit kergemini, kui me vastast hästi tunneme. "On seaduspärasus, mida meie nimetame ägedate hingamisteede haiguste hooajaliseks tõusuks. See kordub järjekindlalt igal aastal – on raudne nagu päiksetõus," ütleb tervisekaitseinspektsiooni viroloogia kesklabori juhataja Silver Jõks, kes on viroloogina töötanud 42 aastat. "Mina ei oska seda haiguste hooajalist tõusu küll suvega seostada, aga tähelepanekud näitavad, et on väikesed kõikumised, millal haigustebuum algab. Laias laastus sagenevad ägedad hingamisteede haigused oktoobris, kõige vähem on neid juulis-augustis. Kõigepealt mõjutavad seda ilmastikuolud. Siin võib oma osa mängida ka vitamiinibilanss sel perioodil, näiteks jaanuariks on meil C-vitamiini väga vähe. Võib olla muidki põhjusi, mida alati selgeks ei saagi. Põhiliselt toidavad seda sesoonset tõusu kaks viirusegruppi – paragripiviirused ja adenoviirused. Kolmas, RS-viirus, on väiksema osatähtsusega," tõdeb dr. Jõks. "Nende kahe omavahelisest võitlusest kujunebki kogu pilt välja. Tavaline seaduspärasus on see, et paragripp on esikohal tõusuperioodil, adenoviirus aga rohkem kevadel-suvel. Aga tänavu oli see asi natuke miskipärast "viltu": paragripp tuli tavalisest varem." Silver Jõks toonitab, et haigevoodi juures on neid kahte viirusegruppi väga raske eristada – tõe toob ikka labor. "Adenoviirusel on mõningad iseärasused, eriti silma sisekestapõletikud. See on ka ainus hingamisteede viirus, mis võib tekitada seedehäireid. Kui rahvas räägib kõhugripist, on see tegelikult adenoviiruse tekitatud haigus – siin pole gripiga mingit pistmist. Paragripp haarab rohkem kõri, bronhe ja trahhead." Paragripp ei ole gripp! Seda toonitab viroloog mitu korda, sest külmetushaiguste kõrgajal võib lugeda lehtedestki pealkirju a la "Gripp möllab" ja leidub tohtreidki, kes muu hingamisteede viirusnakkuse gripiks diagnoosivad. "See haiguste hooajaline tõus pole mingi gripiepideemia. Nendest paarisajast viirusest moodustavad A- ja B-gripp ainult ühe osa. On üks kuldreegel, mida soovitan ka tohtritel meeles pidada: gripp on nakkushaigus, mille tekitab gripiviirus. Muu põhjusega haiguste nimetamine gripiks on suur viga, aga seda tehakse meil kahjuks pidevalt." Gripile kähku jaole Õigeaegse ja õige ravi huvides on see tige vaenlane tarvis ära tunda. Dr. Jõks ütleb küll, et kõige parem äratundja on labor, ent on siiki mõned tunnused, mille järgi võib grippi oletada: · äge algus: alati on palavik, vähemalt 38 kraadi; · vähemalt üks respiratoorne sümptom: kõige sagedamini kuiv köha (nohu ja märg köha ei ole iseloomulikud); · vähemalt üks neist üldnähtudest: halb enesetunne, peavalu, lihase- ja/või liigesevalu, iiveldus. "Läinud aastani olid sesoonset katarri eile kutsunud viirused ravi seisukohalt täiesti võrdsed. Siis aga ilmus ka meil müügile gripiravim ja tänavu tuleb neid arvatavasti kaks. Rõhutan, et see toimib kindlalt ja spetsiifiliselt ainult A- ja B-gripi puhul. Gripiravim on kasutu mis tahes muu tekkepõhjusega haiguse korral." Mullune gripiravim oli tõhus ainult siis, kui seda hakati võtma esimese 48 tunni jooksul; hiljem polnud sellest kasu ja ka mitusada krooni oli nagu maha visatud. Seepärast ongi õige ja kiire diagnoos tarvilik. Laboris saab vastuse teada juba kahe-kolme tunniga. Dr. Jõks toonitab, et gripivaktsiin aitab ainult gripi vastu. Mitte paragripi vastu, mis on täiesti teise tekitajaga tõbi ning mis kunagi sai suurt segadust külvava nime. "On juhtunud, et inimene on vaktsineeritud, aga jääb ikkagi haigeks. Ta küsib: "Vabandage, miks, ma olen ju vaktsineeritud. Kas vaktsiin oli halb?" Ei olnud. Vaktsiin oli hea, aga viirus vale. Vaimne tervis Jonestowni pikad varjud Siim Holvandus 1978. aasta novembris leiti Guyana dzungliasulas 914 laipa, 287 olid laste omad. Need olid reverend Jim Jonesi juhitud Rahva Templi sekti liikmed, kes väidetavalt olid sooritanud enesetapu. Suur osa neist olid joonud tsüaniidi, osa, ka Jim Jones ise, olid kaaslaste käe läbi maha lastud. Enam kui kahekümne aasta jooksul on juhtunut uurinud nii USA riiklikud komisjonid kui ka paljud sõltumatud uurijad ning avastanud nii mõnegi ootamatu seose ja hirmuäratava fakti. Ellujäämise luulud Laia lõua ja süsimustade juustega, tumedaid päikeseprille kanda armastanud Jim Jones sündis 13. mail 1931. aastal Lynnis Indiana osariigis. Tema isa oli Ku Klux Klani aktivist, ema aga Jimi jutu järgi cherokee-indiaanlane. Erilist hoolt ta vanematelt ei leidnud ning kiindus juba varases lapsepõlves kirikusse. 1963. aastal asutas ta Indianapolises oma koguduse – Rahva Templi. Lõunaosariikides oli see tollal pretsedenditu sündmus, sest sekt oli avatud nii valgetele kui värvilistele. Noor Jim Jones võitis endale peagi rassismivastase võitleja kuulsuse, millele lisasid skandaalset vürtsi tema sagedased religioossed transsilangemised, väidetavalt ufolastelt pärineva informatsiooni edastamine ja nägemused tulevasest tuumakatastroofist. Olles veendunud tuumasõja möödapääsmatuses ning et just Indianapolis kujutavat endast üht Nõukogude rakettide sihtmärki, hakkas Jones otsima ellujäämisvõimalusi. 1962. aasta jaanuaris, mil Kuuba Ameerika Rahvaste Organisatsioonist välja heideti ning oli küpsemas Kariibi mere raketikriis, avastas ta meesteajakirjast “Esquire” artikli, milles oli loetletud 9 tuumasõja ajal suurimat turvalisust pakkuvat territooriumi. Üks neist asus Brasiilias – ja Jones raputas kodumaa tolmu jalgadelt. Laste sõber nagu Lenin Jones naasis USA-sse vahetult pärast president Kennedy mõrvamist ning kolis oma kirikuga Ukiah’sse Californias, kus levitas kuuldusi Brasiilias orbude heaks tehtud tööst. Läänerannikulgi jätkas ta tegelemist kodutute lastega. Ootamatult oli ta avastanud õige hoova ja peagi sai tast hädavajalik kuju kõikvõimalike fondide rahastamisel. Näiteks aitas ta rahastada San Francisco linnapea George Moscone ja ringkonnaprokurör Joseph Frictase valimisi. Ta aitas koguda raha ka Richard Nixoni valimiskampaania heaks. Võllanaljana mõjub fakt, et samal ajal kuulutas Jones end üheaegselt nii Jeesus Kristuse kui Vladimir Iljit Uljanov-Lenini taaskehastuseks. 1975. aastal aga esitati talle (mitmete teiste hulgas) süüdistus valimispettuses ja fondide mittesihipäheaegselt nii 1977. aasta augustis ilmus ühes USA ajalehes artikkel, milles Jonesi koguduse endised liikmed kirjeldasid sektis asetleidnud peksmisi ja annetuste väljapressimisi. Jones viis selle peale oma koguduse tülikast pressist kaugemale – Ladina-Ameerikasse Guyana džunglisse, kuhu rajas endanimelise koloonia Jonestowni. Eesmärk oli luua põllumajanduslik kommuun, kuid põldudel töötanud koguduseliikmed kogesid peagi, et asundus sarnanes rohkem koonduslaagri kui vabal tahtel põhineva kooslusega. Harjutused enesetapuks 1978. aasta mais õnnestus Jonestowni rahaasju ajanud Deborah Laytonil pääseda USA Guyana konsulaati ja sealt kodumaale, kus ta teavitas üldsust kommuunis valitsevast kohutavast olukorrast. Sektist lahkunu kirjeldas: valjuhäälditest kostab päev läbi Jim Jonesi jutlus, sisekorrareeglite vastu eksinud heidetakse 2-meetristesse aukudesse, lapsi topitakse karistuseks öösiti peadpidi kaevu või sunnitakse tundide kaupa kividel põlvitama. Ja mis veelgi hullem: Jonestowni elanike iganädalane rutiin on ühise enesetapu harjutamine. Teadvuse kontrolli katsed Leo Ryani abil Josph Holsingeril, kes on veendunud Dwyeri osaluses tragöödias, on välja pakkuda oma väide: Jonestownis toimusid nii pöörased tippsalastatud eksperimendid, mis isegi paljunäinud LKA töötajatel mao keerama võtsid. Väite põhjenduseks nimetas ta 1980. aastal ühelt Berkeley ülikooli professorilt saadus uurimust, mis käsitles nn. karistuskolooniaid. Professori andmeil ei peatanud LKA 1973. aastal teadvuse kontrolli programmi koodnimega MK-ULTRA (LSD sinu kohvitassis), nagu luureteenistus Kongressi veenda püüdis, vaid viis eksperimendid haiglatest ja vanglatest üle mitmesugustesse religioossetesse sektidesse, mis teatavasti kujutavad endast küllaltki suletud kooslusi. Holsingeri arvates oli üheks eksperimenteerimiskohaks Jonestown. Kolooniast leiti tohututes kogustes psühhoaktiivseid medikamente. Jim Jonesi lähimat abilist Larry Laytonit kirjeldati kui inimest, kes viibis justkui pidevas posthüpnootilises transis. Midagi arusaamatut toimus ka Jonestownis avastatud laipadega. Esialgu teatati pealt viiesajast hukkunust, kuid kahe päeva pärast tõusis surnute arv umbes neljasaja võrra. See tekitab paratamatult mõtte, et osa koloonia asunikke püüdsid põgeneda ja neid aeti tapmise eesmärgil mööda vihmametsa taga. Guyana koroner Leslie Mootoo tunnistas igatahes, et tervelt seitsesada hukkunut ei sooritanud enesetappu, vaid langes mõrva ohvriks. 1978. aasta 12. detsembri “New York Times” läheb veelgi kaugemale. Leht väitis, et kõigest kolmel juhul oli vaieldamatult tegemist enesetapuga, ülejäänud ohvrid langesid aga mõrvarite käe läbi. 1980. aastal peetud kõnes ütles Joseph Holsinger: “Usun, et on täiesti võimalik, et Jonestownis toimusid teadvuse kontrolli eksperimendid. Kongresmen Leo Ryani visiit ähvardas need paljastada ja selle vältimiseks tappis Ühendriikide valitsus või siis selle instrument LKA üle üheksasaja ameeriklase.” Epiloogita Seni on Larry Layton ainuke, kes kannab Jonestowni tragöödia eest kohtulikku karistust. Ühtegi California poliitikut, ametnikku, kohtunikku ega advokaati, kes aitasid Jim Jonesil USA valitsuselt sotsiaalabi välja petta, valimistulemusi võltsida või siis lapsi vanemate juurest või osariigi hoolekandeasutustest minema toimetada, pole seni karistatud. Enamgi veel: nende vastu pole esitatud ühtegi süüdistust ega ole uuritud ka nende võimalikku seotust kuriteoga Guyanas. Psühholoogi kommentaar Manipuleerimise tehnoloogia Tartu Ülikooli psühholoogiaosakonna dotsent, psühholoogiamagister Aleksander Pulver Juba rohkem kui 100 aastat on akadeemilisele psühholoogiale üha esitatud küsimus: mis tingimustel ja kuidas saaks juhtida inimeste käitumist ja mõtteviisi soovitud suunas? Akadeemiline psühholoogia toodab teadmisi, millel pole märki “hea või halb”. Seda, kas teadmisi kasutatakse inimeste jaoks või inimeste vastu, ühiskonna humaniseerimiseks või sellega manipuleerimiseks, otsustavad teadusest väljaspool asuvad jõud. Nõnda ongi traditsiooniks kujunenud, et sotsiaalteaduste osana tuntud teadusharust nopitakse välja ja kajastatakse neid teadmisi, mis kirjeldavad näiteks suhete loomise iseärasusi või inimese iseloomu püsivaid omadusi. Seda poolt psühholoogiast, mida luuakse tehnoloogiainstituutides, biouuringute keskustes või relvajõudude psühholoogialaborites, ei peeta vajalikuks reklaamida. Ja ilmselt õigusega, sest vastasel juhul kukuks kokku illusioon “vabast inimesest vabal maal”. Enamiku sotsiaalsete nähtuste teket ja kulgemist võib pidada manipuleerimise meetodite nii eduka kui ka ebaeduka rakendamise näideteks. Manipuleerimise viis printsiipi Mõjutamiseks vajaminevat tarkvara ei anna lihtsas keeles kirjeldada, sest see eeldab psühholoogia süvatundmist. Küll aga saab kirja panna põhimõttelised eesmärgid ja printsiibid, millele toetudes saavutatakse soovitud tulemused. Esimene Esimene ja olulisim manipuleerimise printsiip: grupiga ehk inimeste rühmaga manipuleerimine on lihtsam kui indiviidi käitumise juhtimine. Kui eesmärk on kontrollida inimese käitumist ja otsustusi, saab seda teha gruppi, mitte inimest mõjutades. Kuulumine või samastumine grupiga tähendab seda, et võetakse omaks grupi psühholoogilised omadused – normid, reeglid, väärtused, rituaalid ja otsustamise skeemid. Kui manipuleerimise eesmärk on mõjutada inimest, siis tuleb kontrolli alla saada vastava grupi psühholoogilised omadused. Teine Teine oluline manipuleerimise printsiip on, et inimesi saab muuta abituks ja seeläbi sõltuvaks kellestki, kellele kuuletutakse. Tarvilik tingimus abituse konstrueerimiseks on tegevuse ja tulemuste vahelise põhjuslikkuse kaotamine. Äärmuslikus variandis tähendab see, et ükskõik, mida inimene ka ei teeks, sündmused tema elus ja ümber ei sõltu enam temast. Selline äärmuslik variant ilmneb kõige selgemini gruppides, millesse kuulumine tähendab absoluutset kuuletumist liidrile. Pole raske ette kujutada, mismoodi on võimalik kontrollida passiivseid ja kuulekaid inimesi. Kolmas Käitumise mõjutamise efektiivsus suureneb inimeste individuaalseid erinevusi arvesse võttes. See eeldab inimese püsivate isiksuslike omaduste ning väärtushoiakute struktuuri tundmist. See võimaldab selgitada, millega peaks konkreetset inimest soovitud käitumise eest kiitma ja millega ebasoovitavat käitumist karistama. Neljas Emotsionaalse ebastabiilsuse suurendamine suurendab mõjutamise efektiivsust. Juhul kui õnnestub psühholoogiliste või farmakoloogiliste vahenditega tekitada inimeses emotsionaalsete seisundite suur kõikumine masendusest eufooriani, siis muutub hõlpsamaks ka kontrolli saavutamine käitumise üle. Emotsionaalsete seisundite suur kõikumine muudab praktiliselt võimatuks inimese eesmärgipärase ning, mis kõige tähtsam, ratsionaalse tegutsemise. Just seetõttu kasutataksegi gruppide üle kontrolli saavutamiseks enamasti intensiivseid emotsioone esilekutsuvaid rituaale. Viies ja viimane Viies ja viimane manipuleerimise oluline põhimõte on, et hoiakud ja käitumine peavad olema kooskõlas. See tähendab: kui muutuvad hoiakud või seletused sündmustele, muutub ka käitumine. Ja vastupidi – kui muutub käitumine, siis muutuvad hoiakud ja seletused. Kõige kindlam viis muuta hoiakuid ja arvamusi on muuta käitumist. Vastavate olukordade loomise algoritmid kõiguvad lihtsatest üsna keerulisteni – alates palvest kedagi aidata kuni olukorra erilisuse rõhutamiseni. Kontroll kui paratamatus Koos kontrolliva süsteemi loomisega suureneb muidugi ka võimalus, et vastav süsteem allutatakse võimu juures olevate inimeste isiklike, mitte ühiskonna kui terviku eesmärkide saavutamisele. Probleem ja oht seisneb pigem kontrollsüsteemi kasutamise eesmärkides, mitte aga manipuleerimise faktis eneses. Seda enam, et loodus- ja sotsiaalteadused on jõudmas tasemele, mis lubab lähitulevikus saavutada inimese käitumise üle aina täielikumat kontrolli. Loomulikult on inimene ka tulevikus oma valikutes vaba. Kes aga määrab need valikute variandid, mille seast “vabadel inimestel vabades maades” lubatakse oma valikuid teha?